2009
Ko e Hola ʻa Seisoní
ʻAokosi 2009


Ko e Hola ʻa Seisoní

“Mou leʻo pea lotu, telia naʻa lavaʻi ʻa kimoutolu ʻe he ʻahiʻahí” (Maʻake 14:38).

“LEʻO TĀNGULU …” Naʻe tāngulu loi ʻa e kiʻi tamasiʻi taʻu valu ko Seisoní, pea toki puna ʻene makiʻikiʻí. ʻI heʻene tokoto ʻi hono mohengá, naʻá ne fusi hake hono sipí ʻo pulouʻi hono matá mo fakangalingali ʻoku mohe. ʻI he tafaʻaki ʻe taha ʻo e loki fakapoʻulí, ne kuku ʻe hono kiʻi tehina taʻu onó hono piló, ʻo māpuhoi fakaʻāulolongo ki muʻa ia pea toki kamata ke makiʻikiʻi mo ia. Ne fanafana ange ʻa Seisoni, mo fusi hifo hono sipí mei hono ʻulú “Fakalongolongo! ʻOku totonu ke ta mohe!”

Toe fafana ange hono kiʻi tehiná, “ ʻOku ou mohe. ʻOku ou mohe!” Ne na toe fakatou makiʻikiʻi, peá na fusi hake hona kafú ki hona lalo kumukumú, kuikuinini, peá na tokoto fakalongomate ʻo tatali.

Ne toe tatali foki mo hona tuofefiné he loki hokó ʻo fakangalingali pē ʻoku mohe. Ki kō atu he holó, ne tatali mei ai hona tokouá, mo fakangalingali pē ʻoku mohe. Naʻa mo ʻenau faʻeé, naʻa nau ʻilo, naʻe tokoto ʻi hono loki fakapoʻulí, ʻo fakangalingali pē ʻoku mohe.

Ne ngaiʻi ha laʻi papa he falikí he fakapoʻulí. Ne ofi mai ʻa ʻenau tamaí. Kuo nau mei fanongo ki he fakaʻilongá. Ne fakafanongo mātuʻaki tokanga ʻa Seisoni, ʻikai ke mei mānava heʻene feinga ke mateʻi pe ko e fē feituʻu ʻoku tuʻu ai ʻenau tamaí he taimi ko iá. Ne ofi ʻaupito mai e haʻu ʻa ʻenau tamaí. ʻI ha lau sekoni pē. …

“BEEEEEP!” Ne kikī longoaʻa e falé kotoa. Ne puna hifo ʻa Seisoni ki lalo ki he falikí ʻo totolo ki he matapaá.

Ne kaila hono tokouá, mo tau atu pē ki he tafaʻaki ʻo Seisoní, “ ʻAlu, ʻalu, ʻalu! ʻOku tonu ke ta hū ki tuʻa!”

Ne kaila ʻa Seisoni mo totolo atu he hūʻanga ki tuʻá, “Vela!” “Lele kotoa ki tuʻa!”

Ne kaila ʻenau faʻeé, “Lele kotoa ki tuʻa! Punou!”

Ne nau kau fakataha mo ʻenau tamaí he totolo he hūʻanga ki tuʻá, hū atu he peitó, pea hū ki tuʻa he matapā ʻi muí. ʻI heʻenau tō pē ki tuʻá, ne nau lele kotoa ki he fuʻu māpelé.

Ne ʻeke ange ʻe heʻenau tamaí, “ ʻOku tau hao nai? ʻOku tau ʻi heni kotoa?

Ne tali ʻe heʻenau faʻeé, “Tau hao kotoa,” mo lau honau tokolahí.

Ne sio ʻa e tamaí ki heʻene uasí ʻo ne pehē ange, “Ko e taimi lelei taha ʻeni kuo tau aʻu ki aí. Sai foki kotoa ki homou mohengá—ko e mohe fakamoʻomoʻoní ʻeni he taimí ni.”

ʻI he fakataha mai ʻa e fāmilí ki he houa kai pongipongí ʻi he pongipongi hono hokó, ne fakakaukau ʻa Seisoni ki he ako ke hola ʻi ha hoko ha velá. Naʻá ne pehē ange, “ ʻOku ou fiefia he ʻi ai ʻetau palani ki he taimi ʻo ha velá. ʻOku ou ongoʻi malu ange ʻi he ʻi ai e meʻa fakatokanga vela ʻi hotau falé.”

Ne poupou hake e faʻeé, “Mo au foki. ʻOku tokoni e ʻi ai ha meʻa fakatokangá ke maluʻi kitautolu—kehe pē ke tau fakatoʻotoʻo heʻetau fanongo ʻoku leá.”

Kuo ʻosi e kai pongipongi ʻa Seisoní. “ ʻE lava nai ke u ʻalu ki he fale ʻo Puletí he taimí ni?” ko ʻene fehuʻí mai ia. Ko Puletí ko e kaungāʻapi taupotu mai ia ʻo Seisoní pea ko e taha ia hono ngaahi kaungāmeʻa lelei tahá.

Naʻe pehē ange ʻe he faʻeé, “ ʻIo. Tokanga ke ke malu pea ʻofa pē ke ke maʻu ha taimi lelei.”

Ne vaʻinga e ongo tamaiki tangatá mo e kulī ʻa Puletí he kaungāʻapí, nau lele he ngaahi meʻa fuʻifuʻi musié, mo faʻu ha ngaahi kolotau ʻakau ʻi he pelepelá. Pea fokotuʻu ange ʻe Puleti ke nau ō ki fale. Naʻá ne pehē ange, “ ʻOku ou pupuhaʻia. Ta ō ʻo vaʻinga keimi vitiō.”

Ne poupou ki ai ʻa Seisoni, “Sai. Mahalo pē te u mālohi ʻiate koe he taimí ni.”

ʻI he taimi ne hū ai e ongo tamaiki tangatá ki falé naʻe tala ange ʻe Puleti, “Te ta lava ʻo ʻahiʻahiʻi ha foʻi keimi foʻou. Kuó ke vaʻinga nai heni kimuʻa?” Naʻá ne hiki hake ʻa e puhá ko ha foʻi keimi ne teʻeki ʻiloʻi ʻe Seisoni.

“ ʻOku ʻikai te u tui ki ai. ʻOku anga fēfē?”

“Te ke sio pē,” ko e lea ia ʻa Puletí, mo faʻo e foʻi tisí ki he loto mīsini keimí.

Ne ʻoange ʻe Puleti kia Seisoni ha meʻa ʻe taha ke ne lomilomi ai peá ne tangutu ki lalo ʻi muʻa he TV. Ne tangutu ʻa Seisoni ʻi hono tafaʻakí. ʻI he kamata ʻa e keimí, ne ongoʻi pē ʻe Seisoni ia ʻi hono konisēnisí ʻoku ʻi ai e meʻa ʻoku fehālaaki. Ne hangē pē e kakai he keimi ko ʻení ko ha kakai moʻoní, mo e vala ne nau tuí—tautefito ki he vala ʻo e kakai fefiné—ne ʻikai ke ʻufiʻufi e konga lahi honau kilí. Ne ongoʻi taʻefiemālie ʻa Seisoni. Naʻá ne ʻiloʻi ne fie maʻu ke ne hola.

Ne pehē ange ʻe Seisoni, “ ʻOku fie maʻu ke ta vaʻinga ha keimi kehe, pe te u ʻalu au ki ʻapi. ʻOku ʻikai ke u ongoʻi fiemālie he faʻahinga vala ʻoku tui ʻe he kakai ko ʻená.” Ne ʻilo ʻe Seisoni ʻe fakakaukau hono kaungāmeʻá ʻoku faikehe heʻene lea ʻaki iá, ka naʻá ne ʻiloʻi foki ne fie maʻu ke ne tokanga ki heʻene ngaahi ongó.

“ ʻOku ʻikai ko ha fuʻu meʻa lahi ia,” ko Puleti ange ia. “Ta vaʻinga kitaua ha keimi kehe.” Ne toʻo maiʻe Puleti ha keimi lova kā. Ne longo e fakatokanga ʻi he ʻatamai ʻo Seisoní ʻi heʻene fanongo ki he fuʻu longoaʻa e mīsini ʻo e ʻū kā he keimí. Kia Seisoni, ʻoku ʻikai mo ha toe meʻa ʻe leʻo lelei ange ai.

Tā fakatātaaʻi ʻe Brandon Dorman

Vela!