Tänu templilepingutele saab kõik olema hästi
Pole midagi tähtsamat, kui templis sõlmitud või sõlmida võidavate lepingute austamine.
Mu armsad vennad ja õed! See üldkonverentsi istung on olnud minu jaoks püha aeg. Ma olen tänulik ülesande eest kõneleda miljonitele viimse aja pühadele ja meie sõpradele kogu maailmas. Ma armastan teid ja tean, et ka Issand armastab teid.
Rohkem kui 50 aastat tagasi oli mul eriline võimalus teenida Idaho osariigis Rexburgis Ricksi kolledži rektorina. 5. juuni hommikul 1976 sõitsin koos oma naise Kathyga Rexburgist Idaho Fallsi templisse ühe lähedase sõbra pitseerimisele. Kuna meil oli tookord kodus neli väikest poissi, saime selle templireisi teoks teha loomulikult üksnes vapra lapsehoidja abiga! Jätsime oma kallid lapsed tema hoolde ja võtsime ette lühikese 30-minutilise autosõidu.
Tol päeval templis kogetu oli imeline nagu alati. Kuid kui pitseerimine templis oli läbi saanud ja me valmistusime koju naasma, märkasime paljusid templitöötajaid ja -külastajaid templi fuajees närviliselt juttu ajamas. Hetke pärast rääkis üks templitöötaja meile, et äsja ehitatud Tetoni tamm Idaho osariigi idaosas oli lagunenud! Rohkem kui 300 miljonit kuupmeetrit vett voolas läbi tammi 775 ruutkilomeetrit katvatesse naabruskonna orgudesse. Suurem osa Rexburgi linnast oli mattunud vee alla ning kodud ja sõidukid tulvaveest minema pühitud. Kaks kolmandikku 9000 elanikust olid ootamatult koduta.1
Nagu te võite ette kujutada, pöördusid meie mõtted meie kallite laste, sadade tudengite ja õppejõudude ning meile armsa kogukonna turvalisusele ja me hakkasime nende pärast muretsema. Olime kodust vähem kui 50 kilomeetri kaugusel ja ometi ei saanud me tol ammu enne mobiiltelefone ja tekstsõnumeid aset leidnud päeval mingil kombel oma lastega viivitamatult ühendust ega saanud ka Idaho Fallsist Rexburgi sõita, kuna kõik teed olid suletud.
Meie ainus võimalus oli jääda ööseks Idaho Fallsi kohalikku motelli. Laskusime koos Kathyga oma motellitoas põlvili ja anusime alandlikult Taevast Isa oma kallite laste ja tuhandete teiste turvalisuse pärast, keda see traagiline sündmus mõjutas. Mäletan, kuidas Kathy oma laste pärast murest murtuna varajaste hommikutundideni mööda põrandat tammus. Ka mina muretsesin, kuid suutsin siiski meelerahu leida ja magama jääda.
Ei läinud kaua, kui mu armas igavene kaaslane mind üles ajas ja ütles: „Hal, kuidas sa saad sellisel ajal magada?”
Kuulsin siis oma südames ja meeles selgesti järgmisi sõnu. Ütlesin oma naisele: „Kathy, olgu tulemus milline tahes, tänu templile saab kõik olema hästi. Me oleme sõlminud Jumalaga lepinguid ja meid on pitseeritud kokku igavese perena.”
Issanda Vaim oleks nagu kinnitanud tol hetkel meie südames ja meeles midagi, mille õigsust me mõlemad juba teadsime: vaid Issanda kojas saadavad ja õige preesterluse volitusega tehtavad pitseerimistalitused olid meid abikaasadena kokku sidunud ja meie lapsed olid pitseeritud meie külge. Meil puudus tõesti igasugune vajadus hirmu tunda ja saime hiljem tänulikult teada, et meie poiste olukord oli turvaline.
Kathy ja minu tundeid tol unustamatul ööl kirjeldab võib-olla kõige paremini president Thomas S. Monsoni mõtteavaldus. „Kui me käime templis, võime sealt enda jaoks leida uue vaimudimensiooni ja rahutunde. ‥ Me mõistame Päästja sõnade tõelist tähendust, kui Ta ütles: „Rahu ma jätan teile; oma rahu ma annan teile. ‥ Teie süda ärgu ehmugu ja ärgu mingu araks!” [Jh 14:27].”2‥
Mind on õnnistatud selle rahutundega iga kord, kui ma olen pühasse templisse läinud. Mulle meenub mu esimene päev, kui ma läksin Salt Lake’i templisse. Olin siis noor mees.
Vaatasin kõrget valget lage, mis tegi ruumi nii avaraks, et tundus, nagu avaneks see taevasse. Ja samal hetkel tekkis mul selgesõnaline mõte: „Ma olen siin heledas kohas varem olnud.” Kuid kohe tulid mul mõttesse järgmised sõnad, mis ei kõlanud minu häälega: „Ei, sa pole siin kunagi varem olnud. Sulle meenub hetk enne sinu sündi. Sa olid samasuguses pühas paigas, kuhu sai tulla Issand.”
Vennad ja õed! Ma tunnistan alandlikult, et kui me käime templis, võidakse tuletada meile meelde meie vaimude igavikulisust, meie suhet Isa ja Ta jumaliku Pojaga ning meie ülimat soovi oma taevasesse koju naasta.
President Russell M. Nelson on õpetanud hiljutistes konverentsikõnedes:
„Vaimselt kõige turvalisem koht [on] elada oma templilepingutest kinni pidades!”
„Templis põimuvad kokku kõik, mida me usume, ja iga lubadus, mille Jumal on andnud oma lepingurahvale.”3
„Igal inimesel, kes ‥ templis lepinguid sõlmib – ja neist kinni peab –, on suurem ligipääs Jeesuse Kristuse väele.”4
Lisaks on ta õpetanud, et „kui sõlmime Jumalaga lepingu, siis lahkume igaveseks neutraalselt pinnalt. Jumal ei hülga oma suhet nendega, kes on sellise sideme Temaga loonud. Tegelikult on kõikidel Jumalaga lepingu teinutel juurdepääs erilisele armastusele ja halastusele.”5
President Nelsoni inspireeritud juhtimise all on Issand kiirendanud ja kiirendab ka edaspidi kogu maailmas templite ehitamist. See annab kõigile Jumala lastele võimaluse saada päästmise ja ülenduse talitusi ning sõlmida ja pidada pühi lepinguid. Väärilisus pühi lepinguid sõlmida pole ühekordne jõupingutus, vaid eluaegne suunitlus. Issanda sõnul nõuab see meilt kogu südant, väge, meelt ja jõudu.6
Sagedasest templitalitustes osalemisest võib kujuneda Issandale pühendumise muster. Kui te peate templilepingutest kinni ja peate neid meeles, palute te Pühal Vaimul teid teie kaaslasena nii tugevdada kui ka puhastada.
Seejärel võite te tunda valgust ja lootust, mis tunnistab, et need lubadused on õiged. Te saate teada, et iga Jumalaga sõlmitud leping annab võimaluse Talle läheneda, misjärel tekib teil südames soov templilepinguid pidada.
Me oleme saanud lubaduse, et „kuna meie leping on Jumalaga, siis ei väsi Ta kunagi püüetest meid aidata ja me ei ammenda kunagi Tema armulikku kannatlikkust meie suhtes”.7
Templis sõlmitud pitseerimislepingute kaudu võime saada kinnituse armastavate peresuhete kohta, mis jätkuvad pärast surma ja kestavad kogu igaviku. Jumala templites sõlmitud abielu ja perekonna lepingute austamine kaitseb isekuse ja uhkuse pahede eest.
Vennad ja õed hoolitsevad teineteise eest järjepidevalt vaid siis, kui püüda oma perekonda visalt Issanda viisil juhtida. Andke lastele võimalusi üksteise eest palvetada. Tajuge kiiresti, kui on tekkimas ebakõla, ning tunnustage positiivselt eriti üksteise isetut teenimist. Kui õed ja vennad üksteise nimel palvetavad ja üksteist teenivad, pehmendab see südant, ning südamed pöörduvad üksteise ja nende vanemate poole.
Malakia kirjeldas osalt just seda, kui ta ennustas ette prohvet Eelija tulekut: „Ta istutab laste südametesse vanematele antud lubadused ja laste südamed pöörduvad nende vanemate poole. Kui see ei oleks nõnda, saaks terve maa tema tulekul sootuks hävitatud.”8
Katsumused, väljakutsed ja südamevalu tabavad kindlasti meid kõiki. Keegi meist pole kaitstud „liha sisse antud vaiade”9 eest. Kuid kui me käime templis ja peame meeles oma lepinguid, saame valmistuda isiklikuks juhatuseks Issandalt.
Kui me Kathyga Utah’ osariigis Logani templis abiellusime ja meid kokku pitseeriti, viis pitseerimistalituse läbi vanem Spencer W. Kimball. Nende mõne sõnaga, mida ta ütles, andis ta järgmist nõu: „Hal ja Kathy, elage nii, et kui teid kutsutakse, siis võite kergesti eemale astuda.”
Me ei mõistnud esialgu, mida see nõuanne meie jaoks tähendab, kuid andsime endast parima, et elada oma elu nii, et olla valmis kutse saabudes Issandat teenima. Kui me olime umbes 10 aastat abielus olnud, esitas Kiriku Haridussüsteemi volinik, Neal A. Maxwell, meile ootamatu kutse.
Templis president Kimballilt saadud armastav nõuanne „kergesti eemale astuda” sai tõeks. Saime Kathyga kutse jätta maha näiliselt idülliline pereelu Californias ja asuda teenima ülesandes ja kohas, millest ma midagi ei teadnud. Kuid meie pere oli valmis lahkuma, sest prohvet oli näinud pühas templis, ilmutuspaigas, tulevast sündmust, milleks meid seejärel ette valmistati.
Mu kallid vennad ja õed! Ma tunnistan, et pole midagi tähtsamat, kui templis sõlmitud või sõlmida võidavate lepingute austamine. Ükskõik kus te ka lepingurajal parajasti viibite, õhutan ma teid saama templisse minekuks kõlblikuks ja vääriliseks. Käige seal nii sageli, kui olukord võimaldab. Sõlmige Jumalaga pühi lepinguid ja pidage neist kinni. Ma võin kinnitada teile sedasama tõde, mida ütlesin ligikaudu viis aastakümmet tagasi keset ööd ühes Idaho Fallsi motellitoas Kathyle: „Olgu tulemus milline tahes, tänu templilepingutele saab kõik olema hästi.”
Ma jätan teile oma kindla tunnistuse, et Jeesus on Kristus. Ta elab ja juhib oma Kirikut. Templid on Issanda kojad. President Russell M. Nelson on Jumala elav prohvet maa peal. Ma armastan teda ja ma armastan teid kõiki. Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.