Toeni Luhlahp
Eklac nuh ke Kena luhn God
toeni luhlahp ke Eprel 2022


Eklac nuh ke Kena luhn God

Eklac lasr sifacna weacng kunohkohn lasr in akacsruhi wosasuc luhn Jisus Kraist nuh facluh.

Nga tarilacna ke pahng in palyei fokoko lal Prestuhn Russell M. Nelson in wi kuhlwacnsap luhn misinacri ac sramsram moklweyuck lal Prestuhn M. Russell Ballard ac Elder Marcos A. Aidukaitis ke orekma luhn misinacri mihsenge.

Kunohkohn in misinacri nuh fin acn Great Britain yac tari ac oruh tuh nga in motko ke ma sikyak nuh sihk ke nguhn ma oruh nga in kuhlwacnsap ekihn sie misinacri.1 Ke nga yac 15 tamuhlwel sacohk wiyuck, Joe, suc yac 20—matwac fal ke pacl sacn in som wi misrin. Fin acn United States, ke srihpen fohs fin acn Korea, suhpuhs mwet enenweyuck in som kuhlwacnsap. Mwet se ke ward se kuh in pahngonyuck ke yac se.2 Kuht lut ke pisrap lasr el siyuck sel Joe in nuhnkuh ke ma inge yurun pahpah tuhmwacsr. Joe el tuh ahkoo pwepuh in lutlut nuhke lutlut in ono lal. Pahpah tuhmwacsr, suc tiac wi Alu uh, sefiyac mani lal in kahsrel ke lutlut ac tiac insese Joe lan som wi misin. Pahpah el fahk muh Joe el kuh in oruh wo liki el fin som lutlut ke acn in ono. Pa inge elyah na yohk se ke sucu lasr ah.

Sin sramsram wo yurun tamuhlwel lahlmwetmwet ac wo wiyuck, kuht liye tuh sulaclah lal in kuhlwacnsap oacna misinacri se ac kotwaclah lutlut lal wiwina kihsen siyuck tolu inge: (1) Kuh Jisus Kraist El mwet muhtahl pwacye se? (2) Kuh Puk luhn Mormon pa kahs luhn God? ac (3) Kuh Joseph Smith pa Mwet Pahluh se luhn Sifil Fohlohkyak? Fin top nuh ke kihsen siyuck inge pa ahok, na kahlwem lah Joe el kuh in oruh ma wo yohk in us wosasuc luhn Jisus Kraist nuh facluh liki na in sa laclac ekihn taktuh se ke pacl sacn.3

Fong sacn nga pruhe yohk ac ke inse pwacye. Nguhn, ke ohiyac fokoko se, ahkpwacyei nuh sihk tuh top nuh ke kihsen siyuck tolu inge pa pwacye. Pa inge pacl na yohk srihpac nuh sihk. Nga akihlacnwack lah sulaclah nuhkwewa ngac oraclah ke moul luhk ac falyang nuh ke ma pwacye inge. Nga oacyacpac etuh tuh ngac som wi misin fin utuckuh pacl luhk. Ke moul luhn kuhlwacnsap ac puhla luhn nguhn muhtahl, nga etwaclah tuh eklac pwacye uh tuhkuh ke kuht eis kena luhn God, ac mukwikwi lasr kuh in kolyuck sin Nguhn Muhtahl.

Oasr luhlahlfongi luhk tari ke muhtahliyacn Jisus Kraist oacna Mwet Lahngo luhn facluh. Fong sacn nga eis luhlahlfongi luhk ke Puk luhn Mormon4 ac Mwet Pahluh Joseph Smith.

Joseph Smith El Kuhfwen Mwe Orekma in Poun Leum.

Luhlahlfongi lom ac ahkkweyeyucklac ke kom etuh insiom nuh ke pruhe tuh Mwet Pahluh Joseph Smith el sie kuhfwen mwe orekma in poun Leum. Nuh ke yac alkosr somlah ah sie sin kunohkohn luhk ke Mwet Sap Singucul luo pa in liye ac riti pwepuh wolacna ac orekma sahyac lal Joseph Smith ma oreklac nuh ke printiyucklac luhn Saints.5 Luhlahlfongi ac kaksak luhk nuh sel Mwet Pahluh Joseph Smith ahkfokokoyeyuck yohk ac ahkweyeyuck tukun nga riti ma sikyak ke moul lal ac kuhlwacnsap palyeiyuck lac lal.

Lweng lal Joseph ke Puk luhn Mormon ke mwe sang ac kuh luhn God yohk srihpac nuh ke Fohlohkyak uh.6 Puk luhn Mormon sihmlac suwohs, kahto, ac nwacnwack top nuh ke kihsen siyuck yohk luhn moul uh. Pa sie pac wuhlweacng luhn Jisus Kraist. Nga fahkwelihk tuh Joseph Smith el suwohs, luhlahlfongi, ac el oacna kuhfwen mwe orekma se in poun Leum in use Puk luhn Mormon.

Fwackyuck ac ma sikyak ke Doctrine and Covenants sang ki, akwuck, ac olwelah ma enenweyuck nuh ke molwelah ac moul ma pahtpaht. Elos tiacna ahkuhtweyac muhkwena ma enenweyuck in sramtweack Alu uh tuhsruhk elos oacyacpac sang mwe luti yohk ma lwelah kuht in kahlwem ke srihpen moul facluh ac use nuh sesr etwacack luhn moul ma pahtpaht.

Sie sin srihkasrak puhkantwen ke ohiyac in pahluh lal Joseph Smith uh konweyuckyak ke section 76 lun Doctrine and Covenants. Pa ma suhmuhslah se ke aruhruhma luhn inkuhsrao, weacng tohkohsrahi luhn wolacna, suc ma Mwet Pahluh Joseph ac Sidney Rigdon elos ahkinsewowoyeyuck lac kac in eis ke Fepweri 16,1832. Ke pacl sacn, inkaiyacn alu ah luti tuh Iwaclah luhn Mwet Lahngo tiac kuh in molwelah inkaiyacn mwet ah. Luhlahlfongiyuck muh kuhtuh kuh in moliyucklac ac tuh inkaiyacn mwet ah in fah som nuh hell ac misac in nguhn, weacng kweok ne tok “ma arulacna koluk and tiac kuh in sramsram kac.”7

Fwackyuck se ma oasr ke section 76 ahkuhtweyac aruhruhma wolacna ke tohkohsrahi in wolacna ke inkaiyacn tuhlihk nuhtin Pahpah Inkuhsraosuc oaru ke moul facluh lalos ahkinsewowoyeyuck yohk ke nuhnuhnkuh sahflah.8 Aruhruhma se luhn tohkohsrahi tolu luhn wolacna, tohkohsrahi se e ten emet ma “ahluhkwelah kahlwem nuhkwewa,”9 pa sie ma lain mwe luti fokoko tuh stuhuh lah inkaiyacn mwet ac som nuh hell ac misac in nguhn.

Ke kom akihlen tuh Joseph Smith el na yac na 26, srihklac lutlut lal, ac srihklac kuh wacngihn etwacack lal ke kahs mahtuh ma Bible uh luhngaslah kac, pwacye lah el kuhfwen mwe orekma se in poun Leum. Ke fuhs 17 ke section 76, el moklweyuck in orekmakihn kahs se unjust sahyacn damnation ma orekmakihnyuck ke Wosasuc luhn John.10

Wo in etuh tuh yac 45 tohkoh sie mwet kol luhn alu Anglican ac mwet suhmaht ke kain in kahs mahtuh,11 Frederic W. Farrar, suc suhmuhslah The Life of Christ,12 fahk tuh kalmacn damnation ke King James Version luhn Bible uh pa tahfonglac stuhuh ke lweng luhn kahs Hebrew ac Greek nuh ke English.13

Ke lwen lasr mwet puhkantwen nuhnkuh muh e tuhfah wacngihn kaiyuck tuhkuh ke ma koluk. Elos macnsiskihn ma koluk in sikyak finne wacngihn auliyak. Mwe luti ahkkahlwemyeyuck lasr lahfwekihn lah inkaiyacn mwet e som nuh hell ac misac in nguhn tuh oacyacpac fahk tuh auliyak sifacna enenweyuck in eis Iwaclah luhn Mwet Lahngo ac eis tohkohsrahi celestial.14 Nga fahkwelihk tuh Joseph Smith el kuhfwen mwe orekma pwacye in poun Leum in us Fohlohkyak luhn wosasuc Lal.

Ke srihpen Fohlohkyak luhn wosasuc luhn Jisus Kraist, kuht kahlwem ke yohk srihpen auliyak ac “orekma luhn ma suwos.”15 Kuht kahlwem ke yohk srihpaciyenIwaclah luhn Mwet Lahngo ac ke akwuck ac olwelah Lal, weacng ma oreklac lun tempuhl.

“Orekma luhn ma suwos” tuhkuh kac ac pa fahko luhn eklac pwacye. Eklac pwacye uh tuhkuh ke kuht eis ac oaru in ukwe kena luhn God.16 Ma sikyak ac mwe insewowo ma tuhkuh ke eklac pwacye ac mihslac ac finsrak sifacna luhn engan ma pahtpaht17—finne oasr ma upac ke moul se inge.

Eklac pwacye nuh ke Mwet Lahngo ekuhllah mwet se nuh ke mwet ahkmuhtahlyeyuck, sifilpac isuslac, ac ahksuwohsyeyuck se—sie mwet sasuc sin Kraist Jisus.18

Mwet Pucs Tiac Konwacack Ma Pwacye Ke Srihpen Elos Tiac Etuh lah Elos ac Sokwack Oyac

Meac kuht enenuh in oruh kuht fin eklac pwacye? Ke Liberty Jail Mwet Pahluh Joseph el fahk tuh mwet puhs “tiac eis ma pwacye ke srihpen elos tiac etuh lah elos ac sokwack oyac.”19

Ke kahs luhn Leum ke muhtwacwacackiyacn Doctrine and Covenants, Leum El ahkuhtweyac srihpac Lal nuh sesr fin facluh. El fahk, “Ohinge, Nga Leum, etuh ongaiyac ma ac tuhkuh nuh facn mwet fin facluh, pahngon mwet kuhlwacnsap Luhk Joseph Smith, Jun., ac sramsram nuh sel inkuhsrao me, ac sang nuh sel masap an.” El taflwelah fahk, “Tuh fohnlah luhn wosasuc luhk in sruhmuhnyuck sin mwet muhnahs ac fihsrwacsr nuh ke sahflahiyacn facluh.”20 Ma sacn oacklah pacna misinacri ma kuhlwacnsap fohnlah pacl la an. Ma nuh sesr kais sie pac. Enenuh in “lohacng na suwohs” sin mwet nuhkwewa suc ahkinsewowoyeyucklac nuh ke kena luhn God. Mwet Lahngo El suli kuht in ekihn Puhsrwel ac Pahol.21 Luhngse luhn Mwet Lahngo pa kahlwem in kolyuck lasr. Mwet Lahngo el luti mwet tuhmal lutlut Lal, “Ke ma inge kowos som nu yurin mwet in mutunfacl nukewa fin faclu.”22 Ac nuh sin Joseph Smith, El fahk, “Luti wosasuc luhk nuh ke mwet nuhkwewa suc sonna eis.”23

Wik se tukun kihsaclah luhn Tempuhl Kirtland ke Eprel 3, 1836 suc tuh Sacnri in Istuh ac oacyacpac Passover, Leum El sikyang ke aruhruhma wolacna se nuh sel Joseph ac Oliver Cowdery. Leum El tuh eis tempuhl sacn ac fahk, “Pa inge muhtwacwacackiyacn mwe insewowo ma ac ukwiyucklac nuh fin sifacn mwet luhk.”24

Tukun aruhruhma se inge kauli, Moses el sikme “ac use … ki ke fahsreni luhn Israel liki ip ahkosr fin facluh, ac kolyuck luhn sruf singucul liki acn ma an acir.”25

Prestuhn Russell M. Nelson, mwet pahluh sacohk lasr mihsenge suc sruok ki inge, luti olutu se inge: “Kowos mukul fuhsr sriyucklac tari nuh ke pacl se inge ke pacl se ma fahsrweni luhn Mwet Israel ma uliyucki tari sikyak uh. Ke kom kuhlwacnsap ke misin lom uh, kom oruh ma yohk kunom ke toeni na luhlahp se inge!26

Sap luhn Mwet Lahngo in akacsruhi wosasuc in tuhkuh nuh insiom, kuht enenuh in eklac nuh ke kena luhn God; kuht enenuh in luhngse mwet tuhlan lasr, akacsruhi wosasuc fohlohkyak luhn Jisus Kraist, ac suli mwet nuhkwewa in tuhkuh ac liye. Oacna mempucr luhn Alu uh, kuht luhngse top lal Mwet Pahluh Joseph nuh sel John Wentworth, mwet sihm luhn Chicago Democrat, ke yac 1842. El siyuck in etwaclah yohk ke Alu uh. Joseph el kaliyac top lal orekmakihn “Akucl luhn Ma Pwacye” in sie muhtwacwacack nuh ke Ip Yohk ke Luhlahlfongi ahk Singucul Tolu. Mwe akucl se inge fahk, ke kahs fototo, ma enenuh in oreklac:

“Wacngihn paho fohkfohk kuh in tulokihnyac orekma se inge; mwe lain kuh in sikyak, mwet koluk fah fahsrweni, mwet mweun fah orekweni, kikiacp fah ahkkolukye, tuhsruhktuh ma pwacye luhn God fah fahsr nuh met ke kuh, pwacye, ac sukohsohk, ne ke oasri in acn nuhkwewa, fanyak finohl nuhkwewa, fahsr ke muhtuhn facl nuhkwewa, ac lohngyuck ke insrac nuhkwewanuh ke na srihpac luhn God uh ahkfalyeyucklac, ac Jehovah Kuhlacna El fah fahk lah orekma uh sahflah.”27

Kahs inge pa pahng in fahsr nuh met nuh sin Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah, yohk nuh sin misinacri. Ke nguhn luhn Akucl luhn Ma Pwacye, kuht tarilacna tuh finne oasr mas luhlahp fin facluh misinacri luhlahlfongi uh akacsruhi wosasuc. Misinacri, kuht luhngse kowos! Leum El siyuck sesr kais sie in akacsruhi wosasuc ke kahs ac mukwikwi. Eklac sifacna lasr weacng kunohkohn lasr in akacsruhi wosasuc luhn Jisus Kraist nuh facluh.

Mwe insewowo in akacsruhi wosasuc weacng eklac lasr nuh ke kena luhn God ac in lwelah God Elan kuhtanglah ke moul lasr.28 Kuht ahkinsewowoye mwet sahyac in puhlakihn “eklac fokoko” insiac.”29 Oasr engan ma pahtpaht se in kahsruh us nguhn nuh yurin Kraist.30 In orekma ke eklac pwacye sifacna ac nuh sin mwet sahyac pa orekma yohk srihpac se.31 Nga fahkwack ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Nga tuh kuhlwacnsap ke British Mission ke Septempuh 1, 1960, nuh ke Septempuh 1, 1962.

  2. Mukul fuhsr sahyac enenuh in wi srikasrak nuh ke solse ah.

  3. Tukun Joe el fohlohkuh liki misin lal, el ahksahfyacl lah srolah liki lutlut in ono se ac orekma ekihn taktuh na wowo se. Misin lal kahsrel in ekihn pisap se, prestuhn luhn stek, mwet kol luhn acn luhlahp se, ac prestuhn luhn misin se.

  4. Liye Moroni 10:4. Nga ritelah tari Puk luhn Mormon. Ke lohacng yohk ke ma inge ke sucu lasr, nga pruhe ke inse pwacye.

  5. Liye Saints: The Story of the Church of Jesus Christ in the Latter Days, vol. 1, The Standard of Truth, 1815–1846 (2018), and vol. 2, No Unhallowed Hand, 1846–1893 (2020).

  6. Lweng muhtwacwacack ke Eprel 7, 1829 ac ahksahfyeyucklac ke muhtwacwacackiyacn July 1829. Wolacna nuh pwacye in etwaclah ke ma sikyak ke lweng la. Nga luhngse in riti printer’s manuscript ac manuscript se emet ke Puk luhn Mormon ma printiyucklac oacna puhk ahktolu ac ahklimekohsr ke Fwackyuck ac Lweng ke The Joseph Smith Papers. Puk na wowo pa inge.

  7. Liye Frederic W. Farrar, Eternal Hope: Five Sermons Preached in Westminster Abbey, Nuhfuhmpuh, ac Tisacmpuh 1877 (1892), xxii.

  8. Aruhruhma se inge weacng elos suc tiacna etwaclah ke Kraist ke moul se inge, tuhlihk suc misac met liki matwac luhn etuh ma wo ac ma koluk, ac elos suc wacngihn etuh la.

  9. Doctrine and Covenants 76:89.

  10. Liye John 5:29.

  11. Farrer el lutlut ke King’s College, London, ac Trinity College, Cambridge. El sie mwet sihm luhn Alu luhn England (Anglican), Archdeacon luhn Westminster Abbey, Dean luhn Canterbury Cathedral, ac chaplain nuh ke Royal Household.

  12. Frederic W. Farrar, The Life of Christ (1874).

  13. Liye Farrar, Eternal Hope, xxxvi–xlv. Fredrick Farrar el puhla in ahksuwohsye mwet luti luhn “damnation” ac “hell.” El fuhlwaclihk ke kahs fokoko ma el pahngpahng “ma pwacye fihsrwacsr, tiac kuh in lahfwekihnyuck. … Kahs se ‘damn’ ac kahs oacna tiac oasr ke Wuhlweacng Mahtuh. Wacngihn kahs oacna kalmac se inge sikyak ke Kahs Greek ke Wuhlweacng Mahtuh.” El na ahkuhtweyac tuh kahs se inge damnation el “suhpwacr tiacna lwenglah wo … [ac] tena pwacye ac kosraclah kalmacn kahs na pwacye luhn Leum.” (Eternal Hope, xxxvii). Farrar el oacyacpac fahk tuh Bible uh ahkkahlwemye pacl puhkantwen ke Pahpah luhngse Inkuhsrao wi pac mwe loh tuh kalmac luhn hell ac damnation orekmakihn ke lweng English tiac suwohs (Liye Eternal Hope, xiv–xv, xxxiv, 93; Liye pac Quentin L. Cook, “Our Father’s Plan—Big Enough for All His Children,” Liahona, Mei 2009, 36).

  14. Kuhpahsr inmahsrlon auliyak ac Iwaclah uh ahkuhtweyucki ke Doctrine and Covenants 19:15–18, 20. Oacyacpac, kaiyuck ma pahtpaht ahkuhtweyucki ke Doctrine and Covenants 19:10–12.

  15. Doctrine and Covenants 59:23.

  16. Liye Mosiah 27:25; Doctrine and Covenants 112:13; ;iye pac Dale E. Miller, “Bringing Peace and Healing to Your Soul,” Liahona, Nohfuhmpuh. 2004, 12–14.

  17. Liye Mosiah 2:41.

  18. Liye Dallin H. Oaks, “The Challenge to Become,” Ensign, Nohfuhmpuh 2000, 33; Liahona, Jan. 2001, 41; liye pac 2 Corinthians 5:17; Bible Dictionary, “Conversion.”

  19. Doctrine and Covenants 123:12.

  20. Doctrine and Covenants 1:17, 23.

  21. Fin pangacn kena lasr uh, kuht “pahngonyuck nuh ke orekma” (Doctrine and Covenants 4:3; liye pac Thomas S. Monson, “Called to the Work,” Liahona, Jun 2017, 4–5).

  22. Matthew 28:19.

  23. Doctrine and Covenants 112:28.

  24. Doctrine and Covenants 110:10.

  25. Doctrine and Covenants 110:11.

  26. Liye Russell M. Nelson, “Preaching the Gospel of Peace,” Liahona, May 2022, 6–7; liye pac Russell M. Nelson, “Hope of Israel” (worldwide youth devotional, Jun 3, 2018), HopeofIsrael.ChurchofJesusChrist.org.

  27. Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith (2007), 444.

  28. Liye Russell M. Nelson, “Let God Prevail,” Liahona, Nohfuhmpuh 2020, 92–95.

  29. Alma 5:14.

  30. Liye Doctrine and Covenants 18:15 liye pac James 5:19–20.

  31. Liye Alma 26:22; Doctrine and Covenants 18:13–16; liye pac Bible Dictionary, “Conversion.”