Ko e Kaumeʻá
Ko e ʻEkitivitī Talanoa Fakafāmilí
Ko e Papitaisó mo e Hilifakinimá


“Ko e ʻEkitivitī ʻo e Talanoa Fakafāmilí,” Ko e Kaumeʻá, ʻAokosi 2023, 30–31.

Ko e ʻEkitivitī ʻo e Talanoa Fakafāmilí

“Te ke lava ʻo toe fai mai ha talanoa fakafāmili ʻe taha?” Ko e fehuʻi ange ia ʻa Lōleiní.

Naʻe hoko e talanoa ko ʻení ʻi Vanuatu.

Naʻe malimali ʻa Lōleini ʻi heʻene hivaʻi e ngaahi lea fakaʻosi ʻo e foʻi hivá. Ko e toki ʻosi pē ia ʻenau taimi hiva ʻi he Palaimelí. Kuo taimi leva ke ō ʻo kalasi.

Ka naʻe ʻuluaki tuʻu hake ʻa Sisitā Taleo. Naʻá ne pehē, “ʻOku ou fie talanoa atu kau ki ha ʻekitivitī ʻa e Palaimelí ʻe vavé ni mai.” “ʻOku mau loto ke mou takitaha ako fekauʻaki mo homou fāmilí. Fehuʻi ki hoʻo mātuʻá fekauʻaki mo e ngaahi talanoa fakafāmilí. Pea ʻi he ʻekitivitií, te mou takitaha lava ʻo vahevahe ʻa e meʻa naʻa mou akó.”

ʻI he aʻu ʻa Lōleini ki ʻapi mei he lotú, naʻá ne fiefia. Naʻá ne maʻu ha laʻipepa lahi peá ne ʻave ia ki he tēpilé. Naʻe ʻikai ke ne faʻa tatali ke ako fekauʻaki mo hono fāmilí!

Naʻe tā ʻe Lōleini ha fuʻu ʻakau fakafāmili ʻi he laʻipepá. Naʻe tokoni ʻa Mami mo Teti ke sipela kotoa e ngaahi hingoá. Naʻá ne fakapipiki leva ha ʻū tā ʻo e kau mēmipa hono fāmilí ʻi he pousitaá.

ʻĪmisi
alt text

Naʻe pehē ange ʻe Mami, “Ko e hingoa hoʻo kui uá ko Lōleini foki mo ia. “Naʻá ma fakahingoa koe ki ai.”

Naʻe pehē ange ʻe Lōleini, “Tōtō atu.”

“Ko ha tokotaha ʻofa ʻaupito ʻa Kulenimā Lōleini.” Naʻe malimali ʻa Mami. “ʻI he taimi naʻe hala ai e kakai kehe ʻi he koló ʻi ha fefie ki heʻenau afí, naʻe vahevahe ʻe Kulenimā Lōleini ʻene fefié mo kinautolu.”

Naʻe fakafiefia ʻa e ako fekauʻaki mo hono fāmilí! “Te ke lava ʻo toe fai mai ha talanoa fakafāmili ʻe taha?” Ko e fehuʻi ange ia ʻa Lōleiní.

Naʻe talaange ʻe Mami, “ʻE lava ke talaatu ʻe he Teti fekauʻaki mo e fuofua taimi naʻe ʻalu ai ki he temipalé.” “Naʻá ne taʻu ono pē. Naʻá ne fononga lōloa mo ʻene ongomātuʻá ki he temipale ʻi Nuʻu Silá.”

Naʻe saiʻia ʻaupito ʻa Lōleini ʻi he fanongo fekauʻaki mo e temipalé. Naʻá ne pehē ange, “Fai mai e talanoá, Teti!”

“ʻUluakí, naʻa mau heka ʻi ha vakapuna ke puna ki Nuʻu Sila. Pea mau heka leva ʻi ha pasi. Ko ha fononga lōloa ia.” Naʻe fakaʻaliʻali ange ʻe Teti kia Lōleini ha tā ʻo e temipalé. “Faifai peá u hū mo ʻeku ongomātuʻá ki loto. Naʻa mau sila ko ha fāmili. ʻOku ʻuhinga ia ʻe lava ke mau fakataha ʻo taʻengata!”

Naʻe ongoʻi loto māfana ai ʻa Lōleini. Naʻá ne fiefia ʻi heʻene lava ʻo fanongo ki he ngaahi talanoa fekauʻaki mo hono fāmilí.

Faifai pea aʻu ki he pongipongi ʻekitivitī ʻa e Palaimelí. Naʻe tokoni ʻa Lōleini ki heʻene Mamí mo Sisitā Taleo ke teuteuʻi e meʻa kotoa pē ki he fale lotú.

Naʻa nau fanongo leva ki ha ngaahi ongoongo fakafiefia. ʻE langa ha temipale ʻi honau motú!

Naʻe fiefia ʻaupito ʻa Lōleini. ʻI heʻene lahi feʻunga ke hū he temipalé, he ʻikai toe fononga mamaʻo ia!

ʻI he pō ko iá, naʻe ʻi he ʻekitivitī Palaimelí ʻa e ngaahi kaungāmeʻa kotoa ʻo Lōleiní. Naʻe taufetongi e fānaú ʻi hono vahevahe e meʻa ne nau ako fekauʻaki mo honau fāmilí. ʻI he hoko e taimi ʻo Lōleiní, naʻá ne puke hake ʻene pousitā ʻo ʻene fuʻu ʻakau fakafāmilí.

Naʻá ne pehē, “Naʻá ku saiʻia ʻaupito ʻi he ako fekauʻaki mo hoku fāmilí.” “Naʻá ku ʻiloʻi ai ʻoku fakahingoa au ki heʻeku kui fefine uá. Naʻá ku ako foki fekauʻaki mo e fuofua taimi naʻe ʻalu ai hoku fāmilí ki he temipalé. ʻE lava ke tokoni ʻa e temipalé ki hotau ngaahi fāmilí ke nau fakataha ʻo taʻengata.” Naʻe toe foki mai ʻa e ongo māfaná. “ʻOku ou fiefia ʻaupito ke ʻi ai ha tau temipale ʻi Vanuatú ni.”

Naʻe tangutu hifo ʻa Lōleini mo ha malimali lahi ʻi hono fofongá. Naʻá ne houngaʻia ʻi heʻene lava ʻo tupulaki ʻo hangē ko Sīsuú. Pea naʻá ne houngaʻia ʻi he temipalé! ‘Oku ‘ikai ke ne faʻa tatali ke hū ki loto ʻi ha ʻaho.

ʻĪmisi
alt text
ʻĪmisi
alt text here

ʻŪ Tā fakatātā ʻa Emily Davis