Isadus – meie igavene saatus
Larry M. Gibson
Hiljuti vabastatud esimene nõuandja Noorte Meeste üldjuhatuses
Et igaüks meist võiks nautida selles elus Isa õnnistuste täiust ja Tema töö ja Tema hiilguse täitumist, saades isadeks oma perele igavesti.
Kui ma noor olin, andis mu isa mulle märkimisväärse õppetunni. Ta tundis, et hakkasin liialt kiinduma ajalikesse asjadesse. Kui mul oli raha, kulutasin selle kohe – pea-aegu alati enda peale.
Ühel pärastlõunal viis ta mu uusi kingi ostma. Kaubamaja teisel korrusel palus ta mul endaga koos aknast välja vaadata.
„Mida sa näed?” küsis ta.
„Hooneid, taevast, inimesi,” vastasin mina.
„Kui mitut?”
„Palju!”
Siis võttis ta taskust selle mündi. Ulatas selle mulle ja küsis: „Mis see on?”
Ma teadsin otsekohe: „Hõbedollar!”
Kasutades ära oma teadmisi keemia vallast rääkis ta: „Kui see hõbedollar ära sulatada ja õigete koostisosadega segada, saame me hõbenitraadi. Kui me selle akna hõbenitraadiga kataksime, mida sa siis näeksid?”
Mul polnud aimugi ja nii viis ta mind täispika peegli ette ja küsis: „Mida sa nüüd näed?”
„Näen iseennast.”
„Ei,” vastas ta, „Mida sa näed, on see, kuidas hõbe sind peegeldab. Kui sa keskendud hõbedale, siis ei näe sa muud kui ainult iseennast ja see takistab nagu eesriie sul selgelt näha seda igavikulist saatust, mille Taevane Isa on just sinu jaoks ette valmistanud.”
„Larry,” jätkas ta, „„ära otsi selle maailma asju, vaid otsi esmalt Jumala kuningriiki ja püüa jalule seada Tema õigemeelsust, siis seda kõike antakse sulle pealegi!”” (vt JST, Mt 6:38).
Ta käskis mul dollari endale jätta ja seda mitte kunagi kaotada. Iga kord, kui ma seda vaatasin, pidin mõtlema igavikulisele saatusele, mis Taevasel Isal minu jaoks on.
Ma armastasin oma isa ja viisi, kuidas ta õpetas. Tahtsin olla temasarnane. Ta istutas minu südamesse soovi olla hea isa ja minu suurim lootus on, et ma suudan küündida tema eeskujuni.
Meie kallis prohvet, president Thomas S. Monson on tihti öelnud, et meie otsused määravad ära meie saatuse ja omavad igavikulisi tagajärgi (vt Decisions Determine Destiny [Church Educational System fireside, 6. nov 2005], lk 2, lds.org/broadcasts).
Kas me ei peaks siis kujundama selge visiooni oma igavikulisest saatusest, eriti sellest, mida Taevane Isa soovib, et me saavutaksime – igavikulisest isadusest? Las meie igavikuline saatus juhib kõiki meie otsuseid. Vaatamata sellele, kui rasked need otsused olla võivad, toetab Isa meid.
Ma õppisin sellise visiooni väest, kui käisin koos oma 12- ja 13-aastase pojaga 50/20 võistlusel. 50/20 võistlus seisneb 50 miili ehk 80 kilomeetri käimises vähem kui 20 tunniga. Me tegime algust kell üheksa õhtul, kõndisime kogu öö ja suurema osa järgmisest päevast. Need olid piinarikkad 19 tundi, kuid me tegime selle ära.
Koju naastes me sõna otseses mõttes roomasime tuppa, kus imeline naine ja ema oli valmistanud meile hea õhtusöögi, mida me ei puutunudki. Minu noorem poeg vajus täielikult kurnatuna diivanile, samal ajal roomas vanem poeg allkorrusele oma magamistuppa.
Pärast mõningast piinarikast puhkust läksin ma oma noorema poja juurde kontrollimaks, et ta ikka elus on.
„On sinuga kõik korras?” küsisin ma.
„Isa, see oli kõige raskem asi, mida ma olen kunagi teinud ja ma ei taha seda kunagi korrata.”
Ma ei kavatsenud talle öelda, et ka mina seda kunagi korrata ei tahtnud. Selle asemel ütlesin talle, kui uhke ma olin, et ta sellise raske asja lõpuni tegi. Ma teadsin, et see valmistab teda ette teisteks raskusteks, millega ta tulevikus silmitsi seisab. Sellele mõeldes ütlesin ma: „Poeg, ma võin sulle lubada, et kui sa misjonile lähed, ei pea sa ühe päevaga 50 miili maha kõndima.”
„See on hea, isa! Siis ma isegi lähen misjonile.”
Need sõnad täitsid mu hinge tänu ja rõõmuga.
Seejärel läksin ma allkorrusele oma vanema poja juurde. Ma lamasin ta kõrval – siis puudutasin teda. „Poeg, kas sinuga on kõik korras?”
„Isa, see oli kõige raskem asi, mida ma olen kunagi teinud ja ma ei tee seda mitte kunagi uuesti.” Siis avas ta oma silmad ja ütles: „Välja arvatud siis, kui minu poeg tahab, et ma seda teeksin.”
Mul tulid pisarad silma, kui ma talle ütlesin, kui tänulik ma tema eest olen. Ma ütlesin talle, et tean, et temast saab palju parem isa, kui mina olen. Mu süda oli tulvil, sest oma noores ja õrnas eas mõistis ta juba, et üks tema kõige tähtsamaid preesterluse kohustusi on olla isa. Ta ei kartnud seda rolli ja tiitlit – seda tiitlit, mida Jumal ise tahab, et me kasutaksime, kui Temaga räägime. Ma teadsin, et mul lasus vastutus hoolitseda pojas hõõguvate isaduse süte eest.
Need Päästja sõnad omandasid minu kui isa jaoks sügavama tähenduse:
„Poeg ei või iseenesest teha midagi kui vaid seda, mida ta näeb Isa tegevat! Sest mida Isa teeb, seda teeb Poeg nõndasamuti” (Jh 5:19).
„Ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin seda selle järgi, kuidas mu Isa mind on õpetanud” (Jh 8:28).
Mulle meeldib olla abikaasa ja isa – abielus ühe taevaste vanemate valitud tütrega. Ma armastan teda. See on minu elu üks kõige rahuldust pakkuvam osa. Minu lootus tol õhtul oli, et minu viis poega ja nende õde näevad alati minus seda rõõmu, mis tuleb igavesest abielust, isaks olemisest ja perekonnast.
Isad, ma olen kindel, et olete kuulnud ütlust: „Jutlusta evangeeliumi kogu aeg ja kui vaja, kasuta sõnu” (omandatud Franciscusele Assisist). Iga päev õpetate te oma lastele, mida tähendab olla isa. Te laote aluse järgmisele põlvkonnale. Teie pojad õpivad, kuidas olla abikaasad ja isad, vaadates, kuidas teie neid rolle täidate. Näiteks:
Kas nad teavad, kui palju te armastate ja hindate nende ema ja kui väga teile meeldib olla nende isa?
Nad õpivad, kuidas kohelda oma tulevast naist ja lapsi, kui näevad, kuidas teie kohtlete neist igaühte, just nagu teeks seda Taevane Isa.
Teie eeskuju kaudu võivad nad õppida, kuidas naisi imetleda, austada ja kaitsta.
Teie kodus võivad nad õppida juhtima oma peret armastusega ja õigsuses. Nad võivad õppida hoolitsema oma pere vajaduste ja kaitse eest – nii ajalikult kui vaimselt. (vt Perekond: läkitus maailmale. − Liahoona, okt 2004, lk 49.)
Vennad, kogu oma hingest palun ma teil kaaluda seda küsimust: Kas teie pojad näevad, et teie pingutate, et teha seda, mida Taevane Isa tahaks, et nemad teeksid?
Ma palvetan, et vastus on jah. Kui vastus on ei, siis ei ole veel liiga hilja, et muutuda, kuid te peate sellega algust tegema täna. Ja ma tunnistan, et Taevane Isa aitab teid.
Teie, noored mehed, keda ma armastan, te teate, et valmistute saama Melkisedeki presterlust, pühasid templitalitusi, täitma oma kohust ja vastutust teenida põhimisjonil ning seejärel, ilma liiga pikalt viivitamata, abielluma templis Jumala tütrega ja moodustama pere. Seejärel tuleb teil juhtida oma peret vaimsetes asjades vastavalt Püha Vaimu juhatusele (vt ÕL 20:44; 46:2; 107:12).
Olen küsinud paljudelt noortelt meestelt kogu maailmas: „Miks te siin olete?”
Siiamaani pole veel keegi vastanud: „Et õppida, kuidas olla isa, et ma oleksin valmis ja valmistunud saama kõike, mis Taevasel Isal on.”
Uurime teie Aaroni preesterluse kohustusi, nagu neid kirjeldatakse Õpetuse ja Lepingute 20. osas. Pange tähele, mida te tunnete, kui ma rakendan need kohused teie teenimisse teie peredes.
„Kutsuda kõiki [oma peres] tulema Kristuse juurde” (salm 59).
„Vaadata [nende] järele ja olla koos [nendega] ning neid tugevdada” (salm 53).
„Õpetada, selgitada, õhutada ja ristida” oma pere liikmeid (salm 46).
„Õhutada neid palvetama häälega ja salajas ning osa võtma kõikidest perekonnakohustustest” (salm 47).
„Jälgida, et [teie peres] ei oleks süütegusid ega omavahelist kalki kohtlemist, poleks valetamist, keelepeksu ega tagarääkimist” (salm 54).
„Vaadata, et [teie pere] saaks sageli kokku” (salm 55).
Abistada oma isa tema patriarhi kohustustes. Toetada oma ema preesterluse jõuga, kui isa ei ole kohal (vt salmid 52, 56).
Kui teil palutakse, siis „pühitseda ametisse teisi preestreid, õpetajaid ja diakoneid” oma peres (salm 48).
Kas see ei kõla kõik kui Isa töö ja roll?
Aaroni preesterluse kohuste täitmine valmistab teid, noored mehed, ette isaks saamiseks. „Kohus Jumala ees” raamatuke aitab teil õppida, kuidas teha plaane, et oma kohuseid täita. See võib olla teile juhiks ja abiks teie püüdlustes teada Taevase isa tahet ja seada eesmärke selle saavutamiseks.
Taevane Isa on toonud teid siia praegusel ajal erilise töö tegemiseks ja igavikulisel eesmärgil. Ta tahab, et te näeksite selgelt ja mõistaksite, mis eesmärk see on. Tema on teie Isa ja te võite Temalt alati juhatust paluda.
Ma tean, et Taevane Isa hoolib igaühest teist isiklikult ja Tal on isiklik plaan, kuidas me võime saavutada oma igavikulise saatuse. Ta on saatnud oma Ainusündinud Poja, Jeesuse Kristuse, et võiksime ületada oma ebatäiuslikkuse lepituse kaudu. Ta on õnnistanud meid Püha Vaimuga, kes on meie tunnistaja, kaaslane ja juht meie igavikulises saatuses, kui me Temale toetume. Et igaüks meist võiks nautida selles elus Isa õnnistuste täiust ja Tema töö ja Tema hiilguse täitumist saades isadeks oma perele igavesti (vt Ms 1:39). Jeesuse Kristuse nimel, aamen.