2017
Matafaioi Taua o Mataupu Faalelotu i le Lalolagi
June 2017


Matafaioi Taua o Mataupu Faalelotu i le Lalolagi

Na fofogaina e Elder Oaks lenei saunoaga i le aso 9 o Iuni, 2016, i le Iunivesite o Oxford i Egelani, i se fonotaga e faatatau i le saolotoga o tapuaiga.

E le mafai ona aveesea mai ia i tatou le aafiaga o tapuaiga i o tatou olaga lautele e aunoa ma le lamatia matuia o o tatou saolotoga uma.

Ata
religious scenes

Atapue mai le © Getty Images

E silia ma le 30 tausaga, o avea a’u ma se tasi o Aposetolo e Toasefululua a Iesu Keriso. E tusa ai ma le faatonuga mai lo tatou Au Peresitene Sili, matou te taitaia ai la tatou Ekalesia i le lalolagi atoa o le toetoe lava 16 miliona tagata i le silia ma le 30,000 faapotopotoga. Tatou te aoao ma molimau atu i le paia o Iesu Keriso ma Lana perisitua ma le atoatoaga o ana aoaoga faavae. E tulaga ese i la tatou mataupu faavae o lo tatou malamalama lea faapea o loo faaauau pea ona valaauina e le Atua perofeta ma aposetolo ia maua faaaliga ma aoao le auala e faaaoga ai Ana poloaiga i tulaga o o tatou aso.

1. O Le Taua o Mataupu Faalelotu i le Lalolagi

O le saolotoga o tapuaiga o se naunautaiga o lo’u olaga atoa. O la’u uluai lomiga o se polofesa talavou o tulafono i le Iunivesite o Chicago i le 54 tausaga ua mavae, o se tusi sa ou toe tusiaina e faatatau i le sootaga i le va o le ekalesia ma le malo i le Iunaite Setete.1

I le aso, e sili atu nai lo o lena taimi, e leai ma se tasi o i tatou e mafai ona le amanaiaina le taua o aoaoga faalelotu i le lalolagi atoa—i tulaga faaupufai, feeseeseaiga, atiina a’e o le tamaoaiga, toomaga o galuega agaalofa, ma sili atu. E valusefulu fa pasene o le faitau aofai o le lalolagi e auai i se lotu patino,2 ae 77 pasene o tagata o le lalolagi e ola i atunuu o loo maualuga pe sili atu le maualuga e faatapulaaina ai le saolotoga o tapuaiga.3 O le malamalama i mataupu faalelotu ma lona sootaga i popolega o le lalolagi atoa ma malo e taua i sailiga e faaleleia ai le lalolagi o loo tatou ola ai.

E ui lava o le saolotoga o tapuaiga e le iloa i le tele o le lalolagi ma le taufaamatau mai o le faalelalolagi ma tulaga ogaoga, ou te tautala atu mo le mea aupito sili o le saolotoga ua sailia e mataupu faalelotu e puipuia ua foaiina mai e le Atua ma e tumau ae faatinoina e ala i sootaga felagolagomai faatasi ma malo o loo saili le manuia o tagatanuu uma.

O le mea lea, e ao i se faigamalo ona puipuia le saolotoga o tapuaiga mo ona tagatanuu. E pei ona taua i le tusiga 18 o le Tautinoga mo Aia Tatau o Tagata Faavaomalo a Malo Soofaatasi: “Ua i ai i tagata uma le saolotoga o manatu, mafaufauga ma tapuaiga; o lenei aia tatau e aofia ai le saolotoga e suia ai lana tapuaiga faalelotu po o talitonuga, ma le saolotoga, pe tutoatasi pe aufaatasi ma nuu ma isi i nofoaga faitele pe faalilolilo, e faailoa atu ai lana tapuaiga po o talitonuga i le aoao atu, faataitaiga, tapuaiga ma le faamamaluina.”4

O le matafaioi faifaatasi o tapuaiga, e ala atu i ona tagata tapuai, o le usitaia lea o tulafono ma faaaloalogia agaifanua o le atunuu o loo puipuia lona saolotoga. Pe a malupuipuia le saolotoga o tapuaiga, o lea tali o se aitalafu o le loto faafetai ma le fiafia ua maea ona totogi.

Ana faapea e ogatasi le taliaina ma le faaaogaina o nei mataupu faavae aoao, o le a le toe manaomia nei talanoaga i le saolotoga o tapuaiga. Ae e pei ona tatou iloa, o lo tatou lalolagi ua faatiapoloina e feeseeseaiga i nei mataupu faavae aoao. Mo se faataitaiga, o leo iloga ua latou luitauina nei le manatu atoa o le puipuiga faapitoa mo mataupu faalelotu. O se tasi o nei tusi o loo tauaveina le tagavai Saolotoga mai Tapuaiga, ma le isi, Aisea e Onosaia ai Tapuaiga?5

O nisi leo o loo saili e tuuitiitia lotu ma tagata talitonu, e pei o le faatapulaaina o le saolotoga faalelotu i le aoaoina i ekalesia, sunako, ma faletapuai, ae teenaina le faaaogaina o le talitonuga faalelotu i nofoaga faitele. O nei taumafaiga ua solia ai le Tautinoga Lautele o aia tatau e faailoa ai tapuaiga po o talitonuga “i nofoaga faitele pe faalilolilo.” E ao foi ona faaaoga le faatinoina saoloto o tapuaiga pe a galulue i le avea ai ma se nuu, o e talitonu e pei o a latou taumafaiga i aoaoga, vailaau faafomai, ma le aganuu.

2. Agafesootai o Tulaga Faatauaina o Mataupu Faalelotu

Ua faitioina foi talitonuga faalelotu ma faiga masani e faapea e le talafeagai ma e feeteenai ma faamoemoega agafesootai taua a le malo. Ou te faatumauina, o mataupu faalelotu ua tulaga ese lona taua i le nuu. E pei ona tautino mai e se tasi tagata e le talitonu i se lotu i se tusi talu ai nei, “E le faapea seiloga o e ua talitonu i mataupu faalelotu e malamalama i tulaga faatauaina autu o le lalolagi i Sisifo ua mauaa i mataupu faalelotu, ma popole o le faaitiitia o i latou e tausia tulaga faalelotu o le a faavaivaia ai na tulaga faatauaina.”6 O se tasi o na “agafaavae” o le manatu faavae o le mamalu ma le taua faaletagata.

Ata
historical figures

O nisi faataitaiga nei e fitu o tulaga faatauaina faaagafesootai o mataupu faalelotu:

1. O le tele o le agai i luma o amioga lelei e aupito sili ona taua i le sosaiete i Sisifo ua faaosofia e mataupu faavae faalelotu ma faatosinaina e faaaoga aloaia ona o talaiga i le pulelaa. Na faapena foi i le faatamaiaina o le fefaatauaiga o pologa i le British Empire, le folafolaga o le saolotoga i le Iunaite Setete, ma le uunaiga o Aia Tatau Faalemalo o le afa seneturi ua mavae. O nei agai i luma sa le i faaosofia ma faagaoioia e talitonuga faalelalolagi ae na uunaia lava e tagata sa i ai se vaaiga mamao manino faalelotu o mea e sa’o.

2. I le Iunaite Setete, o la matou vaega tumaoti tele o galuega alofa—aoaoga, falemai, tausia o e matitiva, ma le anoanoai o isi auaunaga limafoai taua tele—na amatalia ma o loo lagolagoina pea i se tulaga maoae e faalapotopotoga faalelotu ma uunaiga faalelotu.

3. O faalapotopotoga o nuu i Sisifo e le o tuufaatasia ona o le faamalosia atoatoa o le tulafono, e le aoga, ae e sili ona taua i tagatanuu o e ofoina atu e usiusitai i manatu e le faamalosia ona o o latou tulaga faatonuina o le amio sa’o. Mo le toatele, o talitonuga faalelotu i le sa’o ma le sese ma se faamoemoega o le tali atu ai i se mana maualuga e maua ai ituaiga faatonutonuga faaletagata ofo fua atu. O le mea moni, o tulaga faatauaina faalelotu ma faaupufai e matua fesootai lelei i le tupuaga ma le faatupulaia o malo i Sisifo lea ua le mafai ai ona aveesea ma i tatou aafiaga o tapuaiga i lo tatou olaga lautele e aunoa ma le lamatiaina aiai o o tatou saolotoga uma.

4. E faatasi ai ma a latou vaega tumaoti, ua avea faalapotopotoga faalelotu e fai ma faalapotopotoga tutotonu e faafuaitino ma tuufaaitiitia mana faalavelave o le malo i luga o tagata taitoatasi ma faalapotopotoga tumaoti.

5. Ua musuia e mataupu faalelotu le tele o e talitonu e tuuina atu se auaunaga i isi, o lea, i lona atoaga, e faaee atu ai faamanuiaga silisili i luga o nuu ma atunuu.

6. E faamalosia e mataupu faalelotu fesootaiga agafaavae o le lalolagi. E pei ona aoao mai Rabbi Jonathan Sacks: “O [lotu] ua tumau pea o se mea aupito sili ona mamana e atiina a’e ai nuu ua iloa e le lalolagi. … O le tapuaiga o le vaifofo silisili lea o le manatu o le tagata ia te ia lava o augatupulaga ua malamalama i fefaatauaiga. O le manatu faapea e le mafai e le nuu ona faia e aunoa ma [se tapuaiga] o le tetee lava lea.”7

7. O le mea mulimuli, o Clayton M. Christensen, o se tasi o le Au Paia o Aso e Gata Ai ua lauiloa o se “taitai iloga” i le pulega ma le faaleleia o pisinisi,8 na tusia e faapea “o le tapuaiga o le faavae o le faatemokarasi ma le manuia.”9 E tele nisi mea e mafai ona tautalagia e uiga i le matagofie o le matafaioi a tapuaiga i le atiina a’e o le tamaoaiga.

Ou te faamautinoa atu o aoaoga faalelotu ma faatinoga faaosofia faalelotu o tagata talitonu e taua i se lalolagi saoloto ma manuia ma faaauau ia puipuiga faaletulafono faapitoa e talafeagai ai.

3. Tiutetauave Faifaatasi o Mataupu Faalelotu

Sa ou tautala atu mo na o tiutetauave o le malo i e faatuatua i mataupu faalelotu ma faalapotopotoga. O le a ou liliu atu nei i tiute faifaatasi e ao ona tuuina atu e lotu ma e ua talitonu i o latou malo.

Mo i latou o loo saogalemu lo latou puipuiga, e i ai lava aia tatau a malo e manaomia ai le usiusitai i tulafono ma le faaaloalo mo le aganuu. O loo i ai le vaega sili a malo i le faasaoina o le saogalemu o o latou tuaoi faalemalo ma le puipuiga o le soifua maloloina ma le saogalemu o o latou tagatanuu. O loo i ai lava ia i latou le aia tatau e faamalosia ai ia faalapotopotoga uma, e aofia ai tapuaiga, ina ia aloese mai le aoaoina atu o le ita ma faatinoga e ono tutupu ai le faasaua po o isi soligatulafono e agai atu i isi tagata. E leai se atunuu e manaomia le ofoina atu o malutaga i faalapotopotoga o loo faatupulaia faiga faatupu faalavelave. O le saolotoga o tapuaiga e le o se pa pupuni i le malosi o le malo i soo se tasi o nei tulaga.

I nei aso o matafaioi faifaatasi o mataupu faalelotu ma malo o loo ua matua tofotofoina i Europa. O le ulufale mai o le anoanoai o tagata sulufai, o le toatele lava o tapuaiga ma aganuu a Mosalemi i atunuu e ese a latou aganuu ma lotu ua fai lava ma luitau ogaoga i faaupufai, faaleaganuu, faaagafesootai, tulaga tau tupe, ma tapuaiga.

Ata
refugees

O le a se mea e mafai e tapuaiga ma faalapotopotoga faalelotu ona fai ma o latou sao e fesoasoani ai i tagata sulufai ma atunuu o loo taliaina i latou—i se tulaga puupuu ma le umi? Ua tatou iloa o nisi o tagata tomai faapitoa ua masalosalo i le matafaioi a faalapotopotoga faalelotu i nei mataupu, o nisi ua vaai atu i tapuaiga faalelotu o se aafiaga toatuga. O le a ou taumafai ia aua nei feteenai manatu e faavae i luga o mea moni ou te le masani ai. O le a ou le faasoa atu aiaiga ma aafiaga o Le Ekalesia a Iesu Keriso o le Au Paia o Aso e Gata Ai, ou te talitonu o le a faaalia ai aafiaga lelei e tatau ona i ai i faalapotopotoga faalelotu, i le tulaga puupuu ma le umi.

O i tatou o e ua taua o le Au Paia o Aso e Gata Ai, po o tagata Mamona, ua talia moni le aoaoga a Keriso e faapea e tatau ona tatou tuuina atu ni meaai i e fia aai ma malutaga i tagata ese (tagai i le Mataio 25:35). E pei foi ona taitaiina ai i tatou e faaaliga o aso nei mai le punaoa lava lea “ia manatua i mea uma e ua matitiva ma e ua le tagolima, e ua mamai ma e ua puapuagatia, ona o ia o le na te le faia ia mea, o ia lava lea e le o so’u soo” (MF&F 52:40).

O le tausiga o e matitiva ma e le tagolima e le tuu i le faitalia pe tupu fua i la tatou Ekalesia. Tatou te faia lenei mea i le lalolagi atoa. Mo se faataitaiga, i le tausaga e 2015 e 177 galuega faatino e tali atu ai mo faalavelave faafuasei i atunuu e 56. E le gata i lea, e faitau selau galuega faatino sa faamanuiaina ai le silia i le miliona o tagata i isi vaega e fitu o fesoasoaniga, e pei o suavai mama, tui puipui, ma le tausiga o mata. Mo le silia i le 30 tausaga, o le maoae o nei taumafaiga e tusa lona averesi ma le $40 miliona tupe amerika i tausaga taitasi.

Tatou te aloese mai se tasi o tetee i faalapotopotoga faalelotu e ala i le tuueseeseina ma le malosi o la tatou auaunaga o fesoasoani alofa mai ia tatou taumafaiga faafaifeautalai i le lalolagi atoa. E tuuina atu a tatou fesoasoaniga e aunoa ma le manatu i sootaga faalelotu aua tatou te naunau ina ia talia lelei a tatou taumafaiga faafaifeautalai e aunoa ma uunaiga malosi po o meaai po o isi mea faapena.

4. O le a se mea e mafai ona fai e Ekalesia?

Ata
church service

O a ni mea e mafai e faalapotopotoga o lotu ona fai e faaopoopo i mea e mafai ona fai e Malo Aufaatasi po o atunuu taitasi? O lenei foi, ou te faasino i o tatou lava aafiaga i le Ekalesia. E ui o lo tatou auai—o le afa o loo i le Iunaite Setete ma le afa i isi nofoaga—e toalaitiiti lea e tusa ai ma le tomai e fesoasoani ai, ua ia i tatou ni manuia silisili se tolu e faalauteleina ai lo tatou aafiaga.

Muamua, o auaunaga masani a o tatou tagata auai ua aumaia ia i tatou se punaoa o volenitia tuuto ma le poto masani. Pe a faaliliuina lena i fuainumera, i le 2015 na foaiina mai e a tatou volenitia le silia ma le 25 miliona itula e galulue ai i la tatou uelefea, fesoasoaniga alofa, ma isi galuega faatino e lagolagoina e le Ekalesia,10 e le faitaulia ai mea patino na faia e o tatou tagata.

Lona lua, e ala i le saofaga tautupe a o tatou tagata o le Ekalesia i faamoemoega o fesoasoaniga alofa, ua mafai ai ona faatupeina e i tatou lava. E ui ua ia i tatou le tomai e galulue tumaoti ai e aunoa ma faiga faalemalo, tatou te naunau foi e faamaopoopo a tatou taumafaiga ma malo taitasi ma ofisa o Malo Aufaatasi mo ni aafiaga silisili. Tatou te valaau atu ia te i latou ina ia faateleina la latou vaai i le malosiaga o faalapotopotoga faalelotu.

Lona tolu, ua ia i tatou se faalapotopotoga mauaa lona faatulagaga i le lalolagi atoa e mafai ona faia faatinoga i se taimi vave. Mo se faataitaiga, i le faafitauli i le lalolagi atoa o tagata sulufai, ia Mati 2016 sa auina atu ai e la tatou Au Peresitene Sili ma le au Peresitene Aoao o le Aualofa, Tamaitai Talavou, ma le Peraimeri se savali i tagata o le Ekalesia i le lalolagi atoa ma faamanatu atu ia i latou le mataupu faavae autu o le faa-Kerisiano o le fesoasoani atu lea i e matitiva ma le “tagata ese” i lo tatou lotolotoi (Mataio 25:35). Sa latou valaauliaina teineiti ma tamaitai o vaitausaga uma e auai e fesoasoani i tagata sulufai i o latou nuu i le lotoifale.11

O se sui faataitaiga o le tali atu a o tatou tagata i Europa, i se tasi afiafi ia Aperila 2016, na silia ma le 200 tagata Mamona ma a latou uo i Siamani sa volenitia ma tuufaatasia le 1,061 o “taga faafeiloai” mo tamaiti o loo nonofo i nofoaga autu o tagata sulufai e ono i setete o Hessen ma Rheinland-Pfalz i Siamani. O loo i ai i ato lavalava fou, mea e tausia ai le soifua maloloina, palanikeke, ma sapalai o mea tusiata. Na fai mai se tasi o tamaitai na taitaia le taumafaiga, “E ui ina le mafai ona ou suia le tulaga matautia ua mafua ai i [tagata sulufai] ona sosola ese mai i o latou aiga, e mafai ona ou faia se eseesega i [o latou] siosiomaga ma avea o se tagata fesoasoani malosi i o [latou] olaga.”

O ni faataitaiga nei se lua o a tatou taumafaiga agaalofa faatulagaina aloaia i le lalolagi atoa. I le 2015, i le galulue faatasi ai o se paaga ma le AMAR Foundation e faatuina i Peretania, na fausia ai e le auaunaga limafoai a le AAG nofoaga autu mo le tausia o le soifua maloloina mo le vaega o le Yezidi i le itu i matu o Iraki, o e na fasia faasinosinomia e le ISI. O nei nofoaga autu mo le tausia o le soifua maloloina—ua atoatoa ona faatotogaina i falesuesue, tausiga o gasegase faafuasei, faletalavai, ma masini faalogo—ua aumai ai le toomaga ia i latou ua faamanualia faaletino ma le faaleagaga. Sa latou faafaigaluegaina fomai Yezidi ma volenitia o e sa fesoasoani i o latou lava tagata i ni auala maaleale faaleaganuu.

Ata
Elder Holland and Emma Nicholson

I le 2004 sa maliliu ai le 230,000 o tagata i atunuu e 14 i se mafuie matautia ma se galulolo i Asia i Saute i Sasae i le aso 26 o Tesema. Na taunuu la tatou auaunaga limafoai a le AAG i le aso na sosoo ai ma galulue punouai ai mo le lima tausaga. I le aafiaga matuia i le lotoifale o Banda Aceh lava ia, sa fausia ai e la tatou galuega o le alofa le 900 o fale tumau, 24 suavai mo nuu, 15 aoga tulagalua, 3 nofoaga autu mo le soifua maloloina, ma le 3 o nofoaga autu o nuu e faaaoga foi o ni faletapuai. E le gata i lea, sa matou tuuina atu ni kopi o le Koran paia ma solovae suilima tatalo e fesoasoani ai i na alalafaga i a latou tapuaiga.

E na o nisi na o ata na tusia i le taua o mataupu faalelotu i se aganuu lea i le tatou i ai i se faiganuu faalelotu tatou te le na o le fautua ae fesiligia malosi foi le saolotoga o tapuaiga, lea ua tatou manatu o le muai saolotoga.

Faamatalaga

  1. Tagai O Le Puipui i le va o le Ekalesia ma le Setete, ed. Dallin H. Oaks (1963).

  2. Tagai i le Ofisa Tutotonu o Suesuega i Pew, “O Foliga o le Lalolagi Faalelotu: O se Lipoti i le Tele ma le Tufatufaina o Vaega o Ituaiga Tapuaiga o le Lalolagi i le 2010,” Tes. 2012, 9, 24, pewforum.org.

  3. Tagai i le Ofisa Tutotonu o Suesuega i Pew, “Suiga Aupito Lata Mai i le Faatapulaaina o Tapuaiga ma Tulaga Faatupu Faalavelave,” 26 Fep., 2015, 4, pewforum.org.

  4. Tagai i le Folafolaga Faalauaitele o Aia Tatau, na taliaina e le Faalapotopotoga Aoao o Malo Aufaatasi i le aso 10 Tesema, 1948, un.org/en/documents/udhr. O lenei vaega o puipuiga eseese mo tapuaiga ua aloaia i pepa o faamatalaga o aia tatau o tagata faavaomalo ma eria. Tagai, mo se faataitaiga, “O Feagaiga Faavaomalo ma Faaupufai o Aia Tatau,” Tes. 16, 1966, tusiga 18; “O le tautinoga i luga o le aveesea o soo se ituaiga o le faaaloalogia ma le faailoga tagata e faavae i tapuaiga po o talitonuga,” 1981, tusiga 1; “O le fonotaga a Europa mo le puipuiga o aia tatau o tagata ma saolotoga tatau,” i le 1950, tusiga 9; “Fonotaga a Amerika i le puipuia o aia tatau a tagata soifua” 22 Nov., 1969, tusiga 12; ma o “Tuutuuga i Aferika faasino i luga o tagata soifua ma aia tatau a tagata,” o le aso 27 o Iuni, 1981, tusiga 8.

  5. Amosa N. Guiora, Saolotoga mai Tapuaiga: Aia Tatau ma le Puipuiga o le Atunuu (2009) ma Brian Leiter, Aisea e Falepale ai i Mtaupu Falelotu? (2012).

  6. Melanie Phillips, The World Turned Upside Down: The Global Battle over God, Truth, and Power (2010), xviii.

  7. Jonathan Sacks, “The Moral Animal,” New York Times, Dec. 23, 2012, nytimes.com.

  8. Jena McGregor, “The World’s Most Influential Management Thinker?” Washington Post, washingtonpost.com 12 Nov., 2013.

  9. Clayton Christensen, “Religion Is the Foundation of Democracy and Prosperity,” Feb. 8, 2011, mormonperspectives.com.

  10. O se aofaiga atoa lea o le silia ma le 14 miliona itula o auaunaga faale-Ekalesia e ala i faifeautalai, e toeitiiti o le 8 miliona e ala i tagata faigaluega o le uelefea ma fesoasoani alofa, ma le silia ma le 4 miliona e ala i galuega o le Uelefea i uarota.

  11. Tagai i le tusi a le Au Peresitene Sili, 26 Mati, 2016, ma tusi a Peresitene Aoao o le Aualofa, Tamaitai Talavou, ma le Peraimeri, 26 Mati, 2016.