12. peatükk

Kuulekus: lihtsalt elage evangeeliumi järgi

„Evangeeliumi tee on lihtne tee. ‥ Alandage endid ja kõndige kuulekuses.”

Gordon B. Hinckley elust

Kui Gordon B. Hinckley oli umbes 14-aastane, oli tal kogemus Salt Lake’i tabernaaklis, mis õhutas teda langetama olulise otsuse. Ta on hiljem meenutanud:

„Ma [kuulsin] president Heber J. Granti rääkimas oma kogemusest noore poisina Mormoni Raamatu lugemisel. Ta rääkis Nefist ja milline suur mõju tal oli tema elule. Ja seejärel veendumusest kõlava häälega, mida ma mitte kunagi ei unusta, tsiteeris ta neid vägevaid Nefi sõnu: „Ma lähen ja teen seda, mida Issand on käskinud, sest ma tean, et Issand ei anna inimlastele ühtegi käsku ilma, et ta valmistaks neile tee, et nad võiksid täide saata seda, mida ta neil käsib” (1Ne 3:7).

Minu noorde südamesse tuli otsus püüda teha seda, mida Issand on käskinud.”¹

Gordon B. Hinckley kandis alati seda otsust oma südames. Aastaid hiljem, kui ta oli Kiriku president, kandusid tema õpetused tagasi selle noore poisina kuuldud sõnumi juurde. Kõneledes rühmale viimse aja pühadele piirkondlikul konverentsil, ütles ta:

„Paljud [uudiste] ajakirjanikud on mind intervjueerinud. Midagi, mida nad ütlevad, on: „Mis saab olema sinu ametiaja teema?” Ma ütlen lihtsalt: „Seesama teema, mida olen kuulnud Kiriku presidente ja apostleid kordavat nii kaua, kui mäletan: lihtsalt ela evangeeliumi järgi, ja igaüks, kes nii teeb, saab oma südamesse veendumuse tõest, mille järgi ta elab.””²

Esimesel Kiriku presidendina peetud üldkonverentsil kutsus president Hinckley kõiki üles püüdma rohkem evangeeliumi järgi elada:

„Nüüd, mu vennad ja õed, on kätte jõudnud aeg seista veidi sirgemana, tõsta oma silmad ja avardada oma meeli, et paremini haarata ja mõista Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku tohutut suure millenniumi eelset missiooni. Nüüd on aeg olla tugev. Nüüd on aeg liikuda edasi ilma kahtlusteta, tundes hästi meie missiooni tähendust, vaimu ja tähtsust. Nüüd on aeg teha seda, mis on õige, hoolimata tagajärgedest, mis sellele järgneda võivad. See on aeg, mil meid peaks leitama käskudest kinni pidamas. See on aeg ulatada oma lahkus ja armastus neile, kes on vaevas, ja neile, kes uitavad ringi pimeduses ja piinas. See on aeg olla kõigis meie suhetes üksteise vastu hooliv ja hea, kombekas ja viisakas. Teiste sõnadega tuleb olla rohkem Kristuse moodi.”³

President Hinckley jätkas selle sõnumi rõhutamist. Kümme aastat hiljem ta kordas neid sõnu üldkonverentsil ja lisas: „Te peate ise otsustama, kui kaugele me oleme selle 10 aasta taguse üleskutse elluviimisel jõudnud.”⁴

Nefi kuulekas eeskuju inspireeris noort Gordon B. Hinckleyt.

Gordon B. Hinckley õpetused

Me oleme lepingurahvas ning selle lepinguga kaasas käivad kohustused on suured.

Me oleme lepingurahvas ja see on väga tõsine asi. Kui see töö taastati ja Issand kirjeldas selle taastamise eesmärke, siis Ta ütles, et üks taastamise põhjus on, et Tema igavikuline leping võiks olla uuesti kehtestatud. See leping ‥ sõlmiti Aabrahami ja Jehoova vahel, kui võimas Jehoova andis Aabrahamile suure ning pühaliku lubaduse. Ta ütles, et tema seemet saab olema sama palju nagu liiva mererannas, et tema kaudu õnnistatakse kõiki rahvaid maa peal. Ta tegi temaga lepingu, et Tema on neile Jumalaks ja nemad on Talle rahvaks. ‥ Loodi suhe, mille tagajärjed olid igavesed kõikide nende inimeste igavestes eludes, kes sellesse astuvad. Selle tähendus on suurepärane: kui me käitume, nagu Jumala lapsed peaksid käituma, on Tema meie Jumal, et meid õnnistada, armastada, juhatada, aidata.

Nüüd sellel ajajärgul on see igavikuline leping taas kinnitatud. Tegelikult me sõlmisime selle lepingu, kui saime ristitud. Me saime osaks Tema jumalikust perekonnast, nagu see oli. Kõik Jumala lapsed on osa Tema perekonnast, kuid iseäralikul ja suurepärasel viisil on Jumala ja Tema lepingulaste vahel eriline suhe. Ja kui me tulime sellesse Kirikusse, ‥ siis saime osaks lepingurahvast, ja iga kord, kui võtame sakramenti, siis me mitte ainult ei tee seda Jumala Poja ohvri mälestuseks, kes andis oma elu meie eest, vaid on ka lisaelement, nimelt et võtame enda peale Jeesuse Kristuse nime ja tõotame pidada kinni Tema käskudest ning Tema tõotab meile, et Ta õnnistab meid oma Püha Vaimuga.

Me oleme lepingurahvas ning selle lepinguga kaasas käivad kohustused on suured. Me ei saa olla tavalised inimesed. Me peame teiste inimeste hulgas esile tõusma. Me peame seisma natuke sirgemalt. Me peame olema natuke paremad, natuke lahkemad, natuke heldemad, natuke viisakamad, natukene hoolivamad, teistele natuke rohkem abikätt ulatama.⁵

Me oleme inimesed, kes on enda peale võtnud püha lepingu ja Issanda Jeesuse Kristuse nime. Pingutagem natuke rohkem, et käske pidada, elada nagu Issand on palunud meil elada.⁶

„Iga kord, kui võtame sakramenti, ‥ võtame enda peale Jeesuse Kristuse nime ja tõotame iseendale Tema käske pidada.”

Issand ootab, et me elaksime evangeeliumi järgi kõiges.

Me elame kompromisside ja vaikivate nõusolekute ajastul. Igapäevastes olukordades teame, mis on õige, kuid anname sõprade survele ja veenmisele järele. Me läheme kompromissile. Me anname vaikiva nõusoleku. Me anname järele ja meil on enda pärast häbi. ‥ Me peame arendama endas jõudu oma tõekspidamisi järgida.⁷

Evangeeliumi tee on lihtne tee. Mõned nõuded võivad teile tunduda elementaarsete ning mittevajalikena. Ärge põlastage neid. Alandage endid ja kõndige kuulekuses. Ma luban, et tulemused, mis järgnevad, on suurepärased vaadata ja meeldivad kogeda.⁸

Minu suur palve on, et me kõik prooviksime natuke rohkem elada vastavalt meie sees olevale jumalikkuse vaimsele suurusele. Me saame teha paremini, kui praegu teeme. Me saame olla paremad, kui oleme. Kui me hoiaksime enda ees järjepidevalt seda pilti jumalikust päritolust, Jumala isadusest ja inimkonna vendlusest kui tegelikkusest, siis oleksime natuke tolerantsemad, natuke lahkemad, pakuksime natuke rohkem abi, et teisi meie seas tõsta ja aidata ning toetada. Me alandaksime end väiksema tõenäosusega nende asjadeni, mis on meie jaoks selgelt sobimatud.⁹

Te võtate sellest religioonist osa seitse päeva nädalas, mitte ainult pühapäeviti. ‥ See kestab kogu aeg – kakskümmend neli tundi päevas, seitse päeva nädalas, 365 päeva aastas.¹⁰

Issand ootab meilt, et me hoiaksime oma elu korras, et me elaksime evangeeliumi järgi kõiges.¹¹

Issand valab õnnistused nende peale, kes kõnnivad kuulekalt Tema käske järgides.

Issand palus Eelijal minna ja ennast ära peita Kriti jõe ääres, juua seal jõest ning toituda kaarnate toodust. Pühakirjas seisab Eelija kohta lihtne ja imeilus lause: „Ja ta läks ning tegi Jehoova sõna järgi” (1Kn 17:5).

Ei olnud vaidlemist. Ei olnud vabandamist. Ei olnud puiklemist. Eelija lihtsalt „läks ning tegi Jehoova sõna järgi”. Ja ta päästeti suurtest hädadest, mis said osaks nendele, kes pilkasid, vaidlesid ja kahtlesid.¹²

Terve Mormoni Raamatu lugu on lugu, mis räägib inimestest, kes õigemeelsetena, Jeesust Kristust kummardades edenesid maal ja olid Issanda poolt rikkalikult ja külluslikult õnnistatud; ning kui nad tegid pattu, kaldusid teelt kõrvale ning unustasid oma Jumala, langesid viletsusse, sattusid sõtta ja hätta. Teie turvalisuse, teie rahu, teie õitsengu võti seisneb kuulekuses Kõikvõimsa käskudele.¹³

„Pea jätkuvalt kinni minu käskudest, ja sa saad õigemeelsuse krooni” [ÕL 25:15]. See oli Issanda lubadus Emma Hale Smithile. See on Issanda lubadus igaühele teist. Õnn peitub käskude pidamises. Viimse aja püha jaoks ‥ tähendab nende käskude rikkumine viletsust. Ja sellele, kes neist kinni peab, on lubadus ‥ õigemeelsuse ja igavese tõe kroonist.¹⁴

Tõeline vabadus peitub Jumala nõuannetele kuulekas olemises. Vanasti öeldi, et „käsk on lamp ja õpetus on valgus” (Õp 6:23).

Evangeelium ei ole mahasurumise filosoofia, nagu paljud seda arvavad. See on vabaduseplaan, mis annab isudele distsipliini ja käitumisele suuna. Selle viljad on magusad ning tasu helde. ‥

„Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse” (Gl 5:1).

„Kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!” (2Kr 3:17)¹⁵

Meie turvalisus põhineb meeleparandusel. Meie tugevus tuleb kuulekusest Jumala käskude vastu. ‥ Seiskem kindlalt vastu kurjusele nii kodus kui välismaal. Elagem taevaste õnnistuste vääriliselt, muutes meie elu, kui vajalik, ja vaadates Tema, meie kõikide Isa poole.¹⁶

Me ei pea kartma mitte midagi. Jumal on tüüri juures. Ta valitseb oma töö üle. Ta valab õnnistused nende peale, kes kõnnivad kuulekalt Tema käske järgides. Selline on olnud Tema lubadus. Tema võimekuses sellest lubadusest kinni pidada ei saa keegi meist kahelda.¹⁷

Kiriku juhid osutavad teele ja kutsuvad liikmeid evangeeliumi järgi elama.

On need, kes ütlevad: „Kirik ei ütle mulle ette, kuidas mõne asja kohta mõelda või kuidas oma elu elada.”

Ma vastan ei, Kirik ei ütle ühelegi mehele ette, kuidas ta peaks mõtlema või mida tegema. Kirik osutab teele ja kutsub igat liiget evangeeliumi järgi elama ning sellest elust tulenevaid õnnistusi nautima. Kirik ei dikteeri ühelegi inimesele, kuid annab nõu, veenab, kehutab ning ootab lojaalsust nendelt, kes tunnistavad liikmelisust selles.

Kui ma olin üliõpilane, siis ükskord ma ütlesin oma isale, et ma tundsin, et üldjuhid olid teatud asja toetades ületanud oma õigusi. Ta oli väga tark ja hea mees. Ta ütles: „Kiriku president on andnud meile juhised, ja ma toetan teda prohveti, nägija ja ilmutajana ning plaanin tema nõu järgida.”

Ma olen ‥ teeninud selle Kiriku üldnõukogudes [palju] aastaid. ‥ Ma tahan teile tunnistada, et kuigi olen istunud tuhandetel koosolekutel, kus on arutatud Kiriku eeskirju ning programme, siis ei ole ma osalenud ühelgi, kus Issanda juhatust ei oleks otsitud või kus kohalolijail puudus igasugune soov pooldada või teha midagi, mis oleks kellelegi kahjulik või sunduslik.¹⁸

Ma ütlen igaühe ja kõigi eest, [kes on Kiriku üldnõukogudes,] et meil puuduvad isiklikud motiivid. Meil on ainult Issanda plaan. On need, kes kritiseerivad, kui anname välja avalduse nõuandega või hoiatusega. Palun teadke, et meie palveid ei ole motiveerinud isetu soov. Palun teadke, et meie hoiatused ei ole ilma sisu ning põhjuseta. Palun teadke, et otsustele erinevate teemade puhul sõna võtta ei jõuta ilma kaalumise, arutelu ja palveta. Palun teadke, et meie ainuke ambitsioon on aidata igaühte teist probleemide, heitluste, perekonna ja eluga. ‥ Puudub igasugune soov õpetada midagi muud kui seda, mida Issand soovib, et õpetataks. ‥

Meil lasub kohustus, mille Hesekiel on välja toonud: „Inimesepoeg, ma olen sind pannud vahimeheks Iisraeli soole! Ja kui sa kuuled sõna mu suust, siis sa pead neid minu poolt manitsema!” (Hs 3:17)

Meil puudub selles kõiges igasugune isekas soov, välja arvatud soov, et meie vennad ja õed oleksid õnnelikud, et nende kodudes leitaks rahu ning armastust, et Kõikvõimsa vägi õnnistaks neid erinevates õigemeelsetes ettevõtmises.¹⁹

Jumal teeb pidevalt omaenda viisil teatavaks tahte oma inimeste suhtes. Ma tunnistan teile, et selle Kiriku juhid ei palu meil mitte kunagi teha midagi, millega me ei saa hakkama Issanda abiga. Võime end tunda ebaadekvaatsetena. See, mis meil palutakse teha, ei pruugi meile meeldida või sobida kokku meie endi mõtetega. Kuid kui proovime usu, palve ja otsustavusega, siis saame sellega hakkama.

Ma tunnistan teile, et viimse aja pühade õnn, viimse aja pühade rahu, viimse aja pühade areng, viimse aja pühade õitseng ning selle rahva igavene pääste ja ülendus sõltuvad Jumala preesterluse nõuannete kuulekast järgimisest.²⁰

Väikesed otsused võivad viia kohutavate tagajärgedeni.

Ma võin kirjeldada põhimõtet, ‥ mis selle järgimise korral suurendab kõvasti tõenäosust, et meie otsused on õiged, ning järelikult edeneb meie areng ja suureneb õnn elus mõõtmatult. See suur põhimõte on: säilitage usk. ‥

Ma ei saa teile üksikasjalikult öelda, kuidas kõike otsustada. Kuid ma võin lubada, et kui langetate oma otsused vastavalt evangeeliumi standarditele ja Kiriku õpetustele ning säilitate usu, siis kannavad teie elud suurepärast vilja ning te saate nägema palju õnne ning saavutusi.²¹

Aastaid tagasi töötasin ma raudtee heaks. ‥ See oli päevil, mil peaaegu kõik reisirongidega sõitsid. Ühel hommikul helistas mulle kolleeg Newarkist New Jerseyst. Ta ütles: „Rong number see ja see on saabunud, kuid pagasivagunit pole. 300 reisijat on oma pagasi ära kaotanud ja on vihased.”

Asusin kohe tööle, et vaguni võimalik asukoht välja uurida. Sain teada, et see oli Californias Oaklandis korrakohaselt laaditud ja rongi külge kinnitatud. Vagun sõidutati meie raudteele Salt Lake Citys [ja see oli lõpuks saabunud] Saint Louisesse. Teine raudtee-ettevõte pidi ta seal vastu võtma ja Newarki New Jerseysse viima. Kuid üks mõtlematu rööpaseadja liigutas Saint Louise jaamas üht pisikest rauatükki rongi teisele teele juhtimise punktis vaid seitsme ja poole sentimeetri võrra ja tõmbas siis hooba vagunite lahutamiseks. Avastasime, et pagasivagun, mis pidi olema New Jerseys Newarkis, oli tegelikult Louisianas New Orleansis – sihtkohast 2400 kilomeetri kaugusel. Saint Louise jaamas hooletu töölise põhjustatud seitsme ja poole sentimeetrine ümberlülitus oli suunanud vaguni valedele rööbastele ja vahemaa õige sihtkohaga kasvas dramaatiliselt. Nii on ka meie eluga. Kindlas suunas liikumise asemel tõmbab mõni eksiidee meid teise suunda. Esialgsest sihtkohast eemaldumine võib olla väga väike, kuid kui see jätkub, saab väga väikesest eemaldumisest suur lõhe ja me avastame end kaugel sealt, kuhu minna kavatsesime. ‥ Just need väikesed asjad, mis elu pöörlema panevad, toovad elus suure muutuse.²²

Ühel päeval ma lähenesin suurele farmiväravale. Ma tõstsin üles riivi ja avasin värava. Väravahingede liikumine oli nii kerge, et see oli peaaegu märkamatu. Kuid värava liikudes joonistus suur, pea 5-meetrise raadiusega kaar. Vaadates ainult väravahingede liikumist, ei oskaks keegi kunagi näha suurt liikumist, mis tuli väikese liikumise tulemusena.

Nii on see ka otsustega meie elus. Mõni väike mõte, mõni väike sõna, mõni väike tegu võib viia hiiglasuurte tagajärgedeni.²³

President Hinckley võrdles meie otsuseid farmivärava hingedega.

Elades evangeeliumi järgi, tugevdame Kirikut ja aitame Jumala tööl kasvada üle kogu maailma.

Te võite muuta [Kiriku] tugevamaks selle kaudu, kuidas elate oma elu. Laske evangeeliumil olla oma mõõk ja kilp. ‥

‥ Kui imeline on tulevik, kui Kõikvõimas viib oma hiilgavat tööd edasi, mõjutades heaga kõiki, kes Tema evangeeliumi omaks võtavad ning selle järgi elavad.²⁴

Ma näen suurepärast tulevikku väga ebakindlas maailmas. Kui me hoiame oma väärtustest kinni, kui me ehitame oma pärandi peale, kui kõnnime kuulekuses Issanda ees, kui me lihtsalt elame evangeeliumi järgi, siis meid õnnistatakse võrratul ja suurepärasel viisil. Meid vaadatakse kui kummalisi inimesi, kes on leidnud võtme kummalise õnne juurde.²⁵

Las iga mees ja naine ning laps otsustab muuta Issanda töö paremaks ja tugevamaks ning suuremaks, kui see on kunagi varem olnud. Meie elude kvaliteet toob kaasa muutuse. Meie otsus elada Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi toob kaasa muutuse. See on isiklik otsus. Kui me kõik palvetame, on Kirik nii palju tugevam. Ja nii on see evangeeliumi iga põhimõttega. Olgem osa sellest suurest edasiliikuvast eesmärgist, mis on üle kogu maailma kasvamas. Me ei saa paigal püsida, me peame edasi liikuma. Meil on kohustus seda teha. Meist igaühe südames olev isiklik veendumus on Kiriku tõeline jõud. Ilma selleta on meil väga vähe, koos sellega on meil aga kõik.²⁶

Ma kutsun igaühte teist, ükskõik kus te selle Kiriku liikmetena olete, seisma oma jalgadel ning liikuma edasi lauluga südames, elades evangeeliumi järgi, armastades Issandat ning ehitades kuningriiki. Koos püsime õigel teel ja säilitame usu, Kõikvõimas meie jõuks.²⁷

Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks

Küsimused

Miks on see nii, et Issanda lepingurahvana me „ei saa olla tavalised inimesed”? (Vt 1. osa.) Mis on mõned viisid, kuidas Jumalaga sõlmitud lepingud mõjutavad teie igapäevaelu?
President Hinckley õpetas, et „me peame arendama endas jõudu oma tõekspidamisi järgida” (2. osa). Kuidas me mõnikord teeme mööndusi oma veendumuste suhtes? Kuidas saame ennast tugevdada, et kiusatustele vastu seista?
Mida saame president Hinckley loost Eelija kohta rakendada enda ellu? (Vt 3. osa.) Mida te vastaksite kellelegi, kes leiab, et käsud on liiga piiravad? Kuidas olete täheldanud, et käskudest kinnipidamine toob vabaduse, turvalisuse ja rahu?
Vaadake üle president Hinckley selgitus sellest, kuidas Kiriku juhid annavad nõu ja hoiatusi (vt 4. osa). Kuidas on Kiriku juhtide nõuannete järgimine teid õnnistanud?
Mida võime õppida president Hinckley loost kadunud pagasivaguni kohta? (Vt 5. osa.) Miks võivad väikesed otsused ja teod endaga kaasa tuua suure muutuse meie elus? Mis on väike otsus, mis on endaga kaasa toonud suure muutuse teie elus? Kuidas võime paremini ära tunda väikeseid kõrvalekaldeid, mis viivad meid Jumala teelt eemale?
Kuidas aitab evangeeliumi järgi elamine toime tulla ebakindlusega maailmas? (Vt 6. osa.) Kuidas aitab evangeelium meie elu lihtsustada? Mõelge, kuidas võiksite aktiivsemalt Kirikut tugevdada ja aidata Jumala tööl üle kogu maa kasvada.

Samateemalised pühakirjakohad:

5Ms 4:39–40; Hb 5:8–9; ÕL 64:33–34; ÕL 93:26–28; ÕL 98:22; Ab 3:24–26; UA 1:3

Abiks uurimisel

„Lugemine, uurimine ja mõtisklemine on eri asjad. Lugedes võime häid mõtteid saada. Uurides võime avastada pühakirjadest, kuidas miski toimib ja mismoodi on asjad omavahel seotud. Mõtiskledes saame Vaimu kaudu ilmutusi. Minu jaoks on mõtiskelu see, kui ma pärast hoolikat pühakirjade lugemist ja uurimist nende üle mõtlen ja palvetan” (Henry B. Eyring. Teenige Vaimuga! – 2010. sügisene üldkonverents).