Me usume
Järgnevalt on ära toodud lühikesed vastused mõnele küsimusele, mida Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetelt sageli küsitakse.
Mida viimse aja pühad usuvad Jeesuse Kristuse kohta? Kas Ta tõusis sõna otseses mõttes surnuist? Kas Ta tuleb taas hiilguses maa peale? Kas Tema armust piisab, et inimene saaks päästetud?
Need on mõned küsimused, mida inimesed sageli esitavad, kui satuvad esimest korda kokku Kiriku või selle liikmetega. Küsimustele vastamisel peaksid liikmed olema ennekõike valmis Püha Vaimu juhatust kuulama. Järgnevad lühivastused võivad anda meile aga materjali kaalumiseks, kui püüame sõnastada oma vastuseid.
Kas te usute muistsesse Jeesusesse Kristusesse, kes elas ja õpetas Pühal Maal, nagu on kirjas Piiblis?
Jah. Me usume, et Jeesuse tõi ilmale Maarja, et Ta jutlustas Pühal Maal ligikaudu kolmeaastase teenimistöö vältel, suri ristil ja tõusis üles surnuist, just nagu prohvetid olid ette kuulutanud sajandeid enne Tema tulemist (vt nt 1 Moosese 49:10; Laulud 2:6–7; 22:17–19; 118:22; Jesaja 7:14; Miika 5:1). Me usume, et Ta kannatas ja tegi lepituse kogu inimkonna pattude eest, tehes meeleparanduse ja andestuse võimalikuks (vt Jesaja 53:4–6). Me usume, et ta sai võitu surmast, ning et Tema väe läbi saab iga mees ja naine üles tõusta füüsilise kehaga (vt Roomlastele 6:5; 8:11). Me usume, et kuuletudes Tema evangeeliumi põhimõtetele, võib iga Jumala laps, kes tuleb maa peale, saada päästmise osaliseks ning naasta elama koos oma Isa ja Tema Pojaga nende taevariiki (vt 1 Peetruse 3:18; 3. usuartikkel).
Kas te usute, et Issand tõusis sõna otseses mõttes surnuist üles?
Jah. Nii nagu Tema apostlid Piiblis tunnistasid, nägid Jeesust Kristust oma ülestõusnud kehas sajad tunnistajad (vt Luuka 24:39; Johannese 20:20; 1 korinlastele 15:3–8). Ülestõusnuna teenis Ta oma tuhandeid „teisi lambaid” (Johannese 10:16) Ameerikas ning näitas neile oma kätes, jalgades ja küljes olevaid haavu ja õpetas nende seas mitu päeva (vt 3 Nefi 11–28).
1820. aastal ilmus Ta koos oma Isaga Joseph Smith nooremale. Issand juhatas seda noort prohvetit oma Kirikut ja evangeeliumi taastama, sest pärast muistsete apostlite surma oli neisse muudatustena sisse viidud inimfilosoofiaid. Joseph Smith ja üks tema kaaslane andsid 1832. aastal Jeesuse Kristuse kohta järgneva tunnistuse: „Ta elab! Sest me nägime Teda, nimelt Jumala paremal käel; ja me kuulsime häält tunnistamas, et tema on Isa Ainusündinu” (ÕL 76:22–23).
Kas te usute, et Ta tuleb taas hiilguses maa peale?
Jah. Nagu pühakirjades tunnistatakse: „See Jeesus, kes teilt üles võeti taevasse, tuleb samal kombel kui te nägite teda taevasse minevat” (Apostlite teod 1:11). „Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja Tema jääb viimsena põrmu peale seisma” (Iiob 19:25). „Ta tuleb taeva pilvedes valitsema maa peal oma rahva üle” (ÕL 76:63).
Me usume lisaks sellele, et Tema ülestõusmise tõttu saame ka meie oma füüsilise keha tagasi: „Ja kuigi mu nahka on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat” (Iiob 19:26). „Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses” (1 korintlastele 15:22). „Kristuse surm päästab lahti selle ajalise surma köidikud, nii et kõik tõusevad üles sellest ajalisest surmast. Vaim ja keha ühendatakse jälle selle täiuslikul kujul” (Alma 11:42–43).
Kas te usute, et Tema arm on vajalik meie pääsemiseks?
Täiesti! Ilma Jeesuse Kristuse armuta ei või keegi saada päästetud ega saa igavesi õnnistusi (vt Roomlastele 3:23–24). Tema armu läbi tõusevad kõik üles, ning kõik, kes Teda usuvad ja järgivad, võivad saada igavese elu (vt Johannese 3:15). Pealegi saavad Tema armu läbi meie pühad abikaasadevahelised ja peresuhted jätkuda läbi igaviku (vt Matteuse 16:19; 1 korintlastele 11:11; ÕL 132:19). Need igavesed õnnistused on Tema kingitused meile – me ei saa teha omaette midagi, millega neid pälvida või välja teenida.
Pühakirjades selgitatakse siiski, et me saame täiel määral osa Tema armu õnnistustest oma usu ja kuulekuse kaudu Tema õpetustele. Apostel Paulus õpetas, et me ei saa iseennast päästa, meil on vaja Issanda armu: „Sest teie olete armust õndsaks saanud usu kaudu ja see pole mitte teist enestest; see on Jumala and; mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud headele tegudele, mis Jumal on enne valmistanud, et me käiksime nendes” (Efeslastele 2:8–10).
Jakoobus selgitab: „Nõnda ka usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud.… Te näete, et inimene mõistetakse õigeks tegudest ja mitte ükspäinis usust” (Jakoobuse 2:17, 24). Nõnda sai Päästja öelda rikkale noorele mehele, kes oli olnud kuulekas ja soovis igavest elu, et tal tuleb teha veel midagi (vt Matteuse 19:16–22; Luuka 18:18–23). Viimse aja pühad usuvad, et Kristuse armu jagub täies rohkuses neile, kes usuvad Kristusesse ja teevad seda, mida Ta õpetas. „Me teame, et pärast kõike, mida me suudame teha, oleme me päästetud armu läbi” (2 Nefi 25:23; rõhutus lisatud).
Kuigi meie head teod ei saa puhastada meid patust, näitavad need seda, kui siiras on meie usk Jeesusesse Kristusesse, ja kui ustavalt me järgime Tema käidud rada.
Kas te usute, et Joseph Smith on inimeste päästmisel abiks olles mõneti sama tähtis kui Jeesus Kristus?
Ei. Joseph Smith oli tähtis prohvet inimkonna ajaloos. See töö, mida ta tegi jumaliku juhatuse all, tõi maa peale õnnistused ja teadmised, mis anti Jumala prohvetitele ning nende järgijatele Vana ja Uue Testamendi aegadel, kuid millest oli ilma jäädud. Joseph Smith oli, nagu need muistsed prohvetidki, Issanda Jeesuse Kristuse teenija, kes õpetas, et päästmine ja kõik igaviku õnnistused saavad tulla vaid meie Päästja kaudu: „Meie usundi põhialuseks on apostlite ja prohvetite tunnistus Jeesusest Kristusest, et Ta suri, maeti ja tõusis uuesti kolmandal päeval ning läks taevasse; ja kõik muu meie usundisse puutuv on vaid lisand sellele.”1 Ühel teisel korral õpetas prohvet järgmist: „Kui me mõtiskleme selle üle, kui püha ja täiuslik oli meie suur Õpetaja, kes avas tee, mida mööda me saame tulla tema juurde, nimelt iseennast ohvriks tuues, paneb tema alandumine meil südame sees sulama.”2