Teekond jätkub!
Teekond tagasi Taevase Isa juurde on meie elu kõige tähtsam rännak.
Sada seitsekümmend aastat tagasi silmitses Brigham Young esimest korda Soolajärve orgu ja teatas: „See on õige koht!”1 Paik oli talle tuttav, kuna Issand oli talle seda ilmutuses näidanud.
Aastaks 1869 olid teinud sarnase teekonna läbi rohkem kui 70 000 püha. Hoolimata keelelistest, kultuurilistest ja rahvuslikest erinevustest oli neil sama tunnistus Isast, Pojast, Pühast Vaimust ja Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest ning soov ehitada Päästja teiseks tulemiseks valmistudes üles Siion – rahu, õnne ja ilu paik.
Üks esimesi Utah’sse saabunud pühasid oli Jane Manning James – vabaks lastud orja tütar, taastatud Kiriku usulepöördunu ja üks tähelepanuväärsemaid jüngreid, kes katsumusi koges. Õde James jäi ustavaks viimse aja pühaks, kuni ta 1908. aastal suri.
Ta kirjutas: „Olgu kohe öeldud, et mu usk Jeesuse Kristuse evangeeliumisse, mida Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik õpetab, on täna sama tugev – või ei, see on, kui üldse nii saab olla, veel tugevam – kui päeval, mil mind ristiti. Ma maksan kümnist ja annetusi, pean kinni Tarkuse Sõnast, lähen varakult magama, ärkan vara üles ning püüan väikestviisi olla kõikidele heaks eeskujuks.”2
Õde James, nagu ka paljud teised viimse aja pühad, üksnes ei ehitanud vere, higi ja pisaratega Siionit, vaid otsis ka Issanda õnnistusi, elades evangeeliumi põhimõtete järgi nii hästi, kui suutis, toetudes seda tehes usule Jeesusesse Kristusesse, kes on vägev tervendaja kõikide jaoks, kes Teda siiralt otsivad.
Varajased viimse aja pühad ei olnud täiuslikud, kuid nad rajasid aluse, millele meie ehitame perekonnad ning ühiskonna, mis armastab lepinguid ja peab neist kinni, mida tõstetakse esile mitmetes uudislugudes kõikjal maailmas, sest oleme pühendunud Jeesusele Kristusele ja teeme vabatahtlikku tööd, et aidata nii lähedal kui kaugel.3
President Eyring, lubage ka minul tänada kümneid tuhandeid kollast särki kandvaid ingleid, kes teenivad Texases, Mehhikos ja teistes paikades.
Olen sügavalt veendunud, et kui kaotame ühenduse nendega, kes on elanud enne meid, teiste seas meie teerajajatest esiisad ja esiemad, siis kaotame väga hinnalise aarde. Olen kõnelenud teemal „Usk igal sammul” varem ja teen seda ka edaspidi, sest tean, et pealekasvaval põlvkonnal peab olema samasugune usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja Tema taastatud evangeeliumisse, nagu oli varajastel pühadel.4
Nende ustavate teerajajate seas, kes käsikärudega, vankritega või jalgsi Utah’sse läksid, olid ka minu teerajajatest esiisad ja esiemad. Nagu õde Jane Manning James’i puhul, saatis tugev usk ka nende teekonna iga sammu.
Nende päevaraamatud on täis raskuste, nälja ja haiguste kirjeldusi, kuid ka tunnistusi usust Jumalasse ja Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumisse.
Neil oli vähe maiseid hüvesid, kuid nad tundsid rõõmu, sest olid õnnistatud vendade ja õdedega, kelle nad olid leidnud Jeesuse Kristuse Kirikus. Kui nad vähegi said, toetasid nad heitunuid ning õnnistasid haigeid üksteise teenimise ja Jumala preesterluse kaudu.
Utah’ osariigi Cache Valley õed teenisid pühasid Abiühingu vaimus, „töötades üksmeeles abivajajate aitamiseks”.5 Mu vanavanaema Margaret McNeil Ballard teenis oma abikaasa Henry kõrval, kes juhtis 40 aastat piiskopina Logani teist kogudust. 30 aastat sellest ajast oli Margaret koguduse Abiühingu juhataja. Ta võttis oma kodus vastu vaeseid, haigeid, leski ja orbe, ning ta isegi riietas surnuid nende puhastesse templirõivastesse.
Kuigi 19. sajandi mormooni teerajajate rännakut mälestada on sobilik ja tähtis, peame meeles pidama, et elurännak kestab meist igaühe jaoks ja me jätkuvalt tõestame oma usku igal sammul.
Usulepöördujad ei kogune enam Ameerika Ühendriikide lääneossa teerajajate asulatesse. Selle asemel kogunevad pöördunud oma kohalikesse kogudustesse, kus pühad kummardavad meie Taevast Isa Jeesuse Kristuse nimel. Praegu, kui üle maailma on rohkem kui 30 000 kogudust, kogutakse kõik nende enda Siionisse. Nagu pühakirjades on öeldud: „Siion on see – puhtad südamelt”.6
Kõndides eluteel, pannakse meid proovile, kas me „tee[me] kõike, mida [Issand meil] teha [on] käskinud”.7
Paljud meist on imelistel avastusretkedel, mis viivad eneseteostuse ja vaimse valgustatuse poole. Mõned meist on aga teerajal, mis viib kurvastuse, patu, ahastuse ja meeleheiteni.
Palun teil selle mõttega endalt küsida: Mis on teie lõplik sihtpunkt? Kuhu teie sammud teid viivad? Ning kas teie rännak viib teid rohkete õnnistusteni, mida Issand on lubanud?8
Teekond tagasi Taevase Isa juurde on meie elu kõige tähtsam rännak ja see jätkub iga päev, iga nädal, iga kuu ja iga aasta, sedamööda, kuidas me usku Temasse ja Tema Armastatud Pojasse Jeesusesse Kristusesse suurendame.
Peame hoolikalt jälgima, kuhu meie sammud meid viivad. Peame olema tähelepanelikud ja võtma kuulda Jeesuse nõu, mida Ta andis oma jüngritele, kui vastas järgmistele küsimustele: „Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on su tulemise ja maailma-ajastu lõpetuse tunnus?
Aga Jeesus kostis ning ütles neile: „Katsuge, et keegi teid ei eksita!””9
Täna kordan üle nõu, mida on andnud Kiriku varasemad juhid.
-
Vennad ja õed! Hoidke Kristuse õpetus puhtana ja ärge laske end eksitada neil, kes õpetust moondavad. Isa ja Poja evangeelium taastati Joseph Smithi kaudu, kes oli viimase ajajärgu prohvet.
-
Ärge kuulake neid, keda ei ole ametisse pühitsetud ja/või Kiriku kutsesse asetatud ja keda Kiriku liikmed pole ühisel nõusolekul tunnustanud.10
-
Olge ettevaatlikud organisatsioonide, gruppide või isikutega, kes väidavad end teadvat vastuseid saladustele või õpetuslikele küsimustele, mida nende väitel apostlid ja prohvetid ei tea või ei mõista.
-
Ärge kuulake neid, kes püüavad teid võrku meelitada kiire rikastumise programmidega. Meie liikmed on juba niigi palju raha kaotanud, seega olge ettevaatlikud.
Mõnedes kohtades on liiga palju neid, kes vaatavad märgist mööda ja otsivad salajasi teadmisi kallitest ja kaheldava väärtusega praktikatest, et leida tervenemist ja tuge.
Kirik andis aasta tagasi välja ametliku teadaande, milles seisab: „Me õhutame Kiriku liikmeid mõtlema hoolikalt järele, enne kui osalete mõnes grupis, kus lubatakse raha eest imelist tervenemist või kus väidetavalt kasutatakse erilisi meetodeid, et pääseda ligi tervendavale väele, mis ei tulene korrektselt ametisse pühitsetud preesterluse hoidjatelt.”11
Kiriku käsiraamatus seisab: „Liikmed ei peaks olema seotud meditsiiniliste praktikatega, mille eetilisus või seaduslikkus on küsitav. Kohalikud juhid peaksid andma terviseprobleemidega liikmetele nõu konsulteerida kompetentsete professionaalidega, kellel on selles riigis, kus nad praktiseerivad, ka tegevusluba.”12
Vennad ja õed! Olge arukad ja teadke, et sellised tegevused võivad olla emotsionaalselt ligitõmbavad, kuid lõppkokkuvõttes osutuda vaimselt või füüsiliselt kahjulikuks.
Meie teerajajatest esivanemate jaoks olid sõltumatus ja enesega toimetulek eluliselt tähtsad, kuid samavõrd oli oluline ka nende kogukondlik ühtekuuluvus. Nad töötasid koos ja aitasid üksteisel saada jagu tolle aja füüsilistest ja emotsionaalsetest katsumustest. Meeste jaoks oli preesterluse kvoorum ja naisi teeniti Abiühingu kaudu. Need väljundid ei ole tänapäeval muutunud.
Abiühing ja preesterluse kvoorumid püüavad seista hea meie liikmete vaimse ja ajaliku toimetuleku eest.
Püsige evangeeliumi rajal, iga sammu saatmas usk, et võiksite pöörduda turvaliselt tagasi Taevase Isa ja Issanda Jeesuse Kristuse juurde. Issand on meie kallis Päästja. Tema on maailma Lunastaja. Peame austama Tema püha nime ja seda mitte kunagi asjata suhu võtma, püüdma alati pidada kinni Tema käskudest. Kui seda teeme, siis Ta õnnistab meid ja juhib meid turvaliselt koju.
Ma kutsun kõiki, kelleni mu hääl jõuab, tervitama ja omaks võtma igaüht, kes on täna oma teekonnal, olgu nad siis kui kaugel tahes.
Pidage palun meeles, et pole suuremat õnnistust, mida jagada, kui sõnum taastamisest, mis lubab, kui see vastu võtta ja selle järgi elada, igavikulist rõõmu ja rahu – koguni igavest elu. Võtkem kokku kogu energia, jõud ja tunnistus, et aidata misjonäridel leida, õpetada ja ristida Jumala lapsi, et neil oleks evangeeliumi õpetuste vägi, mis neid igapäevaelus juhib.
Peame Jumala lapsed kogu südamest vastu võtma ja jätma kõrvale igasugused eelarvamused, muuhulgas rassismi, seksismi ja rahvusluse. Olgu öeldud, et me tõsimeeli usume, et Jeesuse Kristuse taastatud evangeeliumi õnnistused on mõeldud igale Jumala lapsele.
Ma tunnistan, et teekond jätkub, ja kutsun teid üles püsima evangeeliumi rajal, kui pürgite jätkuvalt edasi, sirutades armastava ja kaastundliku käe kõikidele Jumala lastele, et võiksime ühtselt puhastada oma südame ja käed, võtmaks vastu rohked õnnistused, mis on pandud tallele kõikidele nendele, kes tõeliselt armastavad meie Taevast Isa ja Tema armastatud Poega. Ma palvetan selle eest alandlikult Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.