15. peatükk

Püha preesterlus

„Ma armastan selle Kiriku preesterlust. See on dünaamiline, elav. Selles peitub selle töö tõeline süda ja jõud. See on vägi ja volitus, mille kaudu Jumal, meie Igavene Isa, oma tööd siin maa peal teostab.”

Gordon B. Hinckley elust

1980. aastal osalesid Gordon B. Hinckley ja tema abikaasa Marjorie kolmenädalasel Aasia ringkäigul, kõneledes piirkonna konverentsidel ning osaledes Jaapani Tokyo templi pühitsemisel. Enne koju naasmist reisisid nad Jaapani Sendai misjoni piirkonda, kus vanem Hinckley oli eesistujaks misjoni esimese vaia loomisel. Just enne kohtumist uue vaia juhatusega lähenes vanem Hinckley misjonijuhatajale Kiyoshi Sakaile. „Ta küsis üllatunud juhataja Sakailt, kas tal on pühitsetud õli, ja seejärel lisas: „Ma olen nii kurnatud, kas sa annaksid mulle õnnistuse?” President Sakai meenutas: „Ma olin väga hirmul ja tundsin end liiga nõrgana, et õnnistada Issanda apostlit. Ma ütlesin, et ma pole võimeline õnnistust inglise keeles andma. Vanem Hinckley ütles, et jaapanikeelne õnnistus sobib samuti. Nii jätkasimegi koos piirkonna esindaja vanem Hitoshi Kashikuraga.” Pärast õnnistuse andmist ütles vanem Hinckley lihtsalt: „Aitäh! Aitäh! Nüüd saan homme koju minna.”

Järgmisel hommikul paistis vanem Hinckley välja tugeva ning tervena, ja kui juhataja Sakai küsis, kuidas tal läheb, vastas vanem Hinckley: „Dai Jobu, rohkem kui hästi. Minuga on kõik korras.” Mõned päevad hiljem sai juhataja Sakai vanem Hinckleylt tänukirja, kus seisis: „Ma olen nii väga tänulik selle õnnistuse eest, mille sa mulle andsid. Ma tundsin end kohe paremini. Minu tervenemine oli kiire ja täielik. Õde Hinckley ja mina oleme väga tänulikud võimaluse eest ööbida teie misjonikodus.””¹

President Hinckley tunnistas tihti preesterluse õnnistustest, alates imelistest, kuid ajalistest õnnistustest füüsilise paranemise näol kuni igaveste kokkusiduvate õnnistusteni templilepingute sõlmimise kaudu. Ta kuulutas: „Ma usun, et Tema preesterluses peitub jumalik volitus – vägi õnnistada, vägi tervendada, vägi valitseda Jumala maapealsetes toimetustes, vägi kokku siduda taevas see, mis on kokku seotud maa peal.”²

„Koos [preesterlusega] ei ole Jumala kuningriiki edasi viivas töös mitte miski võimatu.”

Gordon B. Hinckley õpetused

Jumal on taastanud preesterluse ja taevariigi võtmed.

Preesterluse vägi ja volitus anti meestele juba muiste. Väiksem volitus anti Aaroni poegadele ajalikes ja ka mõningates pühades vaimulikes talitustes teenimiseks. Kõrgema preesterluse andis Issand Tema apostlitele vastavalt Tema sõnadele Peetrusele: „Ma annan sinule taevariigi võtmed, ja mis sa maa peal seod, see on taevas seotud, ja mis sa maa peal lahti päästad, on ka taevas lahti päästetud!” (Mt 16:19)

Preesterluse täielik taastamine tähendas Ristija Johannese ‥ ja Peetruse, Jaakobuse ja Johannese tulekut. ‥ See hõlmas Moosest, Eelijat ja Eelijast, kellest igaüks tõi preesterluse võtmed, et viia lõpule eelmiste ajajärkude talituste ja toimingute taastamise töö sellel suurepärasel viimasel aegade täiuse ajajärgul.

Preesterlus on siin. ‥ Me teame, sest me oleme näinud preesterluse väge. Me oleme näinud haigeid tervenemas, jalutuid kõndimas ja pimeduses olnuile valguse, teadmise ning mõistmise tulemist.³

Prohvet Joseph Smith kirjeldas ühel puhul [preesterlust] järgmiste sõnadega: „Preesterlus on igavene põhimõte ja see oli Jumalaga olemas juba igavikust peale ja [jääb püsima] igavesti ilma päevade alguseta või aastate lõputa” (History of the Church, 3. kd, lk 386).

See on tõeselt Kõikvõimsa poolt inimesele antud vägi tegutseda Tema nimel ja Tema asemel. See on jumaliku volituse edasiandmine, mis on erinev kõigist teistest maa palge peal olevatest võimudest ja volitustest. Ei ole üllatav, et selle taastasid inimestele ülestõusnud isikud, kes hoidsid seda muistse, nii et ei oleks küsimusi seoses selle volituse ja tõele vastavusega. Ilma selleta oleks Kirik vaid tühja nime kandja, sel poleks volitust teha Jumala asju. Koos sellega ei ole Jumala kuningriiki edasi viivas töös mitte miski võimatu. Oma loomuselt on see jumalik. Oma volituselt on see nii ajalik kui ka igavene. See on ainuke vägi maa peal, mis ulatub surma eesriidest kaugemale.⁴

Preesterlus on vägi ja volitus, mille abil Jumal teeb oma tööd.

Ma armastan selle Kiriku preesterlust. See on dünaamiline, elav. Selles peitub selle töö tõeline süda ja jõud. See on vägi ja volitus, mille kaudu Jumal, meie Igavene Isa, oma tööd siin maa peal teostab.⁵

Püha preesterlus sisaldab endas volitust juhtida maa peal oleva Jumala kuningriigi toimetusi. Vastavalt Issanda ilmutustele peavad Kirikut juhtima kolm juhtivat ülempreestrit. Neid peab abistama Kaheteistkümne Apostli nõukogu, keda omakorda peavad abistama ‥ seitsmekümned. Kolmest inimesest koosnev Juhtiv Piiskopkond on vastutav ajalike toimetuste eest Presidentkonna juhatuse all. Kõik need on preesterluse ametid. Jumalikult antud vägi on volitus, millega nad juhivad. See on nii ka vaiades ja kogudustes juhatuste ja piiskopkondadega. See on nii ka kvoorumites. Abiorganisatsioonide ametnikud viivad oma tööd edasi preesterluse juhatuse all ja delegeerimise kaudu. Ilma preesterluseta võib olla Kiriku kuju, aga mitte selle tõeline olemus. See on Jeesuse Kristuse Kirik ja seda juhitakse selle volituse kaudu, mis on „Jumala Poja korra järgi” (ÕL 107:3).⁶

Preesterluse õnnistused on kõigile nautimiseks.

[Preesterlus] ‥ on Jumala, meie Igavese Isa plaani osa, et õnnistada Tema kõikide põlvkondade poegade ja tütarde elu.⁷

Püha preesterlus hõlmab endas väge õnnistada. Aaroni preesterluse hoidjate jaoks sisaldab see volitust jagada kogudusele Issanda, kes andis oma elu ohvrina kõigi eest, liha ning vere sümboleid. Sakrament ja nendest sümbolitest osasaamine on meie hingamispäeval Jumala teenimise keskpunktiks. See sisaldab Jumalaga sõlmitud lepingute uuendamist. See hõlmab endas lubadust, et Tema Püha Vaim on meiega. See on võrratu õnnistus mõeldud nautimiseks kõigile ja tehtud võimalikuks väärilistele noortele meestele antud volituse kaudu. ‥

Melkisedeki preesterlus sisaldab endas volitust anda Püha Vaimu andi. Milline suur õnnistus on tunda Jumaluse liikme abistavat mõju, olles saanud selle anni nende käte kaudu, kes tegutsesid jumaliku volitusega. Kui jätkame vooruslikult elamist, võime nautida Issanda lubaduse täitumist, kui Ta ütles: „Pühast Vaimust saab sinu pidev kaaslane ja sinu valitsuskepiks õigemeelsuse ja tõe muutumatu valitsuskepp; ja sinu valitsus saab olema igavikuline valitsus ning sundimata voogab see sinule igavesest ajast igavesti” (ÕL 121:46).

Preesterlus hõlmab haigete õnnistamise väge. Kas on keegi minu kuuldeulatuses, kes ei ole seda jumalikku väge kasutanud või tundnud? Kas kellelgi meist on kahtlusi selle tõhususega seoses? Me võiksime rääkida imedest, pühadest ja imelistest, mida oleme omast kogemusest näinud. ‥

Püha Melkisedeki preesterlus hõlmab endas väge õnnistada ettekuulutusega, lohutada, toetada, suunata. Meie hulgas on patriarhid, kes vastavalt volitusele, mida nad hoiavad, teevad teatavaks põlvnemise ja kuulutavad õnnistusi meie juhatuseks. Nendest õnnistustest võivad saada ankrud, mis hoiavad meid elu tormides kindlalt paigal.

Oma kõrgeimas väljenduses sisaldab püha preesterlus volitust pitseerida maa peal ja hoida seda pitseerimist jõus ka taevas. See on ainulaadne ja imeline. See on Jumala templites kasutatav volitus. See puudutab nii elavaid kui ka surnuid. See on igaviku tõeline olemus. See on Kõikvõimsa antud jumalik vägi osana Tema tähtsast plaanist inimeste surematuse ja igavese elu jaoks.

Kui kallihinnaline on Jumala and, mis meile on antud!⁸

Jumala pojad, kellel on Tema jumalik volitus, peavad olema ustavad parimale, mis neis on.

Iga vääriline mees, olenemata tema rahvusest, etnilisest taustast või ükskõik mis muust tegurist, on kõlbulik saama preesterlust. Otsustavaks teguriks saab tema kuulekus Jumala käskudele. Selle andmine sõltub ainult väärilisusest Issanda ees. ‥

Selline on selle preesterluse ime. Jõukus ei ole teguriks. Haridus ei ole teguriks. Inimestepoolne austus ei ole teguriks. Juhtivaks teguriks on vastuvõetavus Issandale.⁹

Meie kõigi jaoks, kes on pühitsetud Aaroni või Melkisedeki preesterlusse ja ükskõik millisesse ametisse nendes, on saabunud aeg mõtiskleda oma elu üle, hinnata oma nõrku külgi ning parandada meelt asjadest, mis ei ole vastavuses kõrge ja püha ülesandega, mille oleme saanud. ‥

Ükski mees, ei noor ega vana,‥ kes on ‥ pühitsetud, ei saa suhtuda sellesse, mida ta hoiab, hooletult. Ta on Jumalaga partnerluses ja tema peal lasub kindel ning püha kohustus elada nagu inimene, kes on vääriline Jumala nimel Tema kvalifitseeruva esindajana rääkima ja tegutsema.¹⁰

Kuigi volitusega isikud panevad oma käed meie pea peale ja meid pühitsetakse ametisse, võime oma käitumisega kehtetuks muuta ning kaotada igasuguse õiguse kasutada seda jumalikku volitust.

„Ükski võim ega mõjujõud ei saa ega tohi põhineda lihtsalt preesterlusel kui sellisel, vaid üksnes veenmisel, pikameelsusel, lahkusel ja tasadusel ning teesklematul armastusel;

heldusel ja puhtal teadmisel, mis avardavad suuresti hinge ilma silmakirjalikkuse ja pettuseta” (ÕL 121:41–42).

Nüüd, vennad, need on piirid, milles tuleb preesterlust kasutada. See ei ole nagu mantel, mille me paneme omal soovil selga ja võtame ära. See on, kui seda õigesti rakendada, nagu meie keha kude, mis on meiega alati ja igas olukorras.¹¹

Me peame olema ustavad parimale, mis meis on. Me oleme Jumala pojad, kel on au Tema jumalikku volitust hoida. Kuid me elame kurjuse maailmas. On pidev vägi, mis meid allapoole tõmbab, kutsub meid osa saama asjadest, mis on otseses vastuolus jumaliku preesterlusega, mida hoiame. ‥

Teile ma esitan üleskutse. Põgenege tohutu vulgaarsuse üleujutuse eest, mis teid enda alla tahab matta. Põgenege maailma kurjuse eest. Olge ustavad oma paremale minale. Olge ustavad endas peituvale parimale. Olge ustavad ja truud lepingutele, mis on seotud Jumala preesterlusega.¹²

Igal ametnikul, igal selle Kiriku õpetajal, kes tegutseb preesterluse ametis, lasub püha kohustus seda preesterluse kutset suurendada. Igaüks meist vastutab teiste heaolu, kasvu ja arengu eest. Me ei ela ainult iseenda jaoks. Kui me soovime suurendada oma kutseid, siis me ei saa elada ainult iseendale.¹³

Paljud mehed tunduvad mõtlevat, et kuna nad on preesterlusse pühitsetud, siis on preesterlus nende oma igaveseks kasutada, nii nagu nad soovivad. Nad arvavad, et võivad vahel käskudest või lepingust mitte kinni pidada ning ühel või teisel viisil patustada ning siiski omada preesterluse väge ja et Jumal kinnitab selle, mida nad ütlevad Lunastaja ning Tema pühal nimel. Sellest saab pilkamine ning arvan, et nii tehes võtavad nad Jumala nime asjata suhu. Nad teotavad Tema Armastatud Poja nime. Nad rüvetavad pühitsemise kaudu saadud püha andi ja volitust, mille on kaotanud üleastumise tõttu. ‥

‥ Ma tõstan hoiatava hääle kõikidele, nii poistele kui meestele, hoiduda patust. Üleastumine on ühildumatu jumaliku volitusega. Vältige pornograafiat, nagu väldiksite katku. Vältige täielikult seksuaalset pattu. Hoiduge ebaaususest ja pettusest. Ma palun teil kontrollida uhkuse ilminguid ja edevaid ambitsioone. Ma palun teil vaadata endasse ja teha kindlaks, et puudub ülemvõimu või sunduse hoiak teie naiste või teie laste suhtes. ‥

Ma arvan, et meie Taevane Isa ei ole rahul ühegi mehe või poisiga, kes võtab vastu pühitsemise ja seejärel annab kurjale järele. Pühitsemise vastuvõtmisega teeb ta vande ja lepingu enda ja Jumala vahel.¹⁴

Ükski mees, olgu ta noor või vana, ei ela preesterluse standardite kõrgusel, kui ta alandab naissugu, kui ei võimalda Jumala tütardele sellisel määral lugupidamist, nagu meie Isa taevas neile võimaldaks.¹⁵

Olgem head abikaasad ja isad. Iga mees, kes on kodus hirmuvalitseja, ei ole preesterlust väärt. Ta ei saa olla sobiv tööriist Issanda käes, kui ta ei näita tema enda valitud naise vastu austust, heasüdamlikkust ja armastust. Samuti avastab iga mees, kes on oma lastele halvaks eeskujuks, kes ei suuda taltsutada oma pahameelt või kes tegeleb millegi ebaausa või kõlvatuga, et tema preesterluse võim on kehtetu.¹⁶

Naine, kelle te valite, on teiega võrdne. ‥ Naine ei ole teie teener, teie omand ega midagi sellist. Kui traagiline ja vastik nähtus on naise halvasti kohtlemine. Iga mees selles Kirikus, kes kohtleb oma naist halvasti, kes alandab teda, kes solvab teda, kes kasutab tema üle ebaõiglast võimu, ei ole vääriline hoidma preesterlust. Ehkki ta võib olla pühitsetud, eemalduvad taevad, Issanda Vaim kurvastab ja on lõpp selle mehe preesterluse volitusel. Mees, kes nii teeb, ei ole templisoovituse vääriline. ‥

‥ Mu vennad, ‥ kes on süüdi sellises käitumises, ma kutsun teid meeleparandust tegema. Laskuge oma põlvedele ja paluge Issandat teile andestada. Paluge Temalt jõudu kontrollida oma keelt ja rasket kätt. Paluge andestust oma naiselt ja lastelt. ‥

Ma olen kindel, et kui me seisame Jumala kohtujärje ees, räägitakse vähe sellest, kui palju rikkust me elus kogusime või millised auavaldused meile osaks said. Küll esitatakse meie koduste suhete kohta uurivaid küsimusi. Ma olen veendunud, et ainult neile, kes on elanud armastuse ja austuse ning lugupidamisega oma kaaslaste ja laste vastu, saavad osaks igavese kohtumõistja sõnad: „See on hea, sa hea ja ustav sulane, ‥ mine oma Issanda rõõmusse!” (Mt 25:21)¹⁷

Preesterluse kvoorum võib olla selle liikmetele jõu ankruks.

Ma olen veendunud, et Issand kavandas preesterluse kvoorumi rohkemaks kui teoloogiatunniks pühapäeva hommikul. Loomulikult on vaimsuse ehitamine ja tunnistuse tugevdamine tõhusa evangeeliumi õpetamise kaudu oluline preesterluse kohustus. Kuid see on kõigest osa kvoorumi funktsioonidest. Kui on soov realiseerida selle eesmärki, siis peab iga kvoorum olema töötav vennaskond iga liikme jaoks. ‥

‥ Preesterluse kvoorum on Kiriku meeste jaoks Issanda organisatsioon, just nagu Abiühing on Issanda organisatsioon Kiriku naiste jaoks. Igal neist on kohustuste seas – mis on ka olemasolu põhjus – abivajajate abistamine.

Kui Abiühing organiseeriti, ütles Joseph Smith ühingu naiste kohta: „[Nad] ruttavad ‥ teelisele appi, valavad õli ja viina ahastuses olija haavatud südamele, kuivatavad orvu pisarad ja rõõmustavad lese südant” [Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 452]. Ma loodan, et sama saaks öelda ka preesterluse meeste kohta.

See saab olema imeline päev, ‥ kui meie preesterluse kvoorumid muutuvad jõu ankruks igale mehele, kes nendesse kuuluvad, ning kui iga preesterluse mees võib öelda nii: „Mina olen Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku preesterluse kvoorumi liige. Ma olen valmis abistama oma vendi kõigis nende vajadustes ning olen kindel, et nemad on valmis abistama mind. Tehes koos tööd, kasvame Jumala lepingupoegadena vaimselt. Koos töötades võime seista ilma piinlikkust tundmata ja ilma kartmata iga vastuolu tuules, mis võib puhuda, olgu see siis majanduslik, sotsiaalne või vaimne.”¹⁸

Kiriku juhid ja liikmed – nii mehed kui naised – töötavad koos, et viia oma tööd edasi preesterluse juhatuse all ja delegeerimise kaudu.

Kodudes ja Kirikus töötavad mehed ja naised koos, et viia Issanda kuningriiki edasi.

Jah, meestel on preesterlus. Aga minu abikaasa on minu kaaslane. Selles Kirikus ei käi mees mitte oma naise ees ega tema taga, vaid tema kõrval. Nad on selles elus suurepärases ettevõtmises võrdväärsed.¹⁹

Selle Kiriku naistes peituvad suured võimed ja jõud. On juhtimine ja juhatus, teatud iseseisvuse vaim, kuid siiski suur rahuolu Issanda kuningriigis osa olemises ning preesterluse [hoidjatega] käsikäes töötamises, et seda edasi viia.²⁰

Ma tänan oma Igavest Isa püha preesterluse taastamise eest, et „iga inimene räägiks Jumala, Issanda, maailma Päästja enda nimel” (ÕL 1:20). Selle tähelepanuväärse Kiriku juhtimises olen ma näinud selle preesterluse ilu ja imet. Ma olen tundnud selle väge minust läbi voolavat haigete õnnistamiseks ja tervendamiseks. Ma olen näinud õilsust, mida see on andnud alandlikele meestele, kes on kutsutud täitma tähtsat ja tõsist ülesannet. Ma olen seda näinud, kui nad on rääkinud väe ja volitusega ülalt, just nagu Jumala hääl räägiks nende kaudu.

Ma tänan Issandat tunnistuse eest, mille ta on mulle andnud evangeeliumi täielikkusest, selle laiusest ja ulatusest ning sügavusest. See on planeeritud õnnistama kõikide põlvkondade poegi ja tütreid – nii elavaid kui ka surnuid.²¹

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Vaadake üle president Hinckley õpetused 1. osas preesterluse taastamisest. Millised kogemused on aidanud teil saada tunnistuse nendest tõdedest?
President Hinckley õpetas: „Püha preesterlus sisaldab endas volitust juhtida maa peal oleva Jumala kuningriigi toimetusi” (2. osa). Kuidas rakendub see tõde vaiadele ja kogudustele? Kvoorumitele? Abiühingule? Kuidas tugevdab preesterluse volitus teie teenimist Jumala kuningriigis?
Vaadake üle 3. osas olevad õnnistused, mida võime preesterluse kaudu saada. Kuidas olete kogenud preesterluse väge ja õnnistusi?
Mida võime õppida president Hinckley õpetustest erinevusest preesterluse volituse ja preesterluse väe vahel? (Vt 4. osa.) Mida tähendab teie arvates preesterluse hoidja jaoks olla ustav parimale, mis temas on? Miks ei tohiks preesterluse hoidjad elada ainult iseenda jaoks?
Mis avaldab teile 5. osas muljet president Hinckley kirjelduses preesterluse kvoorumite ja Abiühingu kohta? Mida saame teha oma koguduses, et tema nõuandeid järgida?
Miks peavad mehed ja naised koos töötama võrdväärsetena, et Issanda tööd teostada? (Vt 6. osa.)

Samateemalised pühakirjakohad:

Hb 5:1–4; 1Ne 14:12–14; Al 13:1–9; ÕL 84:33–44; ÕL 88:133; ÕL 112:30–32

Abiks õpetamisel:

„Esitage küsimusi, mis panevad klassi liikmeid pühakirjadest ja viimse aja prohvetite õpetustest vastuseid otsima” (Teaching, No Greater Call, 1999, lk 62).