2011
Ma ei ole Kirikust huvitatud
Aprill 2011


Ma ei ole Kirikust huvitatud

Tanintoa Sexton, Marshalli saared

Kui mu naine küsis, kas misjonärid võiksid meie poegi õpetada, ei tahtnud ma Kirikust kuuldagi. Samas ei öelnud ma ka ei, kuna naine oli juba Kiriku liige.

Kui misjonärid hakkasid kaks korda nädalas meie pool käima, läksin ma selleks ajaks naabermajja sõbra juurde. Mu sõber oli tugev liige ühes teises kristlikus kirikus. Iga kord, kui talle külla läksin, tahtis ta muudkui Piiblist rääkida. Ütlesin, et mind sellised asjad ei huvita ja ma ei taha usust midagi teada. Tema aga jätkas minu veenmist ja lõpuks ütlesin ma jah. Nii uurisin ma pikka aega sõbraga Piiblit, samal ajal kui misjonärid mu poisse õpetasid.

Ühel päeval pidid misjonärid jälle meile tulema. Selle asemel, et ära minna, otsustasin ma jääda teise tuppa. Kui misjonärid poegi õpetama hakkasid, avastasin ma, et tahan rohkem kuulda. Et paremini kuulda, liikusin uksele üha lähemale. Nad õpetasid mu poegadele apostlitest ja prohvetitest.

Hiljem mõistsin, et tahan veel rohkem teada saada. Rääkisin misjonäridega ja otsustasin ka ise – omaette – nendega vestelda. Mu naine oli alati kohal, kuid keegi teine ei teadnud sellest midagi.

Kui misjonärid kaks korda nädalas mu poisse õpetama tulid, läksin ma sõbra poole. Mõnel teisel päeval aga õpetasid nad mind.

Ühel päeval ütles mu sõber Kiriku kohta midagi halba ja ma astusin Kiriku kaitseks välja. Sarnaselt paljudele inimestele Marshalli saartel ei teadnud ka tema Kirikust suurt midagi ega saanud aru mõnest viimse aja pühade tõekspidamisest. Kui ta veel midagi halba ütles, asusin ma jälle Kirikut kaitsma.

Nii kestis see seitse kuud. Siis aga mõistsin ma ühel päeval, et Püha Vaim oli mulle kinnitanud, et kõik, mida misjonärid mulle õpetasid, on õige. Mõistsin, et pean saama ristitud, kuigi minu teadmised evangeeliumist olid veel väikesed.

Olin nii õnnelik, kui mind 2007. aastal ristiti. Me hakkasime säästma, et minna Havaile templisse, kus sain 2008. a detsembris ühes oma naise ja kolme lapsega kokku pitseeritud.

Kiriku liikmeks olemisel on olnud minu elus tohutu mõju. Ma otsustasin loobuda oma teisest töökohast, milleks oli restoranis esinemine, sest tulin hilja koju ja mu templipesu oli tubakasuitsust läbi imbunud. Vaatamata selle täiendava sissetuleku kaotamisele, on Issand meie eest hoolt kandnud.

Tean tänu Vaimule, mida olen tundnud, ja õnnistustele, mis on mulle osaks saanud, et Kirik on õige ja et Joseph Smith on Jumala prohvet.