2010
Ko Hono Taki ʻa e Halá
Fēpueli 2010


Taki ʻa e Halá

Ko e taimi naʻe kau ai ʻa e fānau Kalitiloní ki he Siasí, naʻa nau taki ʻa e hala ki he ngaahi liliu maʻongoonga ʻi honau fāmilí.

Naʻe kamataʻi ʻe he fānau Kalitiloní ha liliu lahi maʻa honau fāmilí. Ko Sēletí, taʻu 15, ko ia naʻe fuofua kau ki he Siasí, hoko mai ai ʻi ha taʻu ʻe taha kimui ange hono tuofefine ko ʻEnisií, taʻu 13. Naʻe kau ʻena ongomātuʻá ki he Siasí hili ha taʻu ʻe tolu ʻa e papitaiso ʻo ʻEnisií.

ʻI he kamataʻangá, naʻe ʻikai ke ʻilo ʻe he fāmili ko ʻeni mei Kosita Liká ʻa e lahi ʻo e liliu ʻe fai ʻe he ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí ki heʻenau moʻuí. Naʻe fakafeʻiloaki kinautolu ki he Siasí ʻe ha mēmipa ʻo e fāmilí ʻi he 2002, pea ʻi ha ngaahi māhina lahi mei ai, naʻe toutou fakaafeʻi maʻu pē ʻe he fāmili Kalitiloní ʻa e ongo faifekaú ki honau ʻapí koeʻuhí ke nau ako lahi ange. ʻI heʻenau fakahoko ʻení, naʻe foua ai ʻe he fāmilí ha liliu—ko ha ului moʻoni.

Ko ha Moʻui Fakalaumālie Lelei Ange

Ki muʻa pea kau ʻa e fāmili Kalitiloní ki he Siasí, naʻa nau hohaʻa ʻo pehē ʻoku faingataʻa kia Sēleti mo ʻEnisī ke na maʻu ha ako lelei mo fakalaumālie ʻi ha māmani ʻokú ne manukia ʻa e tui fakalotú.

Naʻe ʻiloʻi ʻe he fāmili Kalitiloní, ʻoku maʻu ʻe he ongoongoleleí ʻa e tali ki he ngaahi palopalema naʻa nau fehangahangai mo iá. ʻOku pehē ʻe Misa Kalitiloni, “Ko e taimi naʻe kamata ai ke mahino kiate kimautolu ʻa e ongoongoleleí mo mau kamata fakaʻaongaʻi hono ngaahi akonakí, naʻe liliu ʻe he ʻilo ko iá ʻa e founga ʻo ʻemau moʻuí. Naʻa mau ʻilo ko hai kimautolu mo e founga te mau lava ai ʻo foki ki heʻetau Tamai Hēvaní. Tuʻunga ʻi he meʻa ne mau maʻú, kuo mau moʻui ai ʻi ha tuʻunga moʻui fakalaumālie lelei ange.”

Naʻe ʻikai ke faingofua maʻu pē ke tali fiefia ʻa e meʻa ne nau ako mei he ongo faifekaú, ka ʻi heʻenau ʻahiʻahiʻi ʻa e ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻo e ongoongoleleí, naʻa nau maʻu ha fakamoʻoni ki ai. Naʻe pehē ʻe Sisitā Kalitiloni,” ʻI heʻemau ako ʻa e ngaahi tuʻunga moʻui ʻo e ongoongoleleí, ne mau feinga ke nofo ʻi he ngaahi fakangatangata ʻo e moʻui tāú. Naʻe tuku ʻeku inu kofí. (Ka naʻá ku faʻa inu kofi lahi ʻaupito ki muʻa!) Ne mau fokotuʻu leva ha ngaahi taumuʻa fakafāmili ke ʻoua naʻa mau kapekape, ke mau feʻofaʻaki ʻi he leá, pea mo mau tauhi ha ngaahi tefitoʻi moʻoni lelei kehe.

Naʻe hoko atu ʻo ne pehē, “Ko e tefitoʻi feilaulau naʻa mau faí ko ʻemau hīkisiá. Naʻe pau ke mau ako ke loto fakatōkilalo, pea ʻi heʻemau feinga ke ako mo moʻui fakatōkilaló, ne mau maʻu leva ha ngaahi tāpuaki lahi mo foua ha fakalakalaka maʻongoʻonga fakafoʻituitui, fakaemātuʻa mo fakafāmili.”

Fakakaukau ke Fakahoko e Papitaisó

Ko Sēleti Kalitiloni ʻa e fuofua tokotaha ʻi honau fāmilí ne kau ki he Siasí; naʻe papitaiso ʻi Sune 2003. Naʻe hoko ai ʻa ʻEnisī ʻi Siulai 2004. Naʻe papitaiso ʻena ongomātuʻá ʻi ʻEpeleli 2007. Pea fakaʻosí, ʻi ha taimi nounou pē mei he hoko e taʻu valu ʻa e tokotaha siʻisiʻi taha ʻo e fāmilí, ʻa Sēmisi, pea papitaiso mo ia ʻi he 2007.

Naʻe teuteu leva ʻa e fāmilí ki ha ngaahi fuakava mo ha ngaahi ouau kehe ʻi he temipalé. Naʻe pehē ʻe Sisitā Kalitiloni, “Naʻá ma ʻilo ko e papitaisó ko e ʻuluaki sitepú pē ia. Ne ma fokotuʻu ʻema taumuʻá ke hokohoko atu ʻema fakalakalaká, kau ai ʻa e ō ki he temipalé ʻo silaʻi ko ha fāmili koeʻuhí ke ʻi ai ha ʻaho te mau lava ai ʻo nofo fakataha mo ʻetau Tamai Hēvaní.”

Hanganaki atu ki he Temipalé

ʻI heʻenau teuteu ki heʻenau sila ʻi he temipalé, naʻe fakamoleki ʻe he fāmilí kakato ha taimi ke nau lotu ai mo ʻaukai. Naʻe toutou kau foki ʻa Sēleti ʻi hono fakahoko ʻo e papitaiso maʻá e kau pekiá. Pea ʻi he ʻaho 10 ʻo Mē 2008, naʻe silaʻi ai ʻa e fāmilí ʻi he Temipale Seni Hōsei Kosita Liká.

ʻOku manatuʻi pē ʻe Sēleti ʻa e meʻa naʻá ne ongoʻi ʻi he ʻaho ko iá. ʻOkú ne pehē, “Ko e taimi naʻá ku hū ai ki he loki silá, naʻe mālohi ʻaupito ʻa e Laumālié. Ko e ongo totonu pē ke u ʻi ai mo hoku fāmilí.”

ʻOku manatuʻi ʻe hono tokoua ko Sēmisí, ʻa e pau ke tatali fuoloa pea toki lava ʻo hū ki he loki sila, ka, naʻe mahuʻinga pē ia ke tatali ki ai: “Naʻá ku ongoʻi ha nēkeneka mo ha fiefia lahi. Naʻe hokohoko atu ʻeku ongoʻi fiefiá ʻi heʻeku ʻilo te u lava ʻo nofo mo hoku fāmilí ʻo taʻengatá.”

Ko e Mālohi ʻo e Ngaahi Fuakavá

Neongo naʻe fakahoko ʻe he fāmilí ha ngaahi liliu lahi ʻi heʻenau moʻuí ke teuteu ki he ngaahi ouau ʻo e temipalé, ka kuo nau ʻilo ʻeni ta ko e ngaahi ouaú, ʻokú ne liliu moʻoni kinautolú. Hangē ko ʻení, ʻoku manatuʻi ʻe ʻEnisī ki muʻa ko ia pea silaʻi honau fāmilí, naʻá ne talaange ki heʻene faʻeé ʻoku ʻikai ke fie mali ia ʻi he temipalé. Naʻá ne pehē, “Naʻe ʻikai ke mahino kiate au ʻa e ngaahi talaʻofá. Ka kuó u sio ʻeni ki ha ʻata lahi ange, pea ʻoku ʻi ai haʻaku taumuʻa lahi ange. ʻOku ou fie mali ʻi he temipalé. ʻOku ou loto ke ʻi ai haku fāmili pē ʻoʻoku ʻi ha ʻaho pea nofo mo kinautolu ʻo taʻengata.”

Ko ha liliu ʻe taha ne foua ʻe ʻEnisī ko ʻene maʻu ko ia ha holi lahi ange ke fakahoko ʻa e hisitōlia fakafāmilí mo e ngāue fakatemipalé maʻa ʻene ngaahi kui kuo pekiá. Naʻe ʻalu mo ʻene fineʻeikí ki he laipeli hisitōlia fakafāmili ʻi honau falelotu fakafeituʻú ke kumi ʻa e ngaahi hingoa ko ʻení. ʻOku maʻu ʻe ʻEnisī ha ongoʻi ʻofa lahi ki heʻene ngaahi kuí. ʻOku loto fiefia maʻu pē ke ne fakahoko ʻa e hisitōlia fakafāmilí.

Kuo toe fakatokangaʻi foki ʻe Sēleti ha liliu ʻiate ia ʻi he anga ʻo ʻene tōʻonga ki hono fāmilí. ʻOkú ne pehē: “Ko e taimi ʻokú ke ʻalu ai ki he temipalé, ʻoku mahino ange hoʻo vakaí. Kuó u ongoʻi hono tataki au ʻe he Laumālié ke u angalelei ange ki heʻeku mātuʻá mo hoku ngaahi tokouá, pea ke u vālelei mo kinautolu. Naʻe ʻi ai ha ngaahi taimi ne u taʻefiemālie ai mo tui naʻe hala ʻa e tokotaha ko ʻeé, ka ko e taimi naʻá ku manatuʻi ai ko ha fāmili taʻengata kimautolú, naʻá ku fakatokangaʻi ta ʻoku ʻikai hano ʻaonga ke mau kē ʻi ha fanga kiʻi meʻa laulaunoa.

Naʻe hoko ʻo ne malimali pē mo pehē, “ ʻIkai ngata aí, kapau te u nofo mo kinautolu ʻo taʻengata, ʻoku totonu pē ke u anga ki ai.”

Fiefia Lahi

Naʻe fakatokangaʻi ʻe he fāmili Kalitiloní ko hono fakahoko ʻo e ngaahi fuakavá ʻoku ʻikai feʻunga ia—ʻoku toe mahuʻinga foki ke tauhi kinautolu. ʻOku nau feinga ke lau ʻa e folofolá mo lotu fakataha ai pē. ʻOku nau ō ki he lotú mo fakahoko honau ngaahi uiuiʻí pea mo fepoupouaki. ʻOku pehē ʻe Sisitā Kalitiloni, “ ʻOku tokoni ʻa e ngaahi meʻa ko iá ke mau manatuʻi ai ʻa e ngaahi meʻa ne mau palōmesi ʻakí mo ne ʻomi ha ngaahi tāpuaki lahi kiate kimautolu, fakalaumālie mo fakaetuʻasino fakatouʻosi.”

ʻOku fehangahangai pea ʻe kei fehangahangai ai pē ʻa e fāmilí mo ha ngaahi faingataʻa ʻi heʻenau moʻuí, ka kuo fakahoko ʻe he ngaahi fuakavá ha tokoni lahi fau ʻi he anga ʻo ʻenau fakakaukaú. ʻOku ongoʻi ʻe Misa Kalitiloni ha fiefia lahi ʻi heʻene vakai atu ki he fili ne fakahoko ʻe hono fāmilí: “Ko e taimi ne mau ako ai ki he ongoongoleleí mo moʻui ʻaki iá, ne mau maʻu ha loto fakapapau, ha ʻilo pau, ko e ongoongolelei ʻeni ʻo Sīsū Kalaisí, pea ʻoku tokoni ʻene fakahinohinó ke mau fakahoko totonu ai ha ngaahi fili mahuʻinga. ʻOku ngaʻunu mai homau fāmilí ʻo ofi ange ki he Fakamoʻuí. Kuo mau fakalakalaka fakalaumālie, pea naʻe teʻeki ai ke mau fiefia peheni ʻi heʻemau moʻuí.”

Ngaahi taá naʻe fai ʻe Melissa Merrill

Ko Sēleti (ʻi he toʻohemá) ʻa e ʻuluaki ʻi he fāmili Kalatiloní ke kau ki he Siasí ʻi he 2003. Naʻe hoko ai hono tuofefine ko ʻEnisií (ʻi laló) ʻi he ʻosi mei ai ha taʻu ʻe taha. Naʻe toki kau ʻena ongomātuʻá mo e kiʻi tamasiʻi siʻisiʻi tahá ʻi he 2007.

ʻOku pehē ʻe Misa Kalitiloni fekauʻaki mo e ngaahi liliu kuo ʻomi ʻe he ngaahi fuakava ʻo e ongoongoleleí ki hono fāmilí, “Naʻe teʻeki ai ke mau fiefia peheni.”