Toeni Luhlahp
Sie ke Kraist
Toeni Luhlahp ke Eprel 2023


Sie ke Kraist

Tuhkuh ke ac lin inse pwacye ac luhngse luhn kais sie nuh sin Jisus Kraist in oruh kuht in kuh in finsrakkihn in ma sefanna.

Oacna Prestuhn Dallin H. Oaks el fahk, misenge pa Palm Sacnri, muhtwacwacackiyacn Wik Muhtahl, mahkiyac utyak fuhlwact luhn Leum nuhke acn Jerusalem, kweok Lal Gethsemane ac misac fin sahksin ac lwen ekahsr na tohkoh, ac Sifwil Moulyak wolacna Lal ke Sacnri Istuh. Lwelah kuht in olwelah in tiac muhlkuhnlah ma Kraist el kweokihn in molikuhtlac.1 Ac lwelah kuht in tiac muhlkuhnlah puhla engan se kuht e sifwil puhla ke lwen Istuh ke kuht esamwack kuhtanglah Lal ke kuclyuck sac ac mwe sang ke sifwil moulyak ne tok.

Ekuh se met liki ma upac ac srihsrihpyak Lal, Jisus el wi Kufwen Alukela yurin Mwet Tuhma Lutlut Lal. Ke sahflahiyacn Kufwen Alukela se inge, ke Pruhe Muhtahl se, Jisus El ngihsre sin Pahpah Tuhmwacl ke kahs inge: “Papa Mutal! Karinganulos ke ku lun Inem [Mwet Tuhma Lutlut luhk] Ine se ma kom se nu sik. Tuh elos fah ma sefanna, oana ke nga kom ma sefanna.”2

Na, ke luhngse, Mwet Lahngo El ahkyohkye nguhsr Lal in som nuh sin mwet luhlahlfongi nuhkewa:

“Nga tia pre kaclos inge mukena, a nga oayapa pre kaclos su lulalfongi keik ke sripen fahkak lalos;

“Tuh elos nukewa fah ku in ma sefanna; Papa, lela elos in muta in kut, oana ke kom muta in nga ac nga in kom, lela elos in ma sefanna.”3

In ma sefanna el sifac se ma sikyak pacl puhkantwen ke wosasuc luhn Jisus Kraist ac orekma luhn God nuh sin tuhlihk Nahtuhl. In ahkfuhlwactye acn Zion ke pacl lal Enoch ah, sramsramkihn lah elos inse sefanna ac nuhnak sefanna.4 Mwet Luhlahlfongi ke Alu luhn Jisus Kraist omeet, Wuhlweacng Sasuc fahk, “Un mwet lulalfongi uh elos nuhnak se ac inse sefanna.”5

Ke pacl lasr mihsenge, Leum el fahk, Nga fahk nuh suwos, tuhkweni nuh sie; ac fin kowos tiac ma sefanna na kowos tiacna ma luhk.6 Inmahsrlon srihpac ma Leum El ahkuhtweyac lah efuh kuh Mwet Luhlahlfongi omeet ma muhta Missouri ah koflah in akiyac acn Zion se ma ke srihpen elos tiac ma sefanna fal nuh ke plwacn ye masap luhn tohkohsrahi celestial.7

Ke God el kuhtanglah ke insiac ac nuhnak uh kewa, mwet uh ahkuhtweyucki muh elos “ma sefanna, tuhlihk nuhtin Kraist.”8

Ke sifwil moulyak luhn Mwet Lahngo El sikyang nuh sin mwet ke Puk luhn Mormon, El fahk ke tiac na insese ke pacl somlah ah lah oasr akuhkuhin inmahsrlon mwet inge ke pacptais ac elyah sahyac. El sapkihn:

“Ac fah wacngihn akuhkuhin inmahsrlowos, oacna ke sikyak ohinge ke pacl somlah; ac fah tiac pac oasr akuhkuhin inmahsrlowos ke ip yohk luhn mwe luti Luhk, oacna ke sikyak ohinge ke pacl somlah.

“Tuh pwacyena, pwacyena Nga fahk nuh suwos, el suc oasr nguhn in lokoalok yohrohl el tiacna ma Luhk, tuhsruhk ma luhn devil, suc pa pahpah tuhmwacn lokoalok.”9

Ke facluh fohsack se lasr inge, e oreklac fuhkah in ma sefanna, yohkna nuh ke Alu uh ke kuht enenuh in oasr “Leum sefanna, lulalfongi sefanna, ac baptais sefanna”?10 Paul el use ki nuh sesr:

“Kowos baptaisla in kupasryang nu yurin Christ, ac inge kowos nokomang tari moul lun Christ sifacna.

“Ouinge wangin ekla inmasrlon mwet Jew ac mwet pegan, ku inmasrlon mwet kohs ac mwet sukosok, ku inmasrlon mukul ac mutan—kowos nukewa ma sefannala yurin Christ Jesus.”11

Kuht sienna liki ac kuhtuh pacl uh kuht lokoalok in tuhkweni nuh sie ke oacna sie kuh ye ine sahyac. Ke inen Jisus Kraist muhkwena kuht kuh in ma sefannalac.

In ma sefannalac ke Kraist sikyak kais sie nuh sin sie—kuht nuhkwewa muhktwacwacack na sesr sifacna. Kuht ma luhn mahno ac nguhn ac kuhtuh pacl uh oasr mweun yohrohsr sifacna. Ke Paul el fahk:

“Insiuk engankin ma sap lun God;

“Tusruktu nga liye siena kain ma sap pa orekma in monuk—sie ma sap su lain ma sap su nunak luk uh akeye. El oru nga mwet kapir nu ke ma sap lun ma koluk su orekma in monuk.”12

Jisus el ma pac luhn mahno ac nguhn. El srihkeyuck; El kahlwem kac; El kuh in kahsrwekuht orekuhtweni in ma sefanna.13 Ohinge, orekmakihn kahlwem ac kuhlwacng luhn Kraist, kuht kampare in sang nguhnasr ac Nguhn Muhtahl in fokoko liki ma luhn mahno. Ac fin kuht puhla suhfal, Kraist, ke Iwaclah Lal, use nuh sesr mwe sang luhn auliyak ac pacl se in sifwilpac srihke.

Fin kais sie sesr “nokomacng tari moul luhn Christ,” na tuhkweni kuht kuh in finsrakkihn in ma sefanna, oacna ke Paul el fahk, “monin Christ.”14 Kalmacn “nokomacng tari moul luhn Christ” pa in sang “ma sap se ma yohk oemeet ac yohk sripa oemeet”15 Lal in olwelah se ma yohk emet ac yohk srihpac emet lasr, ac fin kuht Luhngse God, kuht fah ahkos masap Lal.16

In ma sefanna nuh sin tamuhlwel ac tahmtahel wiyacsr ke monun Kraist kapkapwack ke kuht ahkos masap ahkluo—suc fungyang na nuhke masap se emet—in luhngse mwet sahyac oacna kuht sifacna.17 Ac nga nuhnkuh muh inkacnek wowo se in kuh in ma sefanna inmahsrlosr pa kuht fin ukwe fahk muhtahl ac fuhlwact luhn Mwet Lahngo ke masap ahkluo se inge—in luhngse sie sin sie tiacna oacna ke kuht luhngse kuht sifacna tuhsruhk oacna ke El luhngse kuht.18 In oracni kewa ma nuh sin mwet nuhkwewa suc suk kena luhn mwet tuhlan lal, ac ma nuhkwewa fah oreklac nuh ke wolacna luhn God.19

Prestuhn Marion G. Romney, mwet kahsruh omeet ke Prestuhnsi Se Met, ahkkahlwemye lah kuht e eis fuhkah mihs ac in ma sefanna, fahk:

“Fin mwet se, lohacng nuh sel Setuhn, sesseslah ke ma koluk luhn mahno, el mweun nuh sel sifacna. Fin mwet luo lohacng, kais sie mweun nuh se sifacna ac acnwuck pac nuh sin mwet se sahyac ah. Fin mwet puhs lohacng, un mwet sacn [kosracni] puhla kweok ac akuhkuhin yohk. Fin mwet kol luhn acn se lohacng, oasr mweun fin facluh nohfohn.”

Prestuhn Romney el sifil fahk: “Ke oasr pacl ke ma luhn mahno fin facluh nofohn, oasr pacl pac ke wosasuc luhn mihs. Fin mwet se moulkihn, mihslac oasr yohrohl. Fin mwet luo moulkihn, mihslac oasr yohrohlos kais sie ac sin sie sin sie. Fin mwet nuhkweka moulkihn, mihslac fin acn nofohn. Fin puhs acn luhlahp engankihn fukun Nguhn in karihngihn elyah luhn facluh, na, sikyak muhkwena, in wacngihnlac mwe ukuk in mweun, ac fuhlwack in mweun ah e tiac kohkohyak nuh lucng. … (Liye Alfred Lord Tennyson, “Locksley Hall,” The Complete Poetical Works of Tennyson, ed. W. J. Rolfe, Boston, Houghton–Mifflin Co., 1898, p. 93, lain 27–28.)”20

Ke kuht “nokomang moul luhn Christ,” e arulacna fihsrasr in ahkwoyelah kuh in fihliyac ma ispacl, akuhkuhin, ac fohs. Oasr mwe srihkasrak yohk ke kuhtanglah lain ke sramsram mahtuh luhn Alu lasr. Elder Brigham Henry Roberts (pahngpahng B. H. Roberts), el isuslac fin acn England ke 1857, kuhlwacnsap ekihn sie mempucr luhn U luhn Mwet Itngucul—suc kuht pahngon misenge muh Prestuhnsi luhn Mwet Itngucul. Elder Roberts el sie mwet fokoko in tahpuhk luti wosasuc folohkihnyuckyak ke Alu uh ke pacl upac emet.

Petsac
B. H. Roberts fuhsr

Ke 1895, ke kuhtuh srihpac, kuhlwacnsap lal Elder Robert ke Alu uh tulokuh kihtihn pacl ke srihpen amacin. B. H. el srihsrngiyucki in mwet orekma ke ohfuhs in sihm luhn acn Utah ke acn Utah eklac nuh ke state se. Tohkoh, el sulwaclah in srihkacl nuh ke siah luhn Congress fin acn Macrike tuhsruhk el tiac na fahk kuh eis lwelah yurin Prestuhnsi Se Met. Prestuhn Joseph F. Smith, mwet in kahsruh luhn Prestuhnsi Se Met, el kai B. H. nuh ke tahfonglac sacn ke toeni luhlahlp luhn pristut se. Elder Roberts el kuf ke sol sac ac nuhnkuh muh kuf se lal ingacn tuhkuh yohk ke srihpen kai se lal Prestuhn Smith ah. El ahkolukye mwet kol ke Alu uh ke kuhtuh sramsram in eyeinse lal ac wi pacl orek kihsensiyuck nuh sel uh. El srolah tilac wi kuhlwacnsap ke Alu uh. Ke miting yohk orek Salt Lake Tempuhl inmahsrlon mempucrs luhn Prestuhnsi Se Met ac U luhn Mwet Sap Singucul Luo, B. H. el tu kuh ke puhla lal. Tiac paht, “Prestuhn [Wilford] Woodruff el sang wik tolu nuh sel [Elder Roberts] in sifilpac motko ke nuhnak lal. Fin el tiacna auliyak, elos e fuhlwelah liki U luhn Mwet Itngucul.”21

Ke miting se muhkwena weluhl Mwet Sap Heber J. Grant ac Francis Lyman, B. H. el srackna tu kuh ke nuhnak lal, tuhsruhk luhngse ac Nguhn Muhtahl kuhtanglah. Luhluhyak muhtahl ke tuhng. Mwet Sap luo inge etuh in lohacng saoklah enenuh ac fosrngah ma ahkotoasryacl B. Mwet luo inge weluhl H fahsrwelihk puhla mihs ke nguhsr se inge. Lwen se tok ah, tukun pacl loes se in pruhe, Elder Roberts el suhpwaclah lwacta se nuh selos Elder Grant ac Lyman muh el ahkolah in fohlohk sifwil wi tamuhlwel wiyacl.22

Ke pacl tok ma el ohsun nuh sin Prestuhnsi Se Met, Elder Roberts el fahk, “Nga muhtwacta yurin Leum ac eis kahlwem ac mwe luti yurin Nguhn Lal in fuhlwelah nuh sin wal luhn God.”23 Moklweyuck ke luhngse luhn God, B. H. Roberts el tahfwelah in luhlahlfongi ac mwet kol se luhn Alu nuh ke sahflahiyacn moul lal.24

Petsac
Elder B. H. Roberts

Kuht kuh in liye pac ke srihkasrak se inge lah in ma sefanna tiac kalmac pa in insese lah mwet nuhkwewa enenuh in oruh ma lal sifacna kuh som nuh ke acn lal sifacna. Kuht tiac kuh in ma sefanna fin kuht tiacna tuhkweni orekma ke srihpac sefanna. Kalmac pa, ke kahs lal B. H. Roberts, fuhlwelah nuh sin wal luhn God. Kuht nuhkwewa mempucrs tiac oacna sie ke monun Kraist, ahkfalyelah kain in kunohkohn ke kain in pacl—insrwac, ahtron muhta, insifac, paho, niyac—ahok ma inge nuhkewa mahno sefanna.25 Ohinge, finsrak lasr pa in “wangin sralik in mano se, a lah nukewa akiringini.”26

In ma sefanna tiac enenuh in oacna sie, tuhsruhktuh enenuh in insese. Kuht kuh in tacni insiacsr in tuhkweni ke luhngse, in ma sefanna ke luhlahlfongi ac mwe luti, ac srwackna engan sin un sritacl sahyac, tiac insese ke ma sap luhn kafucrmacn, akuhkuhin ke finsrak ac ohiyac suwohs in mukwikwi, ac ma pucs sahyac. Tuh kuht tiac kuh in lain kuh puhrakwack kasrkuhsrak kuh sruhnga sie nuh sin sie. Mwet Lahngo El fahk:

“Tuh pwacyena, pwacyena Nga fahk nuh suwos, el suc oasr nguhn in lokoalok yohrohl el tiacna ma Luhk, tuhsruhk ma luhn devil, suc pa pahpah tuhmwacn lokoalok, ac el puhrakwack insiacn mwet uh in acnwuck ke kasrkuhsrak, sie nuh sin siepac.

“Liye, ma se inge tiacna mwe luti Luhk, in puhrakwack insiacn mwet uh ke kasrkuhsrak, sie lain siepac; tuhsruhk pa inge mwe luti Luhk, tuh ma inge in tulokihnyucki.”27

Yac se tari ah, Prestuhn Russell M. Nelson el kwacfe kuht ke kahs inge: “Wacngihn sie sesr kuh in karihngihn acn luhlahp se kuh mukwikwi luhn mwet sahyac, kuh finne mempucr ke sucu lasr sifacna. Tuhsruhk kuht kuh in sifacna karihngihn kuht. Nguhsr luhk misenge, tamuhlwel ac tahmtahel sacohk wiyuck, pa in tulokihnyac fohs ma oasr ke insiom, lohm sum, ac moul lom. Eislah kuhtwena ohiyac keim in ahkkolukye mwet sahyac—lah kuhfwen ohiyac ngacn pa ahngyahng, loh kohsroh se, nuhnak fokoko ke sruhnga se sin mwet se suc ahkngalye kom. Mwet Lahngo El sapkihn kuht in sang pac lihkihn tuhpah se sahyac ah [liye 3 Nephi 12:39], in luhngse mwet lokoalok lasr, ac in pruhe kaclos suc kalyei kuht [liye 3 Nephi 12:44].”28

Nga sifwilpac fahk lah ke ahkostwen ac luhngse sifacna lasr nuh sin Jisus Kraist kuht kuh in finsrak in ma sefanna—ma se fanna ke insiacsr, ma sefanna lohm ah, ma sefanna ke Alu uh, ahok in ma sefanna ke Zion, ac yohk liki nuhkewa, in ma sefanna yurin Pahpah ac Wen ac Nguhn Muhtahl.

Nga fohlohk nuh ke ma sikyak ke Wik Muhtahl ac itto luhn Mwet in Molwelah lasr. Sifwil Moulyak luhn Jisus Kraist fahkwack ke muhtahl Lal ac lah El kuhtanglah ma nuhkwewa. Sifwil Moulyak Lal fahkwack lah,fungyang nuh Sel ke wuhlweacng, kuht kuh pac in kuhtanglah ma nuhkwewa ac in ma sefanna. Sifwil Moulyak Lal fahkwack lah Yohrohl, moul kawihl ac moul ma pahtpaht el pwacye.

Litutacng se inge, nga fahkwack luhlahlfongi pwacye luhk ke Sifil Moulyak Lal ac ma nuhkwewa nwacnwack, ke inen Jisus Kraist, amen.