Issanda hääl
Tunnistan, et oleme kuulnud sel konverentsil Issanda häält. Meil kõigil seisab eest test, kuidas me reageerime.
Alustuseks midagi head väikestele lastele. Jah, see on viimane istung ja mina olen viimane kõneleja.
Külastades hiljuti Provo kesklinna templit, imetlesin ma seal maali pealkirjaga „Esimene nägemus eemalt vaadatuna”. Maalil on kujutatud taevane valgus ja vägi, kui Isa ja Poeg ilmusid noorele Joseph Smithile.
Seadmata võrdluseks seda väga püha sündmust, mis juhatas sisse taastamise, võin ma kujutada ette sarnast pilti, millel on näha, kuidas Jumala valgus ja vaimne vägi laskuvad sellele üldkonverentsile ja kuidas need vägi ja valgus liiguvad siis omakorda üle maailma.
Ma annan teile oma tunnistuse, et Jeesus on Kristus ja Ta juhib seda püha tööd ja see üldkonverents on tähtis aeg, mil Ta annab juhiseid oma Kirikule ja meile isiklikult.
Õpetus kõrgest
Kiriku asutamise päeval määras Issand Joseph Smithi prohvetiks, nägijaks ja Issanda Jeesuse Kristuse apostliks1 ning ütles Kirikule:
„Sest tema sõna tuleb teil vastu võtta, nagu oleks see minu enda suust, kõige kannatlikkuse ja usuga.
Sest tehes neid asju, ei saa põrgu väravad teist võitu; .. ja Issand Jumal hajutab pimeduse väed laiali teie ees ja paneb taevad rappuma teie heaks.”2
Hiljem avaldati toetust kõigile Esimesele Presidentkonnale ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorumi liikmetele ning nad pühitseti prohvetiteks, nägijateks ja ilmutajateks.3
Nüüd, mil me kohtume president Thomas S. Monsoni juhatusel, ootame, et kuulda, mis on „Issanda tahe, .. Issanda meel, .. Issanda hääl ja .. Jumala vägi päästeks”.4 Me usaldame Tema lubadust: „Olgu minu enda hääle või minu teenijate häälega, see on sama.”5
Tänases muret ja segadust täis maailmas on Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Kvoorumi sõnade usaldamine ja uskumine meie vaimseks kasvuks ja vastupidamiseks eluliselt oluline.6
Me oleme tulnud kokku sellele imelisele konverentsile. Miljonid viimse aja pühad ja teised usklikud, kes elavad rohkem kui 200 riigis ja kõnelevad rohkem kui 93 keeles, osalevad nendel konverentsiistungitel või loevad neid konverentsisõnumeid.
Me tuleme, olles eelnevalt palvetanud ja valmistunud. Paljudel meist on pakilisi muresid ja siiraid küsimusi. Me tahame taaselustada usku oma Päästjasse Jeesusesse Kristusesse ning olla võimekamad, et panna vastu kiusatustele ja mitte lasta oma tähelepanu kõrvale juhtida. Me tuleme, et saada õpetust kõrgest.
Issanda meel ja tahe
Esimese presidentkonna jaoks, kes tavaliselt igal konverentsil kõneleb, on see hiiglaslik vastutus sõnumeid ette valmistada nii korduv koorem kui püha usaldus.
Küsisin aastaid tagasi enne üldjuhina teenimist vanem Dallin H. Oaksilt, kas ta valmistab eraldi kõne igaks vaiakonverentsiks. Ta vastas, et ei valmista, kuid lisas: „Aga mu üldkonverentsikõned on teistsugused. Ma võin teha 12 kuni 15 mustandit, et veenduda, et ütlen just seda, mida Issand tahab.”7
Millal ja kuidas saadakse üldkonverentsikõneks inspiratsiooni?
Kuna teemasid ei anta, siis näeme, kuidas taevas igal konverentsil kaunilt koordineerib igavese tõe teemad.
Üks mu vendadest ütles mulle, et talle anti tema käesoleva konverentsi teema vahetult pärast seda, kui ta möödunud aprillis kõneles. Teine mainis kolme nädala eest, et ta ikka veel palvetas ja ootas Issanda järele. Üks meie vendadest vastas, et ühel eriti tundlikul teemal kõne koostamiseks läks tal kakskümmend viis aastat.
Ajuti võib peamine mõte tulla kiiresti, kuid sisu ja üksikasjad nõuavad ikkagi tohutut vaimset ronimist. Protsessi juurde kuuluvad alati paastumine ja palve, uurimine ja usk. Issand ei taha mingit teesklust, mis Tema häält pühadele nõrgendaks.
Üldkonverentsikõneks vajalik juhatus tuleb sageli öösel või varajastel hommikutundidel, kui mõtted on kõneteemast kaugel. Äkitselt hakkavad eheda ilmutusena voolama ootamatud kaemused ning ajuti konkreetsed sõnad ja fraasid.8
Kui te kuulate, võivad saadud sõnumid olla väga vahetud või just teile kohandatud.
Palju aastaid tagasi rääkisin ma üldkonverentsil lausest, mis mulle mõttesse tuli, kui mõtisklesin, kas olen misjoniks valmis. See lause oli: „Sa ei tea kõike, kuid sa tead piisavalt!”9 Üks noor naine, kes tol päeval üldkonverentsil istus, ütles mulle, et ta palvetas abieluettepaneku üle, mõtiskledes, kui hästi ta ikkagi seda noort meest tunneb. Kui laususin sõnad „Sa ei tea kõike, kuid sa tead piisavalt!”, kinnitas Vaim talle, et ta tundis seda noort meest piisavalt hästi. Nad on olnud nüüd mitu aastat õnnelikus abielus.
Luban teile, et kui te oma vaimu ette valmistate ja tulete ootusärevalt kuulama Issanda häält, tekivad teil mõtted ja tunded, mis on kohandatud just teile. Te olete juba tundnud neid sel konverentsil või tunnete, kui eelolevatel nädalatel sõnumeid uurite.
Praeguseks ja eelolevateks kuudeks
President Monson on öelnud:
„Loodan, et võtame aega ja loeme konverentsikõnesid.”10
„[Mõtisklege nende üle]. Olen leidnud .., et saan nendest innustatud jutlustest isegi rohkem kasu, kui uurin neid sügavuti.”11
Üldkonverentsi õpetused on see, mida Issand tahab, et me praegu ja eelolevatel kuudel kaaluksime.
Karjane „käib [oma lammaste] ees ja lambad järgivad teda, sest nad tunnevad tema häält”.12
Sageli juhatab Tema hääl meid midagi oma elus muutma. Ta kutsub meid meelt parandama. Ta kutsub meid Teda järgima.
Mõelge neile sel konverentsil öeldud lausetele:
President Henry B. Eyring rääkis täna hommikul: „Ma tunnistan, et Isa Jumal elab ja tahab, et tuleksite koju Tema juurde. See on Issanda Jeesuse Kristuse õige Kirik. Ta tunneb teid, Ta armastab teid, Ta peab teie üle valvet.”13
President Dieter F. Uchtdorf ütles eile: „Ma tunnistan, et kui me alustame või jätkame imelist teekonda, mis viib Jumala juurde, saab meie elu paremaks ‥ ja Issand kasutab meid imelistel viisidel, et õnnistada inimesi meie ümber ja saata täide Tema igavesi eesmärke.”14
Juhataja Russell M. Nelson rääkis eile pärastlõunal: „Ma luban, et kui süüvite iga päev Mormoni Raamatusse, kaitseb see teid tänapäeva pahede, isegi pornograafia nakkusohtliku katku ja muude meeli ähmastavate sõltuvuste eest.”15
Vanem Dallin H. Oaks ütles eile: „Ma tunnistan, et perekonna läkitus on avaldus igavesest tõest, Issanda tahtest oma laste suhtes, kes otsivad igavest elu.”16
Ja vanem M. Russell Ballard sõnas vaid mõne minuti eest: „Peame Jumala lapsed kogu südamest vastu võtma ja jätma kõrvale igasugused eelarvamused, muuhulgas rassismi, seksismi ja rahvusluse.”17
Kuna meil on üks minut aega, sooviksin meenutada lühidalt vanem Robert D. Halesi. Esimene Presidentkond oli palunud vanem Halesil pühapäeva hommikul lühidalt kõneleda, kui tema tervis oleks seda lubanud. Ja kuigi tema tervis tal esineda ei lubanud, valmistas ta ette kõne, mille lõpetas eelmisel nädalal ja jagas minuga. Kuna ta suri umbes kolm tundi tagasi, sooviksin jagada kolme rida tema kõnest.
Tsiteerin vanem Halesi: „Kui me otsustame uskuda, siis oleme valmis seisma Jumala juures. ‥ Pärast Päästja ristilöömist ilmus Ta ainult neile, „kes olid olnud ustavad oma tunnistuses Jeesusest, kui nad elasid surelikkuses” [ÕL 138:12]. Need, „kes lükkasid tagasi ‥ prohvetite tunnistused, ‥ ei näinud [Päästja] kohalolekut ega vaadanud tema palet” [ÕL 138:21]. ‥ Meie usk valmistab meid ette Issanda juures viibimiseks.”
Kui lahke oli see Issandast õhutada juhataja Nelsonit kiirelt pärast hommikust istungit lahkuma, lõunat vahele jätma ja kiirustama vanem Halesi voodi kõrvale. Ta jõudis sinna ja viibis seal tema kvoorumi juhatajana koos ingelliku Mary Halesiga, kui vanem Hales surelikkusest lahkus.
Issanda häälele reageerimine
Tunnistan, et oleme kuulnud sel konverentsil Issanda häält.
Me ei tohiks ehmuda, kui Issanda teenijate sõnad on vastuolus maailma mõtlemisega ja mõnikord ka teie mõtlemisega. See on alati nii olnud. Ma põlvitan koos oma vendadega templis. Ma võin kinnitada nende hinge headust. Nende suurim soov on olla Issandale meele järele ja aidata Jumala lastel naasta Tema juurde.
Seitsmekümned, Piiskopkond, Abiühingu, Noorte Naiste ja Algühingu üldjuhatused ning teiste abiorganisatsioonide juhid on lisanud sellele konverentsile tohutult inspiratsiooni nagu ka kaunis muusika ja mõtestatud palved.
Üldkonverentsikõnedes on peidus taevaste juhiste aardelaegas, mis ootab, et te selle avastaksite. Meil kõigil seisab eest test, kuidas me reageerime sellele, mida me kuuleme, loeme ja tunneme.
Lubage mul jagada president Russell M. Nelsoni kogemust prohvetlikele sõnadele reageerimisest.
1979. aastal, viis aastat enne üldjuhiks kutsumist, osales vend Nelson vahetult enne üldkonverentsi ühel koosolekul. President Spencer W. Kimball „kutsus kõiki kohalolijaid üles pikendama sammu, et viia evangeelium kogu maailma. Teiste konkreetsete riikide seas mainis president Kimball Hiinat, teatades: „Peaksime teenima hiinlasi. Peaksime õppima nende keelt. Peaksime nende eest palvetama ja neid aitama.””18
Vend Nelsonil tekkis 54aastasena sel koosolekul tunne, et ta peaks õppima mandariini keelt. Kuigi ta oli toimekas südamekirurg, hankis ta endale õpetaja.
Peagi pärast õpingutega alustamist osales dr Nelson konvendil ja leidis end ootamatult istumas „väljapaistva hiina kirurgi, dr Wu Yingkai” kõrval. „Kuna [vend Nelson] oli õppinud mandariini keelt, alustas ta [dr Wuga] vestlust.”19
Dr Nelsoni soov järgida prohvetit viis selleni, et dr Wu külastas Salt Lake Cityt ja dr Nelson sõitis Hiinasse loenguid pidama ja kirurgilisi operatsioone tegema.
Tema armastus Hiina rahva ning nende armastus ja austus tema vastu kasvasid.
1985. aasta veebruaris, kümme kuud pärast vanem Nelsoni kutsumist Kaheteistkümne Kvoorumisse helistati talle üllatuslikult Hiinast ja paluti, et dr Nelson läheks Pekingisse opereerima Hiina kuulsaima ooperilaulja haiget südant. President Gordon B. Hinckley julgustusel naasis vanem Nelson Hiinasse. Tema kõige viimane operatsioon kirurgina leidis aset Hiina Rahvavabariigis.
Vaid kaks aastat tagasi 2015. aasta oktoobris avaldati juhataja Russell M. Nelsonile taas austust ametlikus avalduses, kus teda nimetati „Hiina pikaajaliseks sõbraks”.
Ja siis eile kuulsime me hetkel 93aastast juhataja Russell M. Nelsonit kõnelemas president Thomas S. Monsoni palvest [eelmisel kevadisel üldkonverentsil], „et igaüks meist iga päev Mormoni Raamatut palvemeelselt uuriks ja selle üle mõtiskleks”.
Nii nagu juhataja Nelson palkas toimeka südamekirurgina mandariini keele õpetaja, nii võttis ta ka otsekohe kuulda president Monsoni nõu ja rakendas seda otsekohe ellu. Ta mitte ainult ei lugenud, vaid „koosta[s] nimekirju selle kohta, mis Mormoni Raamat endast kujutab, mida see kinnitab, mida see ümber lükkab, mida see täide viib, mida see selgitab ja mida ilmutab.”20
Huvitaval kombel kõneles täna hommikul ka president Henry B. Eyring teise tunnistajana oma reaktsioonist president Monsoni üleskutsele. Kas teil on meeles tema sõnad? „Paljude teie sarnaselt kuulsin ka mina, kuidas Issand räägib prohveti sõnade kaudu minuga. Ja paljude teie sarnaselt otsustasin ka mina kuuletuda neile sõnadele.”21
Olgu see meile elus eeskujuks.
Lubadus ja õnnistus
Ma luban, et kui te kuulete Issanda häält selle üldkonverentsi õpetustes ja tegutsete seejärel nende õhutuste ajel, siis tunnete enda peal taeva kätt ning teie ja teie ümber olijate elu õnnistatakse.22
Oleme sel konverentsil mõelnud meie kallile prohvetile. Me armastame sind, president Monson! Ma lõpetan tema sõnadega, mida ta sellel poodiumil kõneles. Usun, et ta sooviks jätta selle õnnistuse igaühele meist, kui ta saaks täna meiega olla. Ta sõnas: „Nüüd, mil me selle konverentsiga hüvasti jätame, palun ma teile kõigile taeva õnnistusi. Ma palvetan, et .. Taevane Isa [õnnistaks] teid ja teie peresid. Väljendugu sellel konverentsil kuuldud sõnumid ja tunda saadud Vaim kõiges, mida te teete – olgu see teie kodudes, töö juures või koosolekutel –, ning saatku see teid, kuhu iganes te lähete või kust tulete.”
Ta jätkas: „Ma armastan teid! Ma palvetan teie eest. Jumal õnnistagu teid! Olgu Tema rahu teiega nüüd ja igavesti.”23
Jeesuse Kristuse nimel, aamen.