Ki hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú
Ko Hono Vahevahe ʻo e Maama ʻa e Fakamoʻuí: Meʻa ʻoku ʻIkai Fakaʻasí
ʻEpeleli 2024


“Ko Hono Vahevahe ʻo e Maama ʻa e Fakamoʻuí: Meʻa ʻoku ʻIkai Fakaʻasí,” Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú, ʻEpeleli 2024.

Ko Hono Vahevahe ʻo e Maama ʻa e Fakamoʻuí: Meʻa ʻoku ʻIkai Fakaʻasí

Fanongo ki he ngaahi talanoa fakaākonga ʻi he puipuituʻa ʻo e vitiō hiva ʻo e Kaveinga ʻa e Toʻu Tupú ki he 2024!

ʻĪmisi
ko ha tangata ʻokú ne hiki vitiō ha talavou ʻoku tā kītā

ʻOku fekauʻaki kotoa ʻa e kaveinga hiva ʻa e toʻu tupú ki he taʻu ní mo e hoko ko ha ākonga ʻa Kalaisí (vakai, 3 Nīfai 5:13). Pea ko e toʻu tupu naʻe kaú naʻe ʻikai ke nau ʻi ai pē ke ngāue; naʻa nau ako foki ʻa e ʻuhinga ʻo e hoko ko ha ākongá. Ko e founga ʻeni ʻoku sio mo vahevahe ai ʻe ha niʻihi ʻa e maama ʻa e Fakamoʻuí ʻi he ʻaho kotoa pē.

ʻĪmisi
kau finemui; meʻafaitā ʻokú ne hiki vitiō ha talavou

Jordan, taʻu 18, Siamane

ʻĪmisi
talavou

Naʻe hoko ʻa e vitiō ko ʻení ko ha faingamālie lelei ke vahevahe ai ʻa e ongoongoleleí ʻo fakafou ʻi he mūsiká. ʻOku ou saiʻia ʻaupito ʻi he mūsiká, pea naʻá ku fakaʻaongaʻi ha ngaahi uike ke ako ʻa e foʻi hiva “Ākonga ʻa Kalaisi” ʻi he kītaá. Ko ʻeku tā pē ʻa e foʻi hivá, ʻoku ʻikai ke u lava ʻo tuku hono tā iá.

ʻOku ou fakatauange ʻe fakalaulauloto ʻa e kakai te nau mamata ʻi he vitioó ki he pōpoakí pea fāifeinga ke hoko ko ha kau ākonga moʻoni ʻa Kalaisi. Ko e moʻoni ʻoku ʻikai faingofua ia, ka te ke lava ʻo hoko ko ha ākonga ʻa Kalaisi ʻi he ngaahi meʻa ʻokú ke faí, ʻa hoʻo tōʻongá. Ko e meʻa ia kuó u ako mei he aʻusia ko ʻení—ʻoku totonu ke u anga faka-Kalaisi ange pea muimui kiate Ia.

ʻOku ou maʻu ha fakamoʻoni mālohi ko Sīsū Kalaisi ko hotau Fakamoʻuí Ia pea naʻá Ne fakalelei maʻa ʻetau ngaahi angahalá. ʻOku ou houngaʻia moʻoni ʻi Heʻene Fakaleleí. Kuó Ne ʻomi ʻa e faingamālie ke u fakatomala ai, fakamolemoleʻi au, pea toe foki kiate Ia mo e Tamai Hēvaní ʻi he ikuʻangá. Ko e meʻaʻofa maʻongoʻonga taha ia kuo foaki mai ʻe he ʻOtuá maʻatautolú.

ʻĪmisi
tangata mo ha meʻafaitā; nima ʻo e tamasiʻí ʻi he kītaá

Ark, taʻu 16, Finilani

ʻĪmisi
talavou

ʻI he taimi ʻe mamata ai ʻa e kakaí ʻi he foʻi vitiō ko ʻení, ʻoku ou fakatauange te nau manatuʻi ʻa e ʻofa ʻa Sīsū Kalaisí pea mo ʻEne ʻaloʻofá. ʻOku mahuʻinga ʻa e hoko ko ha ākonga ʻa Kalaisí, tautautefito ki he toʻu tupu hangē ko kitautolú, koeʻuhí he te ne lava ʻo ʻomi kiate kitautolu ha holi ke ngāue fakafaifekau. Ko e ngāue fakafaifekaú ko ha faingamālie maʻongoʻonga ia ke vahevahe ai mo e kakai kehé ʻa e maama ʻo e Fakamoʻuí ʻoku ʻiate kitautolú. ʻOku tau fakamālohia kitautolu pea ako ʻi hono fakahoko iá.

ʻĪmisi
ʻū fale ʻi he veʻe vaitafé

Carolina, taʻu 15, Suēteni

ʻĪmisi
finemui

ʻI he kamata ʻemau hiki vitioó, naʻá ku pehē, “Ko e hā koaa ʻeku meʻa ʻe faí? ʻOku ʻikai ke u poto ʻi he ʻetí.” Ka ko ha aʻusia fakafiefia ia. Naʻá ku ongoʻi moʻoni ʻa e ʻofa ʻa e ʻOtuá lolotonga ʻa e hiki vitioó. ʻI he vitioó, ʻoku ou hoko ai ko ha taʻahine ʻoku faingataʻaʻia ka ʻokú ne maʻu ha tokoni mei ha kaungāmeʻa foʻou.

Kuó u aʻusia foki ha ngaahi taimi faingataʻa ʻi heʻeku moʻuí. ʻI he 2021, naʻe lavea hoku tuí ʻi he sipoti gymnastics. Naʻá ku loto-mamahi pea naʻe ʻikai ke u ʻilo pe ko e hā ʻa e meʻa te u faí.

ʻOku ou manatuʻi ʻeku tangutu ʻi he lotú kimuʻa pea fai hoku tafá. Naʻe ʻi ai ʻa e tokotaha naʻe lea, ka naʻe ʻikai ke u fanongo ki ai kae tālunga mo ʻene lea ʻaki ha veesi ʻe taha: “ʻOku ou faʻa fai ʻa e ngaahi meʻa kotoa pē ʻia Kalaisi ʻokú ne [fakamālohia] aú” (Filipai 4:13). Naʻe tokoniʻi au ʻe he momeniti ko iá he naʻá ku ʻiloʻi naʻe fiemaʻu ke u lotu pea vāofi mo e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi koeʻuhí ke u lava ʻo maʻu Hona mālohí.

ʻOku ʻiate koe maʻu ai pē ʻa e ʻOtuá ʻo aʻu ki he ngaahi taimi faingataʻá. Ko e taimi ʻe niʻihi ʻoku fiemaʻu pē ke ke mafao atu ho nimá, pea te Ne ala mai. Fekumi kiate Ia.

ʻĪmisi
ko ha tangata ʻokú ne hiki vitiō ha kau finemui ʻi ha sea

Meleah, taʻu 16, Suēteni

ʻĪmisi
finemui

ʻI he vitioó, ʻoku ou sio ai ki ha taʻahine ʻoku tangutu toko taha ʻi ha sea ʻokú ne ongoʻi loto-mamahi mo tuenoa, pea ʻoku ou feinga ke fakafiefiaʻi ia. ʻOku lahi ha ngaahi taimi, tautautefito ki he taimi ʻokú ke kei toʻu tupu aí, ʻokú ke ongoʻi tuenoa ai pea ongoʻi ʻoku ʻikai maʻu ʻe he niʻihi kehé ha mahino kiate koe.

Ka ʻoku ʻafioʻi koe ʻe he ʻOtuá. Te Ne lava ʻo tokoniʻi koe ʻi he ngaahi taimi ko iá pea te Ne fekauʻi atu ha kakai ke nau tokoniʻi koe ʻi hoʻo foua iá. Kuó Ne tāpuekina au ʻaki hoku fāmilí mo hoku ngaahi kaungāmeʻá. ʻOku fiemaʻu pē ke ke falala ki he kakai lelei ʻoku mou feohí mo falala ki he ʻOtuá, koeʻuhí he ʻe iku lelei pē ia.

ʻOku ou tui ko ha pōpoaki mahuʻinga ʻo e vitiō ko ʻení ko e fiemaʻu ko ia ke tau loto-toʻa mo fetokoniʻaki ʻi he taimi ʻoku tau foua ai ʻa e ngaahi taimi faingataʻá. Ke hoko ko ha ākonga ʻa Sīsū Kalaisí, ʻoku ou fie tokoni ki he kakai ʻoku mau feohí mo vahevahe ʻa e maama ʻoku ʻiate aú.

ʻĪmisi
meʻafaitā ʻokú ne hiki vitiō ha kau finemui

Patricia, taʻu 11, Suēteni

ʻĪmisi
finemui

ʻOku ongo fakafiefia ke kau ʻi ha meʻa ʻoku maʻongoʻonga ange ʻiate au ʻi hono hiki ʻo e foʻi vitiō ko ʻení. Ko e hoko ko ia ko ha ākonga ʻa Sīsū Kalaisí ko ha ngāue lahi ʻaupito ia. ʻOkú te tauhi ai ki he ʻOtuá, pea ko e meʻa pē ia ʻoku ou fiemaʻú. Ko e meʻa lelei taha ia ʻoku ou ʻiloʻí.

Aatos, taʻu 18, Finilani

ʻĪmisi
talavou

ʻOku fakalata ke sio ki he ngaahi meʻa ʻoku fakahoko ʻi he vitiō ko ʻení ʻa ia ʻoku ʻikai fakaʻasí, hangē ko e, “ʻIo, ʻoku pehē hono ʻunu takai ʻo e meʻafaitaá.” Naʻe akoʻi mai ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni fekauʻaki mo e hoko ko ha ākonga ʻo Sīsū Kalaisí, ʻoku fiemaʻu ke tau hoko ko ha kau faʻa fakalelei pea fakapapauʻi ʻoku faka-Kalaisi hotau ʻulungāngá.1 Kapau te ke sio ki ha taha ʻoku ongoʻi loto-mamahi, ʻalu ʻo tokoniʻi kinautolu. Ko e konga ia ʻo e hoko ko ha ākonga ʻo Sīsū Kalaisí.

ʻĪmisi
tangata ʻokú ne vitiooʻi ha talavou ʻokú ne fakaʻaongaʻi ha telefoni ʻi hono mohengá

Maʻuʻanga Fakamatalá

  1. Vakai, Russell M. Nelson, “Fiemaʻu ha Kau Faʻa Fakalelei,” konifelenisi lahi ʻo ʻĒpeleli 2023 (Liahona, Mē 2023, 98–101).