Tulge Kristuse juurde
„Tulge Kristuse juurde” on kutse. See on tähtsaim kutse, mida saab kunagi kellelegi esitada. See on tähtsaim kutse, mille keegi saab vastu võtta. Alates evangeeliumi taastamisest käesoleval ajajärgul on Jeesus Kristus teinud selle ülesandeks oma esindajatele. Nende ülesandeks on olnud „hoiatada, selgitada, õhutada ja õpetada ning kutsuda kõiki tulema Kristuse juurde”1.
Igast Kiriku liikmest saab ristimislepingu vastuvõtmisel jünger, kes on lubanud seista kui Jeesuse Kristuse tunnistaja igal ajal ja kõikjal, kus ta olla võib.2 Tunnistajaks olemise eesmärk on kutsuda inimesi tulema Tema juurde.
Igaüks meist peaks tundma tõsist huvi selle vastu, kuidas esitada seda kutset tõhusalt. Me teame omast kogemusest, et mõned sellele ei reageeri. Ka siis, kui Päästja ise oma sureliku teenimistöö ajal selle kutse esitas, reageerisid vaid vähesed. Kuid Tema rõõm nende üle, kes Ta hääle ära tundsid, oli suur. Ja suur on olnud ka meie rõõm, kui need, keda meie oleme kutsunud, on tulnud Tema juurde.
Teadke, et Tema on õige Tee
Need korrad meie elus, mil inimesed on reageerinud, väärivad meeldetuletamist. Mina isiklikult olen näinud, et selle kutse vastuvõtmine leiab aset teatud kavandi alusel. Iga kord on Püha Vaim ilmutanud neile vähemalt kolm tõde. Need kogemused pole alati tulnud minu esitatud järjekorras, kuid neid kogevad oma südames kõik, kes tõepoolest Kristuse juurde tulevad.
Esiteks hakkavad nad tundma, et ainuke viis õnne saavutamiseks, mida nad siin elus ja tulevases maailmas kõige enam tahavad, on Jeesuse Kristuse kaudu. Nad hakkavad uskuma järgmistesse Mormoni Raamatust pärit sõnadesse: „Vaata, ma ütlen teile, et nii nagu need asjad on tõde, ja nii tõesti, kui Issand Jumal elab, ei ole taeva all antud ühtegi teist nime kui see Jeesus Kristus, kellest ma olen rääkinud, kelle läbi inimene võib saada päästetud.”3
Sellist kindlust pole kerge tunda maailmas, kus paljud hääled ütlevad, et Jumalat ei ole, et pole pattu ja et õnn peitub lõbutsemises. Ometi saavad meie hääled olla vägevamad, kui saame endale anni kindla tunnistuse näol, et Jeesus on Kristus ja maailma Päästja. See tunnistus tuleb kõige vägevamal kombel teie enda kogemustest seoses Jeesuse Kristuse lepituse toimimisega teie elus. Kui te mõtisklete sageli selle üle, kuidas Tema lepitus on teid muutnud, ja kui te tänate sageli, avastate te, et teie tunnistus Temast omandab väe teiste südamete puudutamiseks. Kui need, keda te kutsute oma tunnistuse ajel, tunnetavad seda tunnistust, võtavad nad Ta vastu kui oma Issanda ja Päästja. Ja kui selline vastuvõtmine aset leiab, soojendab see nii nende kui ka teie südant.
Sõlmige leping ja kuuletuge
Teiseks, need, kelle kohta ma tean, et nad on tõeliselt Tema juurde tulnud, lubavad lepinguga Temale kuuletuda ja Teda järgida. See võib saada alguse sellistest lihtsatest kohustustest kinnipidamisest, nagu Mormoni Raamatu lugemine või sakramendikoosolekul käimine. See peab lähtuma nende usust sellesse, et Jeesus on Kristus ja Päästja. Kui nad peavad kohustusest kinni sellest usust lähtuvalt, tunnevad nad midagi. Ehk ei suuda nad seda tunnet sõnadesse panna, aga neil on parem olla. Kuulekus, isegi väikeste asjade puhul, toob Jumalalt selle õnnistuse. Ja aja jooksul hakkavad nad tundma oma südames meeleparandust ning koos sellega soovi sõlmida ristimisleping, võtta enda peale Päästja nimi ja saada puhtaks patust.
Inimesed jõuavad selle otsustava tähtsusega valikuni mitmel põhjusel. Üks mees, keda me õpetasime, ei mõistnud esmalt vajadust ristimise järele. Lõppude lõpuks oli ta ju püüdnud kogu oma elu hea olla. Ta ei olnud teinud ühtegi tõsist pattu. Teda ristiti lapsena teises kirikus. Siis aga meenusid talle kaks asja. Üks oli see, et Päästja sai ristitud pelgast kuulekusest, ilma et Ta oleks teinud kunagi ühtki pattu. Teiseks tahtis ta pühenduda Päästjale tõelise preesterluse volituse vahendusel, just nagu Päästja läks Johannese juurde, et ristitud saada.
Üks teine noor mees, keda me õpetasime, otsustas saada ristitud, kuna kurvastus, mida ta tundis oma pattude pärast, oli murdnud tema südame. Kui ta ristimisvetest tõusis, pani ta oma käed mu kaela ümber, pisarad mööda põski nirisemas, ja ütles mulle kõrva sisse: „Ma olen puhas! Ma olen puhas!”
Nende otsused ristimislepingud sõlmida tulenesid ühisest usust. Nad teadsid, et kui nad peavad kinni lepingust kuuletuda Päästja käskudele, peab Tema kinni nendega sõlmitud lepingust juhtida neid igavese elu poole. Nad olid valmis Tema juurde tulema, et Ta saaks neid muuta ja juhtida, ning et nad saaksid aja jooksul selliseks nagu Tema.
Püüdke saada selliseks nagu Tema
See viib kolmanda asjani, mida ma olen näinud nende elus, kes on tõepoolest Tema juurde tulnud. Nad püüavad saada selliseks, nagu on Tema. Nad hakkavad püüdma teha teistele nii, nagu nad teavad, et teeks Tema. Meie teiega oleme näinud seda ustavates inimestes peagi pärast seda, kui neid ristitakse ja nad saavad Püha Vaimu. Kord läksin ma oma misjonikaaslasega külla ühele perele, keda me olime vaid mõned nädalad varem õpetanud ja ristinud. Vanemad viisid meid oma keldrikorrusele üht tuba vaatama. Neil oli kaks tütart ja see tuba oli olnud ühe tütre magamistuba. Nüüd aga oli ta kolinud õega ühte tuppa. Temast vabaks jäänud tuba oli täidetud kõige sellega, mida perel hädaolukorras vaja läheb.
Me polnud õpetanud neile midagi hädaolukorraks valmistumise kohta. Kui me küsisime, miks nad olid teinud midagi nii rasket nii kiiresti, vastati, et nad olid lugenud Kiriku ajakirjast, et Issand tahab, et pered oleksid valmis iseenda ja teiste eest hoolt kandma. Nad ütlesid: „Kas see pole mitte see, mida viimse aja pühad teevad?”
See lihtne usk hõlmas kõike, mida Päästja neil nende arvates teha laseks. Ja nende soov Teda järgida jäi kestma. Ja see muutis neid. Nad olid olnud alati heasüdamlikud ja püüdnud teisi aidata. Kuid see ligimesearmastuse näitamise võime kasvas. Ja seda kavandit on järginud kõik need, kelle kohta ma tean, et nad on jätkanud oma elu ajal Tema juurde tulemist.
Me räägime vahel liikmete aktiivsena hoidmisest, otsekui meie ei laseks neil ära minna. Me saame olla ja peame olema nende sõbrad, kes on otsustanud Tema juurde tulla. Nad võivad lüüa araks, kui katsumused tulevad, ja need ei jää kunagi tulemata. Ometi tuleb meil meeles pidada, et nende parimateks ja kindlaimateks sõpradeks on Päästja ja Tema Isa, kes on ühtlasi ka nende Isa. Taevane Isa ja Päästja saadavad neile Püha Vaimu, et neid trööstida ja nende usku kinnitada, kui nad on alandlikult kuulekad. Seega näiteks, kui minna uue liikmega külastus- või koduõpetust tegema ja anda talle võimalus palvetada, õpetada või külastuse osas kokku leppida, võite te anda talle sellega rohkem jõudu kui vaid pelgalt armastust väljendades. See toob alla taevase väe. Ning see on neile toeks katsumustes ja kaitseb neid uhkuse eest, kui neile hakkavad tulema õnnistused, nii nagu need ei jää tulemata.
Südame muutumine
Leiab aset veel teinegi imeline asi. Kui te kutsute inimesi Kristuse juurde tulema ja olete südamega asja juures, teie süda muutub. Te teete Tema tööd Tema eest. Te avastate, et Ta peab kinni oma lubadusest olla teiega üks, kui te teenite. Te hakkate Teda tundma. Ja aja jooksul saate te selliseks, nagu on Tema, ning „saa[te] täiustatud temas”4. Aidates teistel tulla Tema juurde, avastate te, et olete tulnud Tema juurde ka ise. Kui te tahate olla Tema lähedal ja tunda Tema rahu, saate te teha seda kõige paremini Tema teenistuses.
Tema on see, kes ütles:
„Tulge minu juure kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!
Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele.
Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!”5
Ma tunnistan, et Ta peab kinni sellest lubadusest, mille Ta on andnud neile, keda me kutsume Tema nimel. Ja Ta peab kinni lubadusest, mille ta on andnud neile, kes teenivad Teda Tema kutset edastades.