Võtsin lõpuks kuulda
„Ta on ammune sõber ja see pole mingi kohting,” ütlesin endamisi. Miks küll Vaim mind selle eest muudkui hoiatab?
Kui käisin kõrgkoolis, sain ma oma õnnistuseks väljakutseterohke praktikakoha kodunt kaugel asuvas linnas. Läheduses elas üks ammune sõber ja kuigi me polnud sama usku, ei takistanud erinevused meil headeks sõpradeks olemist.
Kui ma Maretit (nimi muudetud) esmakordselt kohtasin, töötasime mõlemad koos ühe teise noore naisega, kes oli viimse aja pühana suurepäraseks eeskujuks. Mäletan, kuidas Vaim osutas tähelepanu väikestele erinevustele kummagi noore naise vahel, selgitades, kuidas isegi väikesed valikud võivad määrata kindlaks, millise suuna elu hiljem võtab. Need vaimsed muljed on mul läbi aastate meeles püsinud.
Kui me nüüd Maretiga mõne aasta möödudes taas ühenduses olime, otsustasime kokku saada. Õhtu saabudes muutusin ma üllatavalt närviliseks. Istusin tema linna viivale rongile. Kui lähemale jõudsin, ütles üks hääl mulle meeles ja südames: „Peaksid käima kohtamas ainult nendega, kes käituvad eeskujulikult.”
„See pole mingi kohting,” mõtlesin ma. „Saan vaid kokku ammuse sõbraga.” Vaim kordas hoiatust ja käis peale, kuni mõistsin, et tegu on tõepoolest kohtinguga, ja hakkasin mõtlema oma sõbra praegustele käitumisnormidele ja eluviisile. „Ta teab, et olen viimse aja püha,” püüdsin ma asja mõistusega võtta. „Ta teab mu käitumisnorme. Pole probleemi!”
Mind pani siiski mõtlema, kas need „väikesed erinevused”, mida juba varem märganud olin, panid meie teerajad oodatust rohkem eri suundades kulgema. Järgisin Vaimu õhutust ja helistasin sõbrale, et kohtumine ära jätta. Kartsin teda solvata. Kuidas selgitada vaimseid märguandeid sõbrale, kes ei mõista Püha Vaimu ülesannet?
Selgitasin, et mulle ei meeldi üks tegevus, mille planeerinud olime, ja lootsin, et see annab mulle piisava põhjuse õhtu ärajätmiseks. Sõber oli pettunud ja tegi ettepaneku plaane muuta. Tundsin kergendust ja olin muudatusega nõus, arvates, et „ehk hoiatas Vaim mind just selle tegevuse pärast”. Ometi ei kadunud ärevustunne kuhugi.
Meil oli tol õhtul lõbus, kuid Vaim tuletas mulle aeg-ajalt meelde, et varasem hoiatus oli omal kohal. Algul ei paistnud miski muret tekitavat, kuid õhtu edenedes sai üha selgemaks, et kuigi meie taust võis olla sarnane, liikusime me täiesti eri suundades. Meie käitumisnormid olid erinevad juba väikeste asjade poolest. Kui ta tellis veini, selgitasin, et eelistaksin alkoholi eest mitte maksta. Ta austas mu soovi ja maksis selle eest ise.
Õhtu edenedes vaimne ärevustunne kasvas. Kui õhtusöök läbi saama hakkas, istusin minekuvalmilt tooli äärel, sest teadsin, et viimane rong tol õhtul lahkub peagi ja elasin takso võtmiseks liiga kaugel. Minu murest teadlikuna ütles mu sõber, et võiksin ööbida tema juures. Nüüd ei jätnud Vaim mind enam üldse rahule, kinnitades seda, mida ma juba teadsin: pole sellist valikuvarianti nagu tema juurde jäämine.
Nägin teda koju saates kõvasti vaeva, et rahulikuna näida. „Oled sa kindel, et ei taha siia jääda?” küsis ta. Olin küll! Ta polnud otsekohene ega pealetükkiv, kuid Vaim kõneles vaikselt selgemini kui kõuemürin. Ma ei tohtinud rongist maha jääda!
Ootasin, kuni ta majja läheb, ja jooksin siis nii ruttu kui suutsin, et õigeks ajaks rongijaama jõuda. Mõtlesin tahes-tahtmata Egiptuse Joosepile, kui ta kiusatuste eest jooksu pani (vt 1Ms 39:7–12).
Mõeldes tagasi tol õhtul aset leidnule, tunnen ma nii hirmu kui tänulikkust: hirmu selle ees, mis oleks võinud juhtuda, ja tänulikkust Püha Vaimu kaasluse eest. Vaim rääkis, ja kuigi oleksin pidanud Teda varem kuulama, on mul hea meel, et ma Teda lõpuks kuulda võtsin.
Ilmselgelt ei näinud ma selle õhtu olukorda sama selgelt kui Issand. Jesaja sõnadega:
„Sest minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Jehoova!
Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted!” (Js 55:8–9)
Mõned valikud elus tehakse kiirelt ja ka ununevad kiiresti. Kuid on veel teisigi valikuid, millega kaasnevad õppetunnid, mis oleks kasulik alatiseks meelde jätta. Olen nii tänulik teadmise eest, et kui me võtame kuulda Püha Vaimu õhutusi ja teeme seda otsekohe, on meil kergem jääda rajale, mille Jeesus meie jaoks sisse tallas.
Illustreerinud Jeff Ward