10. peatükk
Pühakirjad – maailma hinnalisim raamatukogu
Jumal on andnud meile pühakirjad, et aidata meil ja meie peredel valmistuda igaveseks eluks.
George Albert Smithi elust
President Smithile meenus vanas eas üks kogemus nooruspõlvest, mil üks pühakirjakoht talle pikaajalist mõju avaldas: „Kui olin umbes neljateistkümneaastane, lugesin meie pühapäevakooli tunnis Mormoni Raamatust Alma neljakümnendat peatükki. See jättis mulle sügava mulje, mis on olnud abiks, kui surm on armsad inimesed minult ära võtnud. … See on üks selline koht pühakirjades, kus öeldakse meile, kuhu meie vaimud lähevad, kui nad sellest kehast lahkuvad [vt s 11–14], ja sellest ajast peale olen ma tahtnud minna sinna kohta, mida kutsutakse paradiisiks.”1 [Vt 1. soovitus lk 100.]
President Smith lootis, et igaüks saab pühakirju lugedes ise tähendusrikaste kogemuste osaliseks. Avalikke jutlusi pidades ja teistega suheldes julgustas ta kõiki uurima pühakirju, et tugevdada oma tunnistust evangeeliumist. Kord rongiga sõites hakkas ta rääkima mehega, kes kasvas üles viimse aja pühade peres, kuid Kiriku tegemistest enam osa ei võtnud. „Meie jutuajamise käigus,” ütles ta hiljem, „rääkisin ma talle Jeesuse Kristuse evangeeliumist. … Ja kui me vestlesime evangeeliumi õpetustest, ütles ta, et need pakuvad talle huvi. Me rääkisime üpris kaua ja kui lõpetasime, siis see hea mees, ma usun, et ta oli hea mees, ütles mulle: „Annaksin kogu oma vara, et olla sama kindel nagu teie. …”
Ma vastasin: „Mu vend, sa ei pea kogu oma varast loobuma, et sama kindel olla. Pead vaid palvemeelselt pühakirju uurima. Mine sinna, kus neid sulle selgitatakse. Otsi tõde ja see hakkab sind paeluma, ning … sa võid teada, nii nagu mina tean, et Jumal elab, et Jeesus on Kristus, et Joseph Smith on Elava Jumala prohvet.””2
George Albert Smithi õpetused
Pühakirjatõed on palju hinnalisemad kui inimfilosoofiad.
Piibel, Mormoni Raamat, Õpetus ja Lepingud ning Kallihinnaline Pärl ei sisalda ainuüksi inimeste, vaid Jumala tarkust. Kuigi nad ei leia teed paljude inimeste koju, sisaldavad nad Issanda sõna. Mis tähtsust sel on, kui mõistame Homerost, Shakespeare’i ja Miltonit, ning ma võiksin seda loetelu veelgi täiendada mitme maailmakuulsa kirjaniku nimega, kuid pühakirju lugemata jääme ilma maailmakirjanduse paremikust.
Mu vennad ja õed, kogu tõde, mis on … meie päästmiseks vajalik, on nende raamatute kaante vahel, mis ma olen teile juba üles loetlenud. Meil ei pruugi olla kahe-kolme tuhande köitelist raamatukogu, kuid me võime saada endale väikese tasu eest hindamatu raamatukogu, mille eest on makstud parima verega, mis eales siin maailmas olnud on.3
Mulle ei tee muret, kas teie kodus on samad raamatud, mis maailma suurtes raamatukogudes, eeldusel, et teil on olemas need raamatud. Mõelge miljonitele köidetele, mis on Washingtonis Kongressi raamatukogus, Briti raamatukogus ja teiste riikide raamatukogudes, miljonid köited – ja ometi kõik, mis Jumal on ilmutanud ja avaldanud inimlastele, mis on vajalik selleks, et valmistada nad ette kohaks selestilises kuningriigis, on nende pühade raamatute kaante vahel. Kui paljud meist teavad, mis neis kirjas on? Käin sageli kodudes, kus näen kõiki viimaseid ajakirjanumbreid. Leian riiulitelt raamatuid, mida reklaamitakse menukitena. Kui peaksite need kõik minema viskama ja vaid pühakirjad alles jätma, ei jääks te ilma sellest, mille Issand on lasknud kirja panna ja teinud meile meie kõigi rõõmuks kättesaadavaks. Seega, vennad ja õed, ärgem unustagem oma muude õnnistuste seas, et Issand on teinud meile võimalikuks pühakirjad endale saada, neist rõõmu tunda ja aru saada, ning saada osa tema sõnast, mida läbi ajastute tema laste päästmiseks edastatud on.4
Kui loen pühakirju, … imetlen ma Issanda headust, et ta tahab õnnistada neid, kes tema õpetused omaks võtavad, sest nendest pühadest ülestähendustest leiame rohkem tröösti kui kõigi ajastute filosoofiaist, mis inimesed omast tarkusest on välja mõelnud.5
Me räägime inimfilosoofiatest ja hoiame neid hinnas, aga kui need satuvad vastuollu meie Taevase Isa õpetustega pühakirjades, kaotavad need väärtuse. Nende kaudu ei jõua keegi kunagi igavese õnneni ega leia kohta meie Taevase Isa kuningriigis.6
Mul on vahel tunne, et me ei hinda Piiblit ja selles sisalduvat ning teisi pühakirju, Mormoni Raamatut, Õpetust ja Lepinguid ning Kallihinnalist Pärli, millele on viidatud … kui meie Taevase Isa kirjadele. Neid võibki nendeks pidada, on need ju tema nõuanded ja soovitused kõikidele inimlastele, ja need on antud neile, et nad võiksid teada, kuidas oma võimalusi ära kasutada, et nende elu poleks asjatult raisatud.7 [Vt 2. soovitus lk 101.]
Issand andis meile pühakirjad, et aidata meil saada jagu katsumustest ja valmistuda ülenduseks.
Käes on aeg end tõestada, end proovile panna. Käes on aeg, mil inimesed lähevad rammetumaks kartuse pärast, mil rahvahulgad maailmas endalt küsivad, millega küll kõik lõpeb. Mõned inspireeritud inimesed teavad, millega kõik lõpeb. Issand on öelnud meile, mis juhtub, [pühakirjades], selles imelises raamatukogus, mida ma oma käes hoian. Ta on andnud meile vajalikku informatsiooni, et oma elu kohandada ja end ette valmistada, et mis ka ei juhtuks, oleme ikka Issanda poolel.8
Lubage mul lugeda, mida ütleb Issand viimse aja kohta Õpetuse ja Lepingute esimeses osas: …
„Mispärast, mina, Issand, teades seda häda, mis peab tulema maa elanikele, kutsusin oma teenija Joseph Smith noorema ning rääkisin temale taevast ja andsin talle käsud. …
Uurige neid käske, sest need on õiged ja usaldusväärsed, ning need ettekuulutused ja lubadused, mis neis on, lähevad kõik täide.
Mida mina, Issand, olen rääkinud, seda ma olen rääkinud, ja ma ei otsi õigustusi; ja ehkki taevad ja maa kaovad, ei kao minu sõna, vaid kõik läheb täide, olgu minu enda hääle või minu teenijate häälega, see on sama.
Sest vaata, ja ennäe, Issand on Jumal ja Vaim annab tunnistust, ja tunnistus on tõene ning tõde püsib igavesest ajast igavesti. Aamen.” [ÕL 1:17, 37–39.]
See eessõna väärib tõsimeelset tähelepanu. See on meie kõigi Isa manitsus. See on armastav nõuanne hellalt vanemalt, kes teab, mida meil vaja on, nii nagu ta ütles äsja loetud peatükis, et ta andis need käsud, teades seda, mis peab tulema maa elanikele.9
Vahel unustame, et rääkijaks on Issand, ega tee endale Tema ettekirjutusi selgeks. …
Selle tõenduseks võiks tsiteerida tosinaid pühakirjasalme, et meie Taevane Isa on oma halastuses ja lahkuses rääkinud inimlastega läbi ajastute, öeldes neile nii seda, mis juhtub, kui ka paludes, et nad pöörduksid eksiteelt, et nad ei häviks. …
Taevane Isa on rääkinud meile oma ustavate teenijate kaudu tähtsatest asjadest, mis peaksid aset leidma, ja me saame lugeda neist Tema pühakirjades. Kui soovime tõepoolest Tema selestilises kuningriigis päästetud ja ülendatud saada, on Ta öelnud meile, mida selleks teha.10
[Pühakirjad on] parim raamatukogu maailmas. Millest see raamatukogu koosneb? Seal on see, mida teie ja minu Isa on pidanud piisavalt tähtsaks, et alles hoida, inimlastele anda ja paljudes maailma keeltes kättesaadavaks teha. Need pühakirjad on kõik tähtsad ja viimse aja pühad peaksid neid mõistma. Ma ei palu teil kätt tõsta, et teha kindlaks, kui paljud siia kogunenutest on üldse neid raamatuid lugenud, vaid soovin pöörata teie tähelepanu tõsiasjale, et need on hinnaline tõde ja sisaldavad Issanda ilmutatud sõna, mis on trükitud ja avaldatud maailmale, et valmistada tema lapsi ette kohaks selestilises kuningriigis. Seepärast ütlengi, et need on nii hinnalised. … Kui tänulikud me peaksime olema, et elame käesoleval ajal ja ajastul, mil saame lugeda nõu ja soovitusi ning saada selgitust asjades, mis muidu võiksid jääda meile segaseks ja selgusetuks.11 [Vt 3. soovitus lk 101.]
Me sütitame oma peredes usku, kui loeme pühakirju koos nendega.
Ma tahaksin, et te küsiksite endilt, kui paljud teist on aeg-ajalt midagi nendest raamatutest oma perele lugenud, kutsunud nad kokku, et õpetada neile, mida nad peavad teadma. Kardan, et paljud meist peavad vastama, et meil on olnud liiga kiire.12
Oleme juba kuulnud paljudest õnnistustest, mis Issand on andnud meile pühades ülestähendustes, mida on hoitud meie ajani ja kus on kirjas kõiketeadva Isa nõuanded ja soovitused. Tundub imelik, et nende pühade ülestähenduste sisu jääb nii paljudele meie inimestele võõraks, isegi kõigi neile antud võimaluste juures.13
Kas oleme Isa arvates koju minnes süüta, kui pole õpetanud oma lastele pühade ülestähenduste tähtsust? Ma arvan, et ei ole. … Kas te arvate, et pärast seda, kui Issand on … pannud meie käeulatusse pühades ülestähendustes sisalduvad oivalised õpetused, peab ta meid tänulikeks, kui me ei õpeta neid oma perele ega selgita neid neile, kellega me kokku puutume?
Vennad ja õed, tahaksin rõhutada veelkord Õpetaja õpetust: „uuri[ge] pühi kirju”. Lugege neid palvemeelselt ja ustavalt, õpetage neid oma kodus, kutsuge oma pere enda ümber ja sütitage neis usku elavasse Jumalasse, lugedes seda, mida on ilmutatud. Need on kõige hinnalisemad kõikidest raamatukogudest kogu maailmas.14
Hoidke seda raamatukogu nähtaval kohal, kust teie ja teie lapsed selle üles leiaksid, ning tundke seejärel piisavalt huvi nende poiste ja tüdrukute igavese päästmise vastu, kes teie kodus on, et leiaksite viise ja vahendeid, kuidas neis nende raamatute vastu huvi äratada, et nad teaksid, kui hinnalised nad on nende Taevase Isa silmis.15
Mulle meeldis lapsena väga, kui ema ja isa kamina ääres istusid ja Piiblit lugesid, kui meie, lapsed, põrandal istusime. …
Tahan teile öelda, mu vennad ja õed, et meie puhul on ikka veel jõus Jeesuse Kristuse nõuanne, milles ta ütles: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate enestel neis olevat igavese elu, ja need on, mis tunnistavad minust.” [Jh 5:39] Ärge jätke vana perepiiblit unarusse, ärge pange seda riiulile, et see seal ununeks. Uurige välja, mis seal kirjas on, kui te veel ei tea, ja kui olete seda varem lugenud, lugege seda taas sageli oma lastele ja lastelastele. Ärge lugege neile ainult Piiblit, vaid ka teisi pühakirjaraamatuid, mis Issand on andnud meile ülenduseks, trööstiks ja õnnistuseks.16
Ma manitsen teid, Iisrael, pühakirju uurima; lugege neid oma kodus, õpetage oma perele, mida Issand on öelnud. Veetkem vähem aega tähtsusetu ja sageli kahjuliku kaasaja kirjanduse seltsis ning mingem tõe allikale ja lugegem Issanda sõna.17 [Vt 4. soovitus lk 101.]
Soovitusi uurimiseks ja õpetamiseks
Kaaluge peatükki uurides või õpetamiseks valmistudes järgmisi soovitusi. Täiendav abi lk-del v–vii.
-
Lugedes lk-l 95 esimest lõiku, mõelge ajale, mil mõni pühakirjasalm on teid sarnaselt inspireerinud. Kuidas te saite teada, et pühakirjad on tõsi? Millised on teie hiljutised pühakirjadega seotud kogemused, mis on seda tunnistust tugevdanud?
-
Lugege lk-l 96 algavat osa ja mõtisklege, millisel kohal on pühakirjad teie enda raamatukogus (muu hulgas, mida loete, vaatate või kuulate). Mida saate teha, et pühakirjad oleksid teie kodus ja elus tähtsamal kohal?
-
Sirvige lk-l 97 algavat osa. Kuidas on pühakirjad aidanud teil seista silmitsi kriisidega viimsetel aegadel? Mõtisklege, kuidas kasutada pühakirju, et aidata mõnda tuttavat, kes on silmitsi raske katsumusega.
-
Mõtisklege president Smithi nõuande üle peredele lk-del 99–100. Millised õnnistused saavad osaks peredele, kes üheskoos pühakirju uurivad? Kuidas edukalt oma lastes (või lastelastes) pühakirjade vastu huvi äratada? Mõtisklege palvemeelselt, mida saate teha, et perega usinamalt pühakirju uurida.
Samateemalised pühakirjakohad: 5Ms 6:6–7; Jos 1:8; Rm 15:4; 2Tm 3:15–17; 2Ne 4:15; Hl 3:29–30; ÕL 33:16
Abiks õpetamisel: „Teie õpilased tunnevad end arutelus kindlamalt, kui vastate igale siirale märkusele positiivselt. Näiteks võite te öelda: „Aitäh vastuse eest! See oli väga sügavamõtteline”, „See on hea näide” või „Aitäh kõige eest, mida te täna ütlesite.”” (Teaching, No Greater Call, lk 64).
„[Pühakirjades] on see, mida teie ja minu Isa on pidanud piisavalt tähtsaks, et alles hoida, inimlastele anda ja paljudes maailma keeltes kättesaadavaks teha.”
„Kutsuge oma pere enda ümber ja sütitage neis usku elavasse Jumalasse, lugedes seda, mida on ilmutatud.”