Elav Kristus

Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku apostlite tunnistus

Avalduse „Elav Kristus: apostlite tunnistus” allkirjastasid 1. jaanuaril 2000 Esimene Presidentkond ja Kaheteistkümne Apostli Kvoorum. See avaldati 2000. a aprilli „Liahoonas”.

Tähistades Jeesuse Kristuse sündi kaks tuhat aastat tagasi, anname me oma tunnistuse Tema võrratu elu tõelisusest ja Tema suure lepitava ohverduse lõpmatust väest. Kellelgi teisel ei ole olnud niivõrd sügavat mõju kõigile neile, kes on elanud või hakkavad veel elama maa peal.

Tema oli Vana Testamendi Vägev Jehoova, Uue Testamendi Messias. Oma Isa juhenduse all sai Temast Maa looja. „Kõik on tekkinud tema läbi, ja ilma temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud” (Johannese 1:3). Kuigi Ta oli patuta, ristiti Ta selleks, et täita kõike õigust. Ta „käis mööda maad ja tegi head” (Apostlite teod 10:38), olles siiski selle eest põlatud. Tema evangeelium oli sõnum rahust ja heatahtlikkusest. Ta palus, et kõik järgiksid Tema eeskuju. Ta kõndis Palestiina teedel, tehes terveks haigeid, pannes pimedaid nägema ja äratades surnuid. Ta õpetas igavikulisi tõdesid meie surelikule elule eelneva olemasolu tõelisusest, meie maapealse elu eesmärgist ning Jumala poegade ja tütarde võimalustest tulevases elus.

Ta pani aluse sakramenditalitusele kui meeldetuletusele oma suurest lepitavast ohverdusest. Ta vahistati ja mõisteti hukka valesüüdistuste alusel, mõisteti süüdi rahvahulga rahulduseks ning Tal lasti surra ristil Kolgatal. Ta andis oma elu, et teha lepitus kogu inimkonna pattude eest. Tema oli lepitusanniks kõigi nende eest, kes eales maa peal elavad.

Me tunnistame pühalikult, et Tema elu, mis on kogu inimajaloo keskmeks, ei saanud algust Petlemmas ega lõppenud Kolgatal. Ta on Isa Esmasündinu, Ainusündinud Poeg lihas, maailma Lunastaja.

Ta tõusis hauast, et saada „esmaseks nende seast, kes on läinud hingama” (1 korintlastele 15:20). Ülestõusnud Issandana külastas Ta neid, keda oli armastanud oma elu ajal. Samuti teenis Ta oma „teisi lambaid” (Johannese 10:16) muistses Ameerikas. Kaasaja maailmas ilmusid Tema ja Ta Isa ühele poisile, kelle nimi oli Joseph Smith, juhatades sisse ammu tõotatud „aegade täiuse korralduse” (Efeslastele 1:10).

Prohvet Joseph kirjutas Elavast Kristusest järgmist: „Tema silmad olid kui tuleleek, tema juuksed valged nagu puhas lumi, tema pale säras eredamalt kui päike ja tema hääl oli kui suurte vete kohin, nimelt Jehoova hääl, mis ütles:

Mina olen esimene ja viimane; mina olen see, kes elab, mina olen see, kes surmati; mina olen teie eestkostja Isa ees” (ÕL 110:3–4).

Tema kohta kuulutas prohvet ka järgmist: „ Ja nüüd, pärast paljusid tunnistusi, mis temast antud on, see on tunnistus, viimane kõikidest, mis meie temast anname: et ta elab!

Sest me nägime teda, nimelt Jumala paremal käel, ja me kuulsime häält tunnistamas, et tema on Isa Ainusündinu –

et tema kaudu, tema läbi ja temast on loodud maailmad, ja nende elanikud on Jumalale sündinud pojad ja tütred” (ÕL 76:22–24).

Me teatame pühalikult, et Tema preesterlus ja Tema Kirik on taastatud maa peale – „rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus ise on nurgakivi” (Efeslastele 2:20).

Me tunnistame, et Ta tuleb ühel päeval maa peale tagasi. „Siis ilmub Jehoova au ja kõik liha näeb seda üheskoos!” (Jesaja 40:5) Tema valitseb kui kuningate Kuningas ja on võimu juures kui isandate Isand ning iga põlv nõtkub ja iga keel tunnistab austuses Tema ees. Igaüks meist seisab Tema ees, et Ta mõistaks meie üle kohut vastavalt meie tegudele ja südame soovidele.

Meie kui Tema korra järgi pühitsetud apostlid tunnistame, et Jeesus on Elav Kristus, Jumala surematu Poeg. Tema on suur Kuningas Immaanuel, kes seisab täna oma Isa paremal käel. Tema on maailma valgus, elu ja lootus. Tema tee on rada, mis juhatab õnnele selles elus ja igavesse ellu tulevases maailmas. Jumal olgu tänatud oma jumaliku Poja võrreldamatu anni eest.