3. peatükk

Rõõmsa suhtumise ja optimismi vaimsuse loomine

„Uskuge. Olge õnnelik. Ärge muutuge heidutatuks. Kõik saab korda.”

Gordon B. Hinckley elust

President Gordon B. Hinckley ema Ada Bitner Hinckley ütles tihti, et „rõõmsameelne suhtumine ja naeratav nägu võivad aidata üle saada peaaegu igast õnnetusest ja et iga inimene on vastutav omaenese õnne eest”.¹ Ka tema isal Bryant S. Hinckleyl oli „loomupäraselt positiivne ellusuhtumine”.² President Hinckley meenutas: „Kui ma noore mehena kaldusin kriitiliselt midagi ütlema, siis mu isa ütles: „Küünikud ei panusta, skeptikud ei loo, kõhklejad ei saavuta.””³ Mõjutatuna oma vanemate nõust ja eeskujust õppis noor Gordon Hinckley lähenema elule optimismi ning usuga.

Teenides misjonärina Inglismaal, tegi vanem Hinckley kõvasti tööd, et järgida oma vanemate nõuandeid. Ta surus kätt oma kaaslastega igal hommikul ja nad ütlesid teineteisele: „Elu on hea.”⁴ Peaaegu 70 aastat hiljem tegi ta rühmale misjonäridele Filipiinidel ettepaneku järgida sama tava. „Eile oli minu elus suurepärane päev,” ütles ta neile. „Iga päev on minu elus suurepärane päev. Ma loodan, et iga päev teie elus on suurepärane – igaühe jaoks teist. Ma loodan, et te võite end hommikul valmis sättida ja kaaslasega kätt suruda ning öelda: „Vend (õde), elu on hea. Mingem välja ja olgu meil hea päev.” Ja kui te õhtul koju naasete, siis ma loodan, et te saate öelda teineteisele: „On olnud hea päev. Meil on läinud hästi. Me oleme kedagi aidanud. ‥ Me küsime neilt hiljem, kuidas läks, ja palvetame ning loodame, et nad tulevad Kirikusse.” Misjoniväljal peaks iga päev olema hea päev.”⁵

See nõuanne peegeldas president Hinckley lähenemist elule. Vanem Russell M. Nelson Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist jagas järgmist tähelepanekut president Hinckley ja tema abikaasa Marjorie kohta: „Nad ei raiska aega mineviku üle mõtisklemise ega tuleviku üle muretsemise peale. Ja nad püsivad kindlana hoolimata vastuseisust.”⁶ Vanem Jeffrey R. Holland, samuti Kaheteistkümne Kvoorumist, kommenteeris: „„Kõik saab korda” on ehk president Hinckley kõige rohkem korratud kinnitus perele, sõpradele ja partneritele. „Jätkake püüdlemist,” ütleb ta. „Uskuge. Olge õnnelik. Ärge muutuge heidutatuks. Kõik saab korda.””⁷

Gordon B. Hinckley õpetused

Isegi kui paljud inimesed on negatiivsed ja pessimistlikud, võime luua õnne ja optimismi vaimsuse.

Maal lasub kohutav pessimismi haigus. See on peaaegu kõikjal. Meile söödetakse pidevalt ette inimese loomuse alandamist, vigade leidmist ja teineteise kohta halva rääkimist. ‥

Ma tulen teie ette ‥ palvega lõpetada elus tormide otsimine ja nautida päikesepaistet rohkem. Ma teen ettepaneku rõhutada positiivset. Ma palun, et me otsiksime head natuke sügavamalt, vaigistaksime eneses solvamise ja sarkasmi hääled, tunnustaksime lahkelt vooruslikkust ja püüdlusi.

Ma ei palu vaigistada kogu kriitikat. Parandusega kaasneb kasv. Meeleparandusega kaasneb tugevus. Tark on see mees või naine, kes tehes teiste poolt osutatud vigu, muudab oma suunda. Ma ei tee ettepanekut muuta kõik meie vestlused mesimagusateks. Nutikas väljendus, mis on siiras ja aus, on oskus, mida tuleks otsida ning arendada. Ma teen ettepaneku ja palun teid, et me pöörduksime eemale negatiivsusest, mis on meie ühiskonnas nii tavapärane, ning otsiksime head maal, kus elame, ajal, mil elame, et me räägiksime üksteise voorustest rohkem, kui räägime üksteise vigadest, et optimism asendaks pessimismi. Las meie usk asendab meie hirmu.⁸

Meil on põhjust olla optimistlikud selles maailmas. Tragöödia ümbritseb meid, seda küll. Probleemid on kõikjal, jah. Kuid ‥ te ei saa ehitada pessimismi või küünilisuse abil. Te vaatate optimismiga, teete tööd usuga ja asjad hakkavad juhtuma.⁹

Ärge heitke meelt! Ärge andke alla! Otsige pilvede vahelt päikesekiiri. Lõpuks avanevad teile võimalused. Ärge laske halva kuulutajatel ohustada oma võimalusi.¹⁰

Kasvatage rõõmsat suhtumist. Kasvatage optimismi vaimsust. Kõndige usus, tundke rõõmu looduse ilust, teid armastavate inimeste headusest, tunnistusest, mida te oma südames kannate jumalike asjade kohta.¹¹

Issanda plaan on õnneplaan Kui meiega on õnne vaim, on tee valgem, mured väiksemad ja probleemid ei tundu nii rasked.¹²

Selle asemel et pikemalt oma probleemidel peatuda, võime lasta end juhtida ja õnnistada tänumeelsusel.

Kui võrratult meid on õnnistatud! Kui tänulikud me peaksime olema! ‥ Arendage endas välja tänumeelsus elu õnnistuste ja suurepäraste andide ja privileegide eest, mida igaüks meist naudib. Issand on öelnud, et tasased pärivad maa. (Vt Mt 5:5.) Ma pean tunnistama tõlgendust, et tasadus viitab tänumeelsuse vaimule, mille vastandiks on ise hakkamasaamise suhtumine. See viitab endast suurema väe tunnustamisele, Jumala tunnustamisele ja Tema käskudega nõustumisele. See on tarkuse algus. Kõnni tänuga Tema ees, kes on elu ja iga hea anni andja.¹³

Maailma ajaloos ei ole olnud paremat aega elada maa peal kui praegune. Igaüks meist peaks olema tänulik võimaluse eest elada sellel imepärasel ajal koos kõikide nende suurepäraste õnnistustega.¹⁴

Kui ma mõtlen nendele imedele, mis on juhtunud minu eluajal – mida on rohkem kui kogu inimajaloo jooksul kokku –, siis olen ma aupaklik ja tänulik. Ma mõtlen autodele ja lennukitele, arvutitele, faksidele, e-kirjadele ning internetile. See on kõik nii imeline ja suurepärane. Ma mõtlen nendele hiiglaslikele sammudele, mis on tehtud meditsiini ja hügieeni vallas. ‥ Ja lisaks kõigele sellele on olnud Jeesuse Kristuse puhta evangeeliumi taastamine. Sina ja mina oleme osa selle suure sündmuse ja kuningriigi imest, mis liigub üle maailma, õnnistades inimeste elusid, kõikjal kuhu see ulatub. Kui sügavalt tänulik ma olen.¹⁵

Me elame aegade täiuse ajajärgul. Pidage meeles seda fraasi. Pidage meeles sõna täius. See tähendab kõike head, mis on minevikust kokku kogutud ja maa peale taastatud sellel viimasel ajajärgul.

Minu süda ‥ on täis tänulikkust Kõikvõimsa Jumala vastu. Läbi Poja anni, kes on selle maailma Jumal, on meid nii võrratult õnnistatud. Mu süda laulab meie kirikulaulu sõnu: „Õnnistused järjest loetle. Ja siis nende rohkust imetle” (Kiriku lauluraamat,lk 8–9).¹⁶

Tänulikkusega südames ärgem peatugem pikalt mõnedel probleemidel, mis meil on. Selle asemel loetlegem oma õnnistused ja mingem suure usu poolt motiveeritud suures tänumeelsuses edasi ehitama Jumala kuningriiki maa peal.¹⁷

Laske tänulikkuse vaimul end juhatada ja õnnistada teie päevi ja öid. Töötage selle kallal. Te näete, et see annab suurepäraseid tulemusi.¹⁸

Jeesuse Kristuse evangeelium annab meile põhjuse rõõmuks.

Issand on öelnud: „Mispärast, ülenda oma süda ja rõõmusta, ja hoia kinni lepingutest, mis sa oled teinud” [ÕL 25:13]. Ma usun, et ta ütleb igaühele meist, et olge õnnelikud. Evangeelium on rõõmus. See annab meile põhjuse rõõmuks.¹⁹

Ärge kunagi unustage, kes te olete. ‥ Te olete tõesti Jumala lapsed. ‥ Ta on teie Igavene Isa. Ta armastab teid. ‥ Ta soovib, et Tema pojad ja tütred oleksid õnnelikud. Patt pole kunagi olnud õnn. Üleastumine pole kunagi olnud õnn. Sõnakuulmatus pole kunagi olnud õnn. Tee õnneni on leitav meie Taevase Isa plaanis ja Tema Armastatud Poja, Issanda Jeesuse Kristuse käskudele kuuletumises.²⁰

Hoolimata sellest, kuidas olete toiminud minevikus, esitan ma teile väljakutse ‥ seada oma elu kooskõlla evangeeliumi õpetustega, vaadata selle Kiriku kui oma usu ema poole armastuse, austuse ja lugupidamisega, elada oma elu kui näide sellest, mida Jeesuse Kristuse evangeelium teeb, tuues inimesele õnne.²¹

„Kõiges, mida elus teed, naera ja lõbutse rohkelt. Elu tuleb nautida, mitte lihtsalt üle elada.”

Meeleparandus on üks evangeeliumi esimestest põhimõtetest. Andeksandmine on märk jumalikkusest. Teil on lootust. Teie elu on veel ees ja see võib olla täis õnne, isegi kui patt on rikkunud mineviku. See on päästmise töö ja inimeste aitamine nende probleemidega. See on evangeeliumi mõte.²²

Ma kohtun pidevalt inimestega, kes alatasa kurdavad oma kohustuste koorma üle. Loomulikult on pinge suur. Teha on palju, liigagi palju. Nendele pingetele lisanduvad finantsilised koormad ja kõige selle tõttu oleme altid kurtma tihti nii kodus kui ka avalikkuses. Muuda oma mõtlemist. Evangeelium on head uudised. Inimene on, et ta võiks tunda rõõmu. [Vt 2Ne 2:25.] Olge õnnelikud! Lubage sel õnnel särada oma näol ja rääkida oma tunnistuse kaudu. Te võite oodata probleemide saabumist. Aeg-ajalt võib juhtuda tragöödiaid. Kuid läbi kõige selle särab Issanda palve:

„Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!

Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.

Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” (Mt 11:28–30)

Mulle meeldivad järgmised Jenkins Lloyd Jonesi sõnad, mis ma Deseret Newsi arvamusveerult mõned aastad tagasi välja lõikasin. Ma edastan need teile. ‥ Ta ütles:

„Kõik, kes kujutavad ette, et õndsus on normaalne, raiskavad palju aega ringi joostes ja kisades, et neid on röövitud.

Enamik lööke ei jõua pesani. Enamik loomalihast on vintske. Enamikust lastest saavad suureks kasvades vaid inimesed. Enamikus abieludes läheb vaja suurel määral mõlemapoolset sallivust. Enamik töödest on sageli pigem igavad. ‥

Elu on nagu vana aja rongisõit – viivitused, eksitused, suits, tolm, tuhk ja rappumine, sekka vaid paiguti ilusaid vaateid ja põnevusttekitavaid kiirendusi.

Kunst on tänada Issandat, et Ta sul üldse sõita lasi.” (Deseret News, 12. juuni 1973)

Mu vennad ja õed, ma kordan, kunst on tänada Issandat, et Ta sul üldse sõita lasi, ning tegelikult, kas see pole mitte üks imeline sõit? Nautige seda! Naerge selle üle! Laulge sellest! Pidage meeles Õpetussõnade autori sõnu:

„Rõõmus süda valmistab ihule mõnu, aga rusukspekstud vaim kuivatab luudki!” (Õp 17:22)²³

Lubage oma ellu natuke rõõmsamaid toone. Olgu seal lõbu ja õnne, naljasoont, võimet mõnikord naerda naljakate asjade üle.²⁴

Olgu terve elu jooksul palju nalja ja naeru. Elu tuleb nautida, mitte lihtsalt üle elada.²⁵

Evangeelium on sõnum kordaminekust, mida tuleks vastu võtta entusiasmi, kiindumuse ja optimismiga.

Ma seisan täna siin kui optimist Issanda töö suhtes. Ma ei suuda uskuda, et Jumal on asutanud oma töö maa peale, et see võiks ebaõnnestuda. Ma ei suuda uskuda, et see nõrgeneb. Ma tean, et see tugevneb. ‥ Mul on lihtne ja pühalik usk, et õigus võidab ja tõde võidutseb.²⁶

Lugu Kaalebist ja Joosuast ning teistest Iisraeli maakuulajatest on mulle alati huvi pakkunud. Mooses viis Iisraeli lapsed kõnnumaale. Nende rändamise teisel aastal valis ta igast kaheteistkümnest suguharust esindaja, et uurida Kaananimaad ja esitada aruanne selle ressursside ja inimeste kohta. Kaaleb esindas Juuda suguharu ja Joosua Efraimi suguharu. Nemad kaksteist läksid Kaananimaale. Nad leidsid eest viljaka maa. Nad olid ära nelikümmend päeva. Maa viljakuse tõestuseks võtsid nad kaasa „esimes[i] viinamarj[u]” (4Ms 13:20).

Nad tulid Moosese ja Aaroni ja kogu Iisraeli laste koguduse ette ning ütlesid Kaananimaa kohta: „See voolab tõesti piima ja mett, ja siin on selle viljad!” (Vt 27. salmi.)

Kuid kümme maakuulajat olid omaenda kõhkluste ja hirmu ohvrid. Nad andsid negatiivset tagasisidet kaananlaste arvu ja tugevuse kohta. Nad jõudsid järeldusele, et „ta on vägevam meist” (31. salm). Nad võrdlesid end kui rohutirtse hiiglastega, keda nad olid sel maal näinud. Nad olid omaenda pelglikkuse ohvrid.

Seejärel Joosua ja Kaaleb seisid rahva ette ja ütlesid: „Maa, mille me läbi käisime, et seda uurida, on üpris väga hea maa.

Kui Jehooval on meist hea meel, siis Ta viib meid sellele maale ja annab selle meile, maa, mis piima ja mett voolab!

Ärge ainult pange vastu Jehoovale ja ärge kartke maa rahvast, sest nad on meile parajaks palaks: nende kaitsja on nad maha jätnud, aga Jehoova on meiega! Ärge kartke neid!” (14:7–9)

Kuid inimesed olid rohkem valmis uskuma kahtlejaid kui Kaalebit ja Joosuat.

Seejärel Issand kuulutas, et Iisraeli lapsed peavad kõnnumaal nelikümmend aastat rändama, kuni sureb see põlvkond, kes kõndis kõhkluste ja hirmuga. Pühakirjas on kirjas, et „need mehed, kes olid levitanud maa kohta halba laimu, surid Jehoova ees äkitselt!

Aga Joosua, Nuuni poeg, ja Kaaleb, Jefunne poeg, jäid elama neist meestest, kes olid käinud maad kuulamas” (salmid 37–38). Nad olid sellest rühmast ainsad, kes elasid üle neli aastakümmet kestnud rändamise ja kellel oli eesõigus siseneda lubatud maale, mille kohta nad olid rääkinud positiivsel viisil.

Me näeme endi ümber inimesi, kes ei hooli selle töö tulevikust, kes on apaatsed, kes räägivad piirangutest, kes väljendavad hirmu, kes kulutavad oma aega, otsides seda, mis nende arvates on nõrkused, kuid millel tegelikult pole mingit tähtsust, ning kirjutavad sellest kõigest. Kahtlustega selle mineviku suhtes ei ole neil nägemust selle tuleviku suhtes.

Seda väljendati hästi vanasti: „Kui nägemus puudub, muutub rahvas üleannetuks” (Õp 29:18). Selles töös ei ole kohta nendele, kes usuvad ainult hukatuse ja sünguse evangeeliumisse. Evangeelium on head uudised. See on võidurõõmu sõnum. See on eesmärk, mida tuleks emmata entusiasmiga.

Issand ei ole kunagi öelnud, et ei tule raskusi. Meie inimesed on tundnud igasuguseid kannatusi, kui selle töö vastased on nende vastu seisnud. Kuid läbi nende kurbuse on alati paistnud usk. See töö on läinud edasi järjepidevalt ja ei ole algusest peale kordagi astunud sammugi tagasi. ‥

‥ See on Kõikvõimsa töö. See, kas üksikisikutena liigume edasi, sõltub meist. Kuid Kirik läheb alati edasi. ‥

‥ Kui Issand võttis Moosese enda juurde, siis ütles ta Joosuale: „Ole vahva ja tugev. Ära kohku ja ära karda, sest Jehoova, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!”(Jos 1:9) See on Tema töö. Ärge kunagi seda unustage. Emmake seda entusiasmi ja kiindumusega.²⁷

Me tunnustame, et me kõik oleme Jumala lapsed, me võime seista natuke sirgema seljaga, tõusta veidi kõrgemale ja olla veidi paremad.

Tänapäeva maailmas on inimeste seas kurb tendents üksteist kritiseerida. Kas te olete kunagi mõistnud, et ei lähe vaja palju vaimujõudu, et öelda asju, mis teisi haavavad? Proovige selle vastandit. Proovige komplimente teha. ‥

Paljudel meie ühiskonnas on ka kurb tendents üksteist maha teha. Meile võib tunduda, et teised inimesed on eneses kindlad, kuid tegelikult tunnevad paljud alaväärsust. Oluline on sellest iseendaga mitte rääkida. ‥ Oluline on saavutada parim sellega, mis meil on.

Ärge raisake oma aega enda haletsemise peale. Ärge tehke ennast maha. Ärge kunagi unustage, et olete Jumala laps. Teil on jumalik sünniõigus. Isegi osa Jumala loomusest on teis.²⁸

Me laulame „Olen Jumala laps” (Kiriku lauluraamat, lk 58). See ei ole lihtsalt väljamõeldis, poeetiline väljamõeldis – see on elav tõde. Igaühes meist on midagi jumalikku, mis vajab viljelemist, millel on vaja pinnale kerkida, millel on vaja leida väljendus. Teie, emad ja isad, õpetage oma lastele, et nad on sõna otseses mõttes Jumala pojad ja tütred. Terves maailmas ei ole suuremat tõde kui see – mõelda, et meis on midagi jumalikku.²⁹

Uskuge endasse. Uskuge oma võimesse korda saata suuri ja häid asju. Uskuge, et mitte ükski mägi ei ole nii kõrge, et te ei suudaks selle otsa ronida. Uskuge, et mitte ükski torm ei ole nii raju, et te ei suudaks seda üle elada. ‥ Te olete Jumala laps igavese potentsiaaliga.³⁰

Seiske sirgema seljaga, tõuske veidi kõrgemale ja olge veidi paremad. Püüdke rohkem. Te olete õnnelikum. Te tunnete oma südames uut rahuldust, uut rõõmu.³¹

Loomulikult saab teie teel olema probleeme. Saab olema raskusi, mida ületada. Aga need ei kesta igavesti. [Jumal] ei hülga teid. ‥

Otsige positiivset. Teadke, et Ta peab teie üle valvet, et Ta kuuleb teie palveid ja vastab neile, et Ta armastab teid ja ilmutab seda armastust.³²

On nii palju head ja sünnist ja ilusat, millele ehitada. Me oleme osalised Jeesuse Kristuse evangeeliumis. Evangeelium tähendab häid uudiseid. Issanda sõnum on usust ja lootusest! Issanda hääl on rõõmusõnumite hääl! Issanda töö on suurepärase saavutuse töö!

Pimedal ja muresid täis tunnil ütles Issand neile, keda Ta armastas: „Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!” (Jh 14:27)

Need ülevad enesekindlad sõnad on majakaks igaühele meist. Teda võime tõesti usaldada. Sest Tema ja Tema lubadused ei valmista kunagi pettumust.³³

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Mõtisklege president Hinckley nõu üle „otsi[da] sügavamalt” head ja „l[uua] rõõmus suhtumine [ja] optimismi vaimsus” (1. osa). Miks me vajame seda nõuannet tänapäeval? Kuidas saame luua rõõmsa suhtumise?
President Hinckley ütles, et „suurepärased tulemus[ed]” saavutatakse, kui me „las[eme] [end] juhtida tänumeelsusel” (2. osa). Mis te arvate, miks need „suurepärased tulemused” saavutatakse? Kuidas on teid õnnistatud, kui olete olnud tänumeelne?
Mis on teie mõtted analoogia kohta, et elu on nagu „vana aja rongisõit”? (Vt 3. osa.) Kuidas mõjutavad evangeeliumi „head uudised” viisi, kuidas sellele sõidule lähenete?
Mis te arvate, kuidas käib meie elu kohta Kaalebi ja Joosua lugu? (Vt 4. osa.) Milliseid näiteid olete näinud selle kohta, kuidas pered embavad evangeeliumi entusiasmiga? Kui leiame and heidutatuna, siis kuidas saame endas taas optimismi leida? Millised kogemused on suurendanud teie optimismi Issanda töö suhtes?
Mis te arvate, miks on tendents teha maha teisi ja iseennast? Kuidas me saame sellest tendentsist jagu saada? Mida saame teha üksikisikute ja perekondadena, et aidata teistel „seis[ta] sirgema seljaga” ja „tõus[ta] veidi kõrgemale”? (Vt 5. osa.)

Samateemalised pühakirjakohad:

Jh 16:33; Fl 4:13; Mo 2:41; Al 34:38; Et 12:4; ÕL 19:38–39; ÕL 128:19–23

Abiks uurimisel

Õpitu alusel tegutsemine suurendab mõistmist ja tugevdab tõekspidamisi (vt Jh 7:17) (Jutlusta minu evangeeliumi, 2004, lk 19). Võiksite endalt küsida, kuidas neid õpetusi kodus, tööl ja Kiriku kutseid täites rakendada.