Toeni Luhlahp
Orekweni Safe Lohm ah
Toeni Luhlahp ke Eprel 2023


Orekweni Safe Lohm ah

Kuht oasr ke sroasrihk yohk srihpac se in oracni Israel ke kewana nien lihsrlihsr ma tiac sikyak meet ye plwacn luhn Pahpah.

Prestuhn Russell M. Nelson, mwet pahluh sacohklacna lasr, el elyakihn kunohkohn wolacna se kunacsr pa in kahsruh fahsrweni luhn mwet Israel ac ahkolah facluh nuh ke Tuhkuh Ahkluo luhn Jisus Kraist.1 Pahpah tuhmacn nguhnasr El kena tuhlihk Nahtuhl in orekweni safe lohm ah.

Plwacn luhn Pahpah Inkuhsrao in oracni safe tuhlihk Nahtuhl nuh ke lohm sesr inkuhsrao tiac sulweyuck ke ma kuht kuhtanglah facluh, kahsruhpiacsr, lutlut lasr, tuhnasr, kuh mukul ac muhtwacn. Placn luhn Pahpah el liye suwohs, ahkos masap Lal, ac eis akwuck muhtahl ac karihngihn wuhlweacng kuht oraclah.2

Mwe luti moklweyuck se fahk lah kuht tamuhlwel ac tahmtahel ac “mwet nuhkwewa oacna sie nuh sin God” tahpuhk pac orekma usrnguck se ke fahsrweni inge. Mwe luti se inge el ahkkweye elos suc oasr kena la nuh sin mwet oasr elyah ke mani kuh mwet ke kain in tuhn elos in puhlakihn moul wowo. Kuht engan pahspahs ac welulos ke srihke inge. Weacng pac, kuht kena tuhlihk nuhkewa nuhtin God in tuhkuh nuh Yohrohl ac eis mwe insewowo nuh tok ma pahtpaht El sang ke wosasuc Lal.3 Ke pweng luhn Leum ke Doctrine and Covenants El sapkihn nuh selos suc muhta loesuhlah in lohng; oacna nuh selos suc muhta fin tuhka in meoa, ac elos in tuhkweni lohng.4

Nga luhngse lah fuhs se emeet ke Doctrine and Covenants sruhmuhn mwet muhta fin “tuhka in meoa.” Tuh oasr pahng tolu luhk in kuhlwacnsap ac muhta fin tuhka meoa inge. Ma se meet an nga kuhlwacnsap ekihn misineri fuhsr se nuh ke British Isles, ahkluo pa General Authority ke Tuhka Phillipine, ac tohkoh pa Area Prestuhn ke Tuhka Pacific, suc nwacnwack Tuhka Polynesia an.

Acn tolu inge nohfohna kahsruh oracni mwet luhlahlfongi nuh ke wosasuc fohlohkyak luhn Jisus Kraist. Misineri an elos ai fin British Isles ke 1837. Yac se na tukun Joseph Smith el kihsackuhnlah Tempuhl Kirtland, ma Moses el fohlohkohnwack ki in oracni fahsrweni luhn Israel ke ip ahkosr facluh, ac (ki) in kol sruf singucul liki acn nuh lacyacn acir.5 Kuhtanglah luhn mwet meet ke British Isles ma na pwengpweng se. Ke 1851 apkuhran in tahfuhn mempucr ke Alu uh ma pacptaislac muhta British Isles.6

Ke 1961, Elder Gordon B. Hinckley el som muhtwacta ac akiyac orekma luhn misineri fin Tuhka Phillippine. Ke pacl se ingacn oasr mwet Filipin sefanna sruok kuh luhn Melchizedek Pristut. Yohk eklac, oasr pihsen mempucr puhs liki 850,000 ke Alu uh misenge fin Tuhka Phillippine. Nga yuckihn mwet Phillipine uh; oasr luhngse loal ac fokoko se lalos nuh sin Mwet Lahngo.

Sahp tiac arulacna etweyuck kampare luhn misineri fin Tuhka Polynesia an. Muhtacwacack ke 1844 ke Addison Pratt el tuh suhpweyucklac nuh ke acn se ingena pahngpahng French Polynesia.7 Puhslac mwet Polynesia luhlahlfongi tari ke sucu ma pahtpaht ac eisacl Jisus Kraist in Mwet Lahngo lalos. Misenge percent 25 sin mwet Polynesia, fin Tuhka Polynesia, mempucr ke Alu uh.8

Nga tuh lohng sin tuhlihk muhtwacn matwac-yac-17 se fin tuhka Tahiti suc mempucr ahk 7 ke fihlin sucu lal. El ahkfuhtwactye sucu lal ma misac suc welah alu uh ke yac 1845 fin acn Tubuai, yac luo meet liki mempucr meet ke Alu uh sun Infahlfahl Salt Lake.9

Mwe luti lasr uh kahlwem in fahk lah ma nuhkewa sikyak uh sikyak fal nuh ke pacl la nuh sin mwet nuhkewa in eis ac sruokyac pweng ke wosasuc. Kuhtuh pa inge srihkasrak ma ahkahlwemye kuhtesrihk na ma ke petsac luhlahp se inge. Prestuhn Nelson el tahfwelah in ahkuhtweyac lah fohlohkweni luhn Israel el orekma “na upac se, … srihpac, ac … orekma fin facluh misenge.”10

Kena Fohlohkyak luhn Wosasuc luhn Jisus Kraist, wi pacna tuhkuh luhn Puk luhn Mormon ac fwackyuck ac pristut ki ituckyang nuh sel Mwet Pahluh Joseph Smith, kahlwem ke “fohlohkweni luhn Israel” tuh tiac fas ac puh.11

Ine oa se inge “Israel” pa sifac se ituckyang nuh sel Jacob.12 El tuhkuh ahol fihl nahtuhl Abraham ne kacl Isaac ac Jacob. Olwelah ac wuhlweacng na pwacye se ituckyang nuh sel Pahpah Abraham sihmlac ke Abraham 2:9–10, suc ip srihsrihk ritiyuck:

Leum El ac fah oraclah kacl Abraham sie muhtuhnfacl luhlahp.

El ac fah ahkinsewowoye [muhtuhnfacl nuhkewa] ke inel Abraham; tuh elos nuhkewa suc eis Wosasuc se inge fah pahngpahng tukun inel Abraham, ac fah eis fihtac lal, ac fah tohuyak nuh lucng ac ahkinsewowoyacl Abraham, in pa pahpah tuhmwaclos.

Ke Toeni se Inkuhsrao meet liki isuslac, plwacn in molwelah tuh sruhmuhnyuck ac ahkkweyeyucklac. El nwacnwack masap ac akwuck luhn pristut ma lutiyuck meet liki oreklac facluh ac akwucki nuh ke fahsrweni se inge.13 El oacyacpac nwacnwack mwe luti ke sukohsohk in sulaclah.

Tukun yac puhkantwen ekihn un mwet na fokoko se, fine nuhke kolyuck lal Saul, David, ac Solomon, fahsrwelihk Israel. Sruf lal Judah ac kuhtuh sruf lal Benjamin elos tuhkweni oraclah tohkohsrahi luhn Judah. Ma luhlah ah, suc kahlwem muh sruf singucl ah, elos oraclah tohkohsrahi luhn Israel.14 Tukun yac 200 ke fahsrwelihk la uh, fahsrwelihk se meet luhn mwet Israel ah sikyak ke 721 Meet liki Kraist ke sruf singucul inge utucklac sruhuh sin tohkohsrah Assyria.15 Tok elos som nuh ke facl luhlap acir.16

Ke yac 600 meet liki Kraist ke muhtacwacackiyacn Puk luhn Mormon, Pahpah Lehi el kohlah un mwet Israel nuh Macrike. Lehi el kahlwem ke fahsrwelihk se luhn tuhlihk Israel inge suc el ip kac. Nephi el suhmuhslah ma el sruhmuhn fahk lah lohm sin Israel “kapsreyuck nuh ke soko sahk olive, ma lah kac ac kihpatlah ac fahsrelihk nuh ke muhtuhn facl nuhkwewa.”17

Fin acn Macrike, sramsram mahtuh ke mwet Nephi ac Laman ma sruhmuhnyuck ke Puk luhn Mormon sahflah apkuhran nuh ke yac 400 Tukun Kraist. Fihlin tuhlihk nahtuhl Pahpah Lehi elos fahsrelihk nuh fin acn Macrike.18

Ahkuhtweyucki kahlwem sel Mormon ke 3 Nephi 5:20, suc rit ohinge: “Nga pa Mormon, ac sie sucu na pwacye lal Lehi. Oasr srihpac luhk in insewowo sin God luhk ac Mwet Lahngo luhk Jisus Kraist, tuh El use pahpah tuhmwacsr liki acn Jerusalem.”19

Kahlwem lah srihpac fuhlwact se ke tahkihnyacn ma mahtuh Israel pa isuslac, pweng, luti, ac misin luhn Leum lasr ac Mwet Lahngo lasr, Jisus Kraistst.20

Tukun misac ac Sifilpwac Moulyak ma pahtpaht luhn Mwet Lahngo, fahsrelihk pwengpweng se ahkluo luhn Judah sikyak inmahsrlon yac 70 Tukun Kraist ac yac 135 Tukun Kraist ke, ma sikyak ke kohs ac ahkkweok luhn mwet Rome, mwet Jew elos kahingwelihk nuh fin facluh.

Prestuhn Nelson el luti, “Puk luhn Mormon el tuhkuh ekihn sain se lah Leum El fahk in orekeni [kewa] tuhlihk ke wuhlweacng.”21 Na, Puk luhn Mormon, lwenglah sel Mwet Pahluh Joseph Smith ke mwe sang ac kuh luhn God, muhtacwacack ke tuhlihk nahtuhl Lehi, fahsrwelihk luhn Israel, ac mwet Gentiles ma nuhtiyucklac nuh ke sruf Israel. Sifac ke 1 Nephi 22 ritiyuck ip, “Mwet Israel ac fah fahsrelihk nuh fin facluh nohfohn—Mwet Gentile ac fah liyacacng ac ahkkweye mwet Israel ke wosasuc ke lwen sahflah.” Sifen sra Puk ke Puk luhn Mormon riti lah sie srihpac la uh pa “in ahkpwacyei nuh sin mwet Jew ac Gentile lah Jisus pa Kraist.” Ke Fohlohkyak ac Puk luhn Mormon, ohiyac se inge “fahsreni luhn Israel” upac yohkwelihk se la uh.22

Elos suc ma eis wosasuc luhn Jisus Kraist tiac elyah lah piac tahkiyacn ip lalos ke fahsreni luhn Israel.23 Ke fahsreni se ingacn ac muhsah ac sulkakihnyacn tempuhl puhs, kuht oasr ke ohiyac fal se in oracni Israel ke kewana acn in lihsrlihsr inge suc tiacna orek meet ke plwacn luhn Pahpah.

Prestuhn Spencer W. Kimball, el sruhmuhn ke fohlohkweni se luhn Israel inge, fahk: “Na, fahsrweni luhn oracni Alu pwacye ac … in tuhkuh nuh ke etuh se ke God pwacye. … Oacna sie mwet, ohinge, suc ma eis wosasuc fohlohkyak se inge, ac suc ma inge suk in ahkfuhlwactye Leum ke kahs lal sifacna ac wi Mwet Luhlahlfongi ke muhtuhn facl ma el oasr kac an, el oasr ke masap in fahsreni luhn Israel ac el eis kewa usru ac mwe insewowo ma tuh uliyuck nuh sin Mwet Luhlahlfongi ke lwen sahflah.”24

“Fahsrweni luhn Israel el ingena som nuh ke eklac.”26

Oacna ke liyeyuck ke kuhlahs kahlwem se, mempucr ke Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah oasr selos in luhngse, akacsruhi, suli, ac kahsruh oracni Israel, in eis fohnlahiyacn mwe insewowo ke wuhlweacng luhn Leum. Som nuh sin mwet Africa ac mwet Europe, South ac North America, mwet Asia, mwet Australia, ac elos suc muhta fin tuhka inkof uh. “Puhsren Leum som nuh sin mwet nuhkewa.”26 “Fahsrweni se inge enenuh in tuhtahflah na nekena mwet suwohs nuhkewa tuhkeni nuh ke un Mwet Luhlahlfongi ke muhtuhn facl se inge.”27

Wacngihn mwet ahkuhtweyac wo fahsreni se inge oacna Prestuhn Russell M. Nelson: “Oacna sie pacl kom oruh oacna sie ma kahsruh oacna sie mwet—ke kewana acn in lihsrlihsr uh—oraclah step se nuh ke wuhlweacng nuh sin God ac eis pacptais yohk srihpac ac akwuck ke tempuhl, kom kahsruh orwacni Israel. Fihsracsr oacna ngacn.”28

Piac Alu uh misenge? Ke yac 62 somlah ke tuh pahngyak nga in kuhlwacnsap ke misin ke 1960, pihsen misineri ma pahngyak yurin mwet pahluh in kuhlwacnsap yohkwelihk ke 7,683 nuh ke 62,544. Pihsen misin puhsweni ke 58 nuh ke 411. Pihsen mempucr puhsweni sahp 1,700,000 nuh ke sahp miliacn 17.

Mas COVID-19 sang elyah nuh ke kuhtuh inkacnek lasr in akacsruhi ke wosasuc. El oacyacpac use kuht etuh in orekmakihn technology sasuc, suc ma yohk kahsruh la nuh ke fahsrweni se inge. Kuht kulohkihn lah mempucr ac misineri an elos kampare in ahkyohkye in oracni fahsrwelihk luhn Israel. Kapwack inge tuhtahflah yen nuhkewa, yohkiyacna South America ac Africa. Kuht oacyacpac kuloh nuh sin mwet puhs facluh ma topuk nguhsr lal Prestuhn Nelson in ahkyohkye kuhlwacnsap luhn misineri. Ne ohinge, olwelah lasr in luhngse, akacsruhi, ac suli yohkwelihk.

Ma yohk srihpac se ke orekma luhn misineri se inge ma nuh sin kais sie mempucr in kuh in mwe srihkasrak ke kahlwem se29 yen nuhkewa kuht muhta we.30 Kuht tiac enenuh in wihklac. Ohiyacsr in oacna Kraist ke kuhlwacng, suwohswohs, engan, ac luhngse pwacye nuh sin mwet nuhkewa tiac oraclah muhkwena kahlwem in pwacpa nuh seltahl tuhsruhk oacyacpac etuh se yohrohlos lah oasr molsron safe se ke akwuck nuh ke moul ma pahtpaht wacngihn sahflahiyac ke wosasuc fohlohkyak luhn Jisus Kraist.

Nuhnak muhnahs esam ac kahlwem kac lah oasr mwe insewowo na wowo ke akacsruhi ke wosasuc luhn Jisus Kraist. Ma suhmuhslah sramsramkihn engan ac mihs, nuhnakmuhnahs ke ma koluk, loangwelah mwe sruhf, ac kuh fokoko yurin God.31 Ngwetlah pal liki moul suhkawihl se inge, kuht e ahkolah in akacsruhi ke wosasuc nuh selos in suc “oasr in lohsr ac suc muhta in kapihr luhn ma koluk ke facl luhlahp yurin nguhn in mwet misac.”32

Pruhe luhk som nuh suwos tuhlihk nuhkewa, mukul fuhsr, muhtwacn fuhsr, sucu, ac u, Rilif Sosaiti, ac kuhlahs in sifilpac liye lah fuhkah eisyacn kahsruh lasr kais sie in tahpuhk oracni Israel suc ma sruhmuhnyuck sin Leum ac yurin mwet pahluh sacohklacna lasr.

Kuht ahkfuhlwactye sukohsohk in sulaclah. Ke facl yohk karihngihnyac se inge, puhs mwet e tiac topuk ac wi kahsruh orwacni Israel. Tuhsruhk puhs mwet e kahsruh, ac Leum El finsrak kihn nuh selos suc ma eis wosasuc Lal in sa ahkfahsrye in oacna sie srihkasrak wowo ac kahlwem ma e kahsruh mwet sahyac in tuhkuh nuh yurin God. Ma se inge sang nuh sin tamuhlwel ac tahmtahel wiacsr fin facluh in engankihn mwe insewowo usrnguck ac akwuck ke wosasuc fohlohkyak lal Jisus Kraist ac in orekweni safe lohmah.

Nga fahkwack etuh luhk ac mwe loh luhk ekihn mwet tuhma lutlut ke kuh luhn Jisus Kraist ac plwacn luhn Pahpah tuhmasr Inkuhsrao nuh sesr ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Russell M. Nelson, “Kahs in Pwacngwack,” Liahona, Mei 2021, 7.

  2. Liye Doctrine and Covenants 20:37.

  3. Liye 2 Nephi 26:33.

  4. Liye Doctrine and Covenants 1:1. Ke Doctrine and Covenants 1:4 Leum El tahfwelah in fahk lah puhsrwen mwe sensen som nuh sin mwet nuhkewa, ke inwaclihn mwet tuhma lutlut luhk, suc nga sulaclah ke lwen sahflah inge.

  5. Doctrine and Covenants 110:11.

  6. Ke 1851 oasr pihsen mempucr 52,165 nohfohn ke Alu uh. In oacna ke ma sihmlac ke Alu ac ke “Religious Census of 1851” [Acn in Oacwac Pihsen Mwet ke Alu ke yac 1851] fin acn England ac Wales, pihsac sac puhs liki 28,000 mempucrs (liye Robert L. Lively Jr., “Some Sociological Reflections ke the Nineteenth-Century British Mission,” in Mormons in Early Victorian Britain, ed. Richard L. Jensen ac Malcolm R. Thorp [1989], 19–20).

  7. Liye Saints: The Story of the Church of Jesus Christ in the Latter Days, vol. 1, The Standard of Truth, 1815–1846 (2018), 494–95, 514–15, 573.

  8. Tonga—percent 45; Samoa—percent 31; American Samoa—percent 22.5 ; ac French Polynesia—percent 7.

  9. Liye Saints, 573–74.

  10. Russell M. Nelson, “Hope of Israel” (worldwide youth devotional, Jun 3, 2018), HopeofIsrael.ChurchofJesusChrist.org.

  11. Mwe luti fokoko ac yohk srihpac se inge oasr ke Puk luhn Mormon ac sihmlac kahlwem ke ip yohk ke luhlahlfongi ahk singucul suc muhtacwacack, “Kuht luhlahlfongi ke fahsrweni luhn Israel ac ke fohlohkyak luhn Sruf Singucul.”

  12. Oacna ke sihmlac ke Genesis 32:28, rit ohinge, “Inem ac fah tia sifilpa pangpang Jacob. Kom amei yurin God ac yurin mwet, ac kom kutangla.”

  13. Liye Joseph Smith, in “History, 1838–1856, volume D-1,” 1572, josephsmithpapers.org; liye pac Joseph Smith, “Discourse, 11 Jun 1843–A, as Reported by Wilford Woodruff,” [42–43], josephsmithpapers.org; Joseph Smith, “Discourse, 11 Jun 1843–A, as Reported by Willard Richards,” [241], josephsmithpapers.org.

  14. Liye Bible Dictionary, “Israel, Kingdom of”; James E. Talmage, Ip Yohk ke Luhlahlfongi, 315. Ke Rehoboam ac mwet lal elos etweyuck muh Tokosra luhn acn Judah ac fihliyucki elos muhta ke ipin acn se eir fin acn Israel.

  15. Liye Luo Tokosra 17:23.

  16. Liye Doctrine and Covenants 133:26; liye pac Doctrine and Covenants 110:11.

  17. 1 Nephi 10:12. Tok Ammon el fahk, “Insewowo inen God luhk, suc nuhnkuh mwet Lal, suc sie lah ke sahk luhn Israel, ac suc tuhlac liki mahno la ke sie acn sac” (Alma 26:36).

  18. Prestuhn Spencer W. Kimball, sruhmuhn mwet Lamanites Israel, luti lah Zion el acn Macrike nohfohn. Prestuhn Kimball el fahk, “Kuht oasr Israel ac orekweni kuht” (The Teachings of Spencer W. Kimball ed. Edward L. Kimball [1982], 439).

  19. Ke fwackyuck nuh sel Pahpah Lehi in us sucu lal ah ac som nuh yen mwesis, sie srihpac an pa e fah kuhnanuclac Jerusalem (liye 1 Nephi 2). Kuhnanuclac luhn Tempuhl lal Soloman, puhtatlac luhn acn Jerusalem, ac sruh luhn sruf Judah sikyak ke sahp yac 586 Meet liki Kraist.

    “Israel tuh kuhtangyucklac ke sahp yac 720 B.C.E., ac sruf 10 lal ah kahingwelihke. … [Fin acn Jerusalem,] Tempuhl Solomon puhlakihn kain in acnwuck sin u fokoko sac ne sahflahiyac ah, ke yac 586 B.C.E., kuhnanuclac na pwacye sin solse lal Nebuchadnezzar, tohkohsrah Babylonia” (David B. Green, “The History of the Jewish Temple in Jerusalem,” Haaretz Ohokohs. 11, 2014, haaretz.com/jewish/.premium-history-of-the-temple-in-jerusalem-1.5256337). Liye pac Luo Tokosra 25:8–9.

  20. Liye Tad R. Callister, The Infinite Atonement2000).

  21. Russell M. Nelson, “Children of the Covenant,” Ensign, Mei 1995, 33; liye pac “Covenants,” Liahona, Nohfohmpuh 2011, 88.

  22. Liye Russell M. Nelson, ke R. Scott Lloyd, “Seminar for New Mission Presidents: ‘Swift Messengers’ to Scattered Israel,” Church News, Julahe 13, 2013, thechurchnews.com. Prestuhn Russell M. Nelson el fahk lah orekweni “el tiac na elyah se ke acn mwet muhta kac; el elyah se ke olwelah luhn kais sie. Mwet uh kuh in ‘utuckuh nuh ke etwacack ke Leum’ [3 Nephi 20:13] fine elos tiac som liki acn selos” (“The Gathering of Scattered Israel,” Liahona, Nohfohmpuh. 2006, 81). Liye pac 3 Nephi 21:1–2

  23. Mwe luti lasr uh kahlwem; Leum el usaclihk sruf luhn Israel ke srihhpen lihkeke ac moul sesuwohs lalos. Tuhsruhktuh, Leum el orwaclihk fahsrelihk luhn mwet solwac Lal inge inmahsrlon facluh in muh ahkinsewowoye muhtuhn facl inge. (Liye Guide to the Scriptures, “Israel—The Scattering of Israel,” scriptures.ChurchofJesusChrist.org.)

  24. Spencer W. Kimball, The Teachings of Spencer W. Kimball439.

  25. Pohloh acn srihsrihk se ahkuhtweyac Spencer W. Kimball, The Teachings of Spencer W. Kimball, 438. Liye pac “All Are Alike unto God,” ed. E. Dale LeBaron (1990), ma orekweni ke sramsram in eklac luhn mwet Luhlahlfongi Sralsral 23 ke Lwen-sahflah. Tahmtahel Julia N. Mavimbla el fahk lah meet liki el welah Alu uh ac tuhkuh nuh ke kahs se inge Israel, elac “tohlah puk sac ac fahk, ‘Ma nuh sin mwet fasrfasr. Tiac ma nuh sesr. Kuht tena wi solac.’ Misenge nga etuh lah nga oasr ke sucu kahsruhp se fin nga moul suwohs. Nga mwet Israel, ac ke nga oruh akwuck luhk ke tempuhl, nga sruokyac na puhla se lah kuht nohfohna fin facluh inge sucu se fana” (ke “All Are Alike unto God,” 151).

  26. Doctrine and Covenants 1:2.

  27. Spencer W. Kimball, The Teachings of Spencer W. Kimball, 438.

  28. Russell M. Nelson, “Hope of Israel.”

  29. Mwet Sap Paul el fahk nuh sin kawuck fuhsr se lal ah Timothy in “mwe … srikasrak nuh selos suc lulalfongi.” (1 Timothy 4:12.

  30. Liye 3 Nephi 18:24.

  31. Liye Mosiah 18:8–133 Nephi 18:25Doctrine and Covenants 18:10–1631:562:3.

  32. Doctrine and Covenants 138:57.