2011
Ko Hono Fakalahi ʻEtau Ngāue ʻOfá ʻAki ʻEtau Muimui ʻi he Fakamoʻuí
Sune 2011


Ko Hono Fakalahi ʻEtau Ngāue ʻOfá ʻAki ʻEtau Muimui ʻi he Fakamoʻuí

Naʻe akonaki ʻa e Fakamoʻuí ʻo pehē, “He ko ia ia ʻe kalofaki ʻene moʻuí, ʻe mole ia; ka ko ia ʻe mole ʻene moʻuí koeʻuhi ko aú, ko ia pē ʻe maʻu iá” (Luke 9:24).

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Tōmasi S. Monisoni ʻo fekauʻaki mo e naʻinaʻi ko ʻení: “ʻOku ou tui ʻoku talamai ʻe he Fakamoʻuí ka ʻikai ke tau tokoni ki he niʻihi kehé, ta ʻoku ʻikai ha ʻuhingamālie ki heʻetau moʻuí. Ko kinautolu ko ia ʻoku nau moʻui siokita peé, ʻoku hangē ʻoku hōloa pea iku mole ʻenau moʻuí, ka ko kinautolu ʻoku foaki ʻenau moʻuí ke tokoni ki he niʻihi kehé, ʻoku nau tupulaki mo fakalakalaka—pea fakahaofi ai ʻenau moʻuí.”1

ʻE lava ke faingataʻa hono kumi ʻa e taimi mo e ivi ʻoku fie maʻú ke tokoniʻi ʻaki hotau fāmilí, kaungāʻapí, kāingalotu ʻo e uōtí pe koló, tukui koló, pea naʻa mo e kau mulí. Ko e fē taimi mo e founga ke tau tokoni aí, tautautefito kapau ʻoku fakangatangata pē hotau takitaha taimí? ʻE founga fēfē haʻatau tokoni ʻi he taimi ʻoku fakangatangata ai ʻa e ngaahi meʻa ʻoku tau malavá ko e tupu mei he ngaahi tūkunga ʻoku tau ʻi aí?

Ko hotau Faʻifaʻitakiʻangá foki ʻa e Fakamoʻui ko Sīsū Kalaisí, ʻa ia kuó Ne fakaafeʻi kitautolu ke muimui ʻiate Ia (vakai, Mātiu 4:19). Neongo ʻoku ʻikai ke tau ʻinasi ʻi Hono uiuiʻi fakalangí, ka ʻe lava ke tau kau ʻi Heʻene ngāué. Naʻe fakamatalaʻi ʻe he ʻAposetolo ko Pitá ʻa e ngāue ko iá ʻaki ʻene pehē naʻe “faʻa feʻaluʻaki [ʻa Sīsū] ʻo fai lelei” (Ngāue 10:38).

Naʻe fakamoʻui ʻe Sīsū ʻa e mahakí pea tokoni ki he faingataʻaʻiá (vakai, Mātiu 9:20–22; Maʻake 8:22–25). Mahalo pē he ʻikai ke tau fakahoko e ngaahi mana lalahi tatau mo ia, ka te tau lava ʻo fakafiemālieʻi mo tokangaʻi e ngaahi fie maʻu ʻanautolu ʻoku mei maté, puké, pe tengihiá.

Naʻe fakahoko ʻe he Fakamoʻuí ʻa e mana ʻo fafanga ʻa kinautolu naʻe ʻikai haʻanau meʻakaí (vakai, Mātiu 14:15–21). Te tau lava ʻo foaki ha ngaahi foaki ʻaukai lahi feʻunga, ngāue ʻi he uelofea ʻa e Siasí ke maʻu ha meʻakaí, pea tokoni ki he ngaahi ngāue ʻa e tukui koló ke fafangaʻi ʻa e faingataʻaʻiá.

Naʻe ʻafioʻi ʻe Sīsū ʻa e tokotaha fakafoʻituituí peá Ne tokoni ki ai (vakai, Luke 8:45–48). ʻI heʻetau feinga ke muimui ʻi Heʻene faʻifaʻitakiʻangá, ʻe fakaava ʻe he Laumālié ʻa hotau matá ke tau mamata ki he kakai ʻoku faingataʻaʻiá, tuēnoá, mo mavahe meiate kitautolú. Pea ʻe lava ke tataki ʻa kitautolu ke tau tokoni ʻi hono feau ʻenau ngaahi fie maʻú.

Naʻe fakaʻaongaʻi ʻe Sīsū hano taimi mo e niʻihi kehé, naʻa mo e taimi naʻe ʻikai ke Ne palani ai ke fai ʻení (vakai, Luke 24:29) pea naʻa mo e taimi naʻe ʻi ai e ngaahi meʻa naʻa Ne hohaʻa ki aí (vakai, Mātiu 14). ʻOku faleʻi kitautolu ke tau fai ʻa e ngāue tokoní ʻi ha founga fakapotopoto mo maau pea ke ʻoua naʻa tau “lele ʻo vave ange ʻi he mālohi ʻoku [tau maʻú]” (Mōsaia 4:27). Kae taimi ʻe niʻihi ʻoku tau maʻu ʻa e ngaahi faingamālie lelei taha ke tokoni ai mo faitāpuekina ha niʻihí ʻi he taimi ʻoku faingatāmaki taha ai kiate kitautolú. ʻI he talanoa fakatātā ʻa e Fakamoʻuí, naʻe taʻofi ʻe he tangata Samēlia angaleleí ʻene fonongá kae tokoni ki he ngaahi fie maʻu ʻa e tangata naʻe kafó (vakai, Luke 10:30–37).

Naʻe ʻikai ha taha ia naʻe taʻefakatokangaʻi ʻe he Fakamoʻuí pe fuʻu māʻulalo kiate Ia ke Ne tokoniʻi (vakai, Mātiu 9:9–13). ʻE lava ke tau ʻofeina mo tokoniʻi ʻa e niʻihi kehé ʻo hangē naʻe fai ʻe he Fakamoʻuí, pea akoʻi kiate kinautolu ha founga ʻoku lelei angé mo fakaafeʻi kinautolu ke tau kau fakataha ʻi he moʻui mahutafea ʻoku foaki mai ʻe he Fakamoʻuí.

ʻOku ʻafioʻi ʻe he Tamai Hēvaní ʻa e laulōtaha ʻo e ngaahi meʻa ʻoku lava ke tau faí, hotau ngaahi tūkungá, mo e ngaahi holi hotau lotó, pea ʻokú Ne ʻafioʻi e founga ʻe lava ke tau fakaʻaongaʻi ai ia ke faitāpuekina ʻa e niʻihi kehé. ʻI heʻetau ʻunuʻunu ofi ange kiate Iá, te Ne tokoniʻi kitautolu ke tau ʻiloʻi ʻa e tokotaha, feituʻu, mo e founga ke tau tokoni aí.

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Thomas S. Monson, “Ko e hā Kuó u Fai Maʻá ha Taha he ʻAho ní?” Liahona mo e Ensign, Nōv. 2009, 85.

Taupotu taha ki toʻohemá: ʻOku ngāue ʻa Misa Siloki, ko ha palesiteni ʻo e Kau Talavoú ʻi Sulukanasi, ʻi Pelū, mo ʻĀleki, ko ha mēmipa ʻo e kōlomu ʻo e kau akonakí, ke faʻu ha ongo ʻakau ke tokoni ke ʻalu ʻaki ʻe ha tangata ʻi honau koló naʻe lavea.

Taupotu ki ʻolunga ʻi toʻohemá: faitā ʻa Howard Collett; taupotu ki ʻolunga ʻi toʻomataʻú: tā fakatātaaʻi ʻo e ʻatá ʻe Jerry Garns