Taevase valguse kandjad
Jumala preesterluse hoidjatena ja Jeesuse Kristuse jüngritena olete te valguse kandjad.
Üks vanem mees seisis postkontoris järjekorras, et teenindusletist marke osta. Noor naine märkas, et tal oli kõndimisega raskusi, ja pakkus abi, et aja kokkuhoiu huvides aidata tal osta marke automaadist. Vanahärra ütles: „Tänan, kuid ma eelistan oodata. Automaat ei küsi minu liigesepõletiku kohta.”
Mõnikord on abiks, kui rääkida kellegagi, kes hoolib meie muredest.
Valu, kurbus ja haigus on kogemused, mis on meil kõigil ühised – ebaõnnestumise, häda ja ebaõnne hetked võivad võtta suure hulga ruumi meie hinge kõvakettal.
Mis puutub meie füüsilisse heaolusse, siis lepime vananemise ja haigustega kui osaga surelikust teekonnast. Me otsime abi spetsialistidelt, kes mõistavad füüsilist keha. Kui me kannatame emotsionaalse häda või psüühikahäire käes, otsime abi ekspertidelt, kes selliseid haigusi ravivad.
Just nagu me kogeme surelikkuses füüsilisi ja emotsionaalseid katsumusi, on meil ka vaimseid proovilepanekuid. Enamik meist on kogenud elus aegu, kui meie tunnistus eredalt särab. Oleme ehk samuti kogenud aegu, mil Taevane Isa tundub kaugena. On aegu, mil me peame kogu südamest kalliks Vaimu asju. Samuti võib olla aegu, mil need tunduvad vähemväärtuslikud või on nende tähtsus vähenenud.
Täna soovin ma kõneleda hingelisest heaolust – kuidas me võime leida tervendust loidusest ja kõndida eredal hingelise tervise rajal.
Hingeline haigus
Mõnikord tulevad hingelised haigused patu või emotsionaalsete haavade tagajärjel. Mõnikord tulevad hingelised probleemid nii pikkamisi, et me ei saa arugi, mis toimub. Nagu settekivimite kihid võivad hingeline valu ja lein aja jooksul suureneda, rõhudes meie vaimu, kuni on pea liiga suur, et seda välja kannatada. See võib juhtuda näiteks siis, kui meie kohustused tööl, kodus ja kirikus muutuvad nii rõhuvaks, et me kaotame silmist evangeeliumi rõõmu. Me võime isegi tunda, et meil pole enam rohkemat anda või et Jumala käskude järgi elamine käib meile üle jõu.
Kuid see, et hingelised katsumused on tõelised, ei tähenda, et need on ravimatud.
Me võime hingeliselt terveneda.
Isegi kõige sügavamaid hingehaavu – jah, isegi neid, mis paistavad ravimatud – võib terveks ravida.
Mu kallid sõbrad, Jeesuse Kristuse tervendav vägi ei ole meie päevil kadunud.
Päästja tervendav puudutus võib muuta elusid meie päevil samamoodi, nagu see tegi Tema päevil. Kui meil on vaid usku, siis võib Ta võtta meil käest, täita meie hinge taevase valguse ja tervendamisega ning öelda meile need õnnistatud sõnad: „Tõuse üles, võta oma voodi ja kõnni!”1
Pimedus ja valgus
Mis meie hingelisi vaevu ka ei põhjusta, on neil üks ühine joon: jumaliku valguse puudumine.
Pimedus vähendab meie võimet selgelt näha. See ähmastab seda, mis oli kord lihtne ja selge. Kui me oleme pimeduses, teeme tõenäolisemalt halbu valikuid, kuna me ei näe meie teel varitsevaid ohte. Kui oleme pimeduses, kaotame kergemini lootust, kuna ei näe rahu ja rõõmu, mis meid ootavad, kui me vaid edasi pürgime.
Teisest küljest aitab valgus meil näha asju nii, nagu need tegelikult on. See aitab meil teha vahet tõe ja vale, olulise ja tühise vahel. Kui me oleme valguses, võime teha õigemeelseid valikuid, põhinedes õigetele põhimõtetele. Kui me oleme valguses, on meil „täiusliku lootuse sära”,2 kuna me võime näha meie surelikke katsumusi igavikulisest vaatenurgast.
Me leiame hingelist tervenemist, astudes maailma varjudest Kristuse igavese valguse kätte.
Mida enam me mõistame ja rakendame valguse õpetuslikku olemust, seda enam võime kaitsta end hingeliste haiguste eest, mis meid igast küljest ahistavad või vaevavad, ja seda paremini võime teenida energiliste, julgete, hoolivate ja alandlike püha preesterluse hoidjatena – meie armastatud ja igavese Kuninga tõeliste teenijate ja jüngritena.
Maailma valgus
Jeesus Kristus ütles: „Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!”3
Mida see tähendab?
Lihtsalt seda: see, kes järgib alandlikult Jeesust Kristust, kogeb Tema valgust ja saab sellest osa. Ja see valgus kasvab, kuni ajab lõpuks välja isegi kõige sügavama pimeduse.
See tähendab, et on olemas vägi, tugev mõju, mis Päästjast kiirgab. See „väljub Jumala juurest, et täita ruumi mõõtmatus”.4 Kuna see vägi valgustab meie elu ja ülendab meie meelt, kutsuvad pühakirjad seda tihti valguseks, kuid seda nimetatakse ka valguseks ja tõeks.
Õpetuses ja Lepingutes loeme: „Sest Issanda sõna on tõde, ja mis iganes on tõde, on valgus, ja mis iganes on valgus, on Vaim, nimelt Jeesuse Kristuse Vaim.”5
See sügav kaemus – et valgus on vaim, mis on tõde, ja et see valgus paistab iga hinge peale, kes maailma tuleb – on sama tähtis, kui see on lootusküllane. Kristuse Valgus valgustab ja täidab kõikide hinge, kes kuuletuvad Vaimu häälele.6
Kristuse Valgus täidab kogu universumi.
See täidab kogu maa.
Ja see võib täita iga südame.
„Jumal ei tee vahet isikute vahel.”7 Tema valgus on saadaval kõigile – suurtele ja väikestele, rikastele ja vaestele, eelisseisuses ja ebasoodsates oludes olijatele.
Kui te avate oma meele ja südame, et võtta vastu Kristuse valgust, ning järgite alandlikult Päästjat, siis saate rohkem valgust. Rida rea peale, siin natuke ja seal natuke, kogute te rohkem valgust ja tõde oma hinge, kuni pimedus on teie elust välja heidetud.8
Jumal avab teie silmad.
Jumal annab teile uue südame.
Jumala armastus, valgus ja tõde äratavad suikunud asjad elule ja te sünnite taas Kristuses Jeesuses uuele elule.9
Issand on lubanud: „Ja kui te peate silmas üksnes minu hiilgust, täidetakse terve teie keha valgusega ja teis ei ole mingit pimedust; ja keha, mis on täidetud valgusega, mõistab kõiki asju.”10
See on parim hingelise haiguse ravi. Pimedus hajub valguse kohalolekul.
Vaimse pimeduse metafoor
Kuid Jumal ei sunni meid embama Tema valgust.
Kui me pimedusega ära harjume, siis on ebatõenäoline, et meie süda muutub.
Et toimuks muutus, peame aktiivselt valgust sisse laskma.
Kui ma lennukikaptenina ümber meie planeedi Maa lendasin, huvitas mind alati Jumala loodu ilu ja täiuslikkus. Eriti paelus mind maa ja päikese vaheline suhe. See tundus mulle sügavmõttelise esemelise õppetunnina sellest, kuidas eksisteerivad pimedus ja valgus.
Nagu me kõik teame, iga 24 tunni järel muutub öö päevaks ja päev ööks.
Mis on siis öö?
Öö ei ole midagi enamat kui vari.
Isegi kõige pimedamas öös ei lakka päikese valgus kiirgamast. See särab jätkuvalt sama eredalt kui varem. Kuid pool maakera lasub pimeduses.
Valguse puudumine põhjustab pimedust.
Kui saabub ööpimedus, siis ei lange me meeleheitesse ega muretse, et päike on kustunud. Me ei oleta, et päikest enam pole või et see on surnud. Me mõistame, et oleme varjus, et maakera pöörleb edasi ja lõpuks jõuavad päikesekiired taas meieni.
Pimedus ei tähenda, et valgust ei ole. Kõige sagedamini tähendab see lihtsalt, et me ei ole õiges kohas, et valgust saada. Nende hiljutiste päikesevarjutuste ajal on paljud teinud suuri jõupingutusi, et keset eredat päikeselist päeva olla kitsas kuu tekitatud varjus.
Väga sarnasel viisil särab vaimuvalgus jätkuvalt kogu Jumala loodu peale. Saatan püüab igal viisil varju tekitada või meid meie enda tekitatud varju saada. Ta sunnib meid looma meie enda varjutuse, ta tõukab meid tema koopa pimedusse.
Vaimne pimedus võib tõmmata unustuse eesriide isegi nende ümber, kes kunagi valguses kõndisid ja Issandas rõõmustasid. Siiski, isegi suurima pimeduse hetkedel kuuleb Jumal meie alandlikku anumist, kui palvetame: „[Issand] ma usun, aita mu uskmatust!”11
Alma päevil oli paljusid, kel oli raskusi vaimsete asjade vastuvõtmisega, ja „nende uskmatuse pärast” ei saanud Jumala valgus ja tõde nende hinge siseneda „ja nende südamed olid muutunud kõvaks”.12
Me oleme valguse kandjad
Vennad! On meie teha olla õiges kohas, et näha Jeesuse Kristuse evangeeliumi jumalikku valgust ja tõde. Isegi kui on saabunud öö ja maailm paistab pime, võime otsustada käia Kristuse valguses, pidada Tema käske ja julgelt tunnistada Tema tõelisusest ja Tema suurusest.
Jumala preesterluse hoidjatena ja Jeesuse Kristuse jüngritena olete te valguse kandjad. Jätkake nende asjade tegemist, mis toidavad Tema jumalikku valgust. „Hoidke oma valgus kõrgel”13 ja „paistku teie valgus inimeste ees”, mitte et nad näeksid ja teid imetleks, vaid „et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas”.14
Mu kallid vennad, te olete tööriistaks Issanda kätes eesmärgiga tuua Taevase Isa lastele valgust ja tervenemist. Ehk te ei tunne, et olete võimelised tervendama neid, kes on hingeliselt haiged – kindlasti mitte enam kui postkontori töötaja on võimeline aitama liigesepõletikuga inimest. Võib-olla seisate te ise silmitsi hingeliste katsumustega. Siiski on Issand teid kutsunud. Ta on andnud teile volituse ja kohustuse aidata abivajajaid. Ta on andnud teile oma püha preesterluse väe tuua valgust pimedusse ja tõsta ning õnnistada Jumala lapsi. Jumal on taastanud Tema Kiriku ja Tema hinnalise evangeeliumi, „mis parandab haavatud hinge”.15 Ta on valmistanud raja hingelise tervise juurde, et leida tervenemist loidusest ja liikuda ereda hingelise tervise poole.
Iga kord kui te pöörate oma südame alandlikus palves Jumala poole, kogete Tema valgust. Iga kord kui te otsite Tema sõna ja tahet pühakirjades, kasvab see valgus eredamaks. Iga kord kui märkate abivajajat ja ohverdate enda heaolu, et teda armastavalt aidata, see valgus laieneb ja paisub. Iga kord kui hülgate kiusatuse ja valite puhtuse, iga kord kui otsite andestust või andestate, iga kord kui tunnistate julgelt tõde, ajab valgus minema pimeduse ja tõmbab enda poole teisi, kes samuti valgust ja tõde otsivad.
Mõelge enda isiklikele kogemustele, hetkedele, mil olete teeninud Jumalat ja ligimest, kui teie elus on säranud jumalik valgus – pühas templis ja sakramendilauas, palvemeelse mõtiskluse vaiksel hetkel, teie perekogunemistel või preesterluse teenimise ajal. Jagage neid hetki pere ja sõpradega ning eriti meie noortega, kes valgust otsivad. Nad peavad kuulma teie käest, et koos selle valgusega tuleb lootus ja tervenemine isegi pimedusega täidetud maailmas.
Kristuse valgus toob lootust, rõõmu ja tervenemist iga hingehaava või hingemure korral.16 Inimesed, kes kogevad seda puhastavat mõju, saavad tööriistadeks Maailma Valguse käes, et anda valgust teistele.17 Nad tunnevad, mida tundis kuningas Lamooni: „See valgus oli sisendanud niisugust rõõmu tema hinge, pimedusepilve hajudes, ja ‥ tema hinges oli süüdatud igavikulise elu valgus.”18
Mu kallid vennad, mu kallid sõbrad! Meie ülesanne on otsida Issandat, kuni Tema igavese elu valgus põleb eredalt meie sees ja meie tunnistus saab kindlaks ja tugevaks isegi keset pimedust.
Minu palve ja õnnistus on, et teil õnnestub täita oma tulevikueesmärk Kõigevägevama Jumala preesterluse hoidjatena ja olla alati Tema taevase valguse rõõmsad kandjad. Jeesuse Kristuse, meie Õpetaja pühal nimel, aamen.