Tiepene Lap
Ideidawehn Sises: Wia Soun Kameleilei
Kapokon Lap en Epreil 2022


Ideidawehn Sises: Wia Soun Kameleilei

Soun kameleilei kan sohte kin peikasalki lokaia de wiewia kan; irail kin kongoangehki ohng mehteikan duwehte Sises Krais.

Kaselehlie riei souleng ko, ni atail kin momour nan mwei en kailok, uhpene, oh me tohto me mihmi nan insensued laud, kitail kin tamanda atail sounkomour oh kapai en sapwellimen Sises Krais mwomwohdiso kopwurpwurdohu. Se poakoang Ih oh likih Ih, oh se kapakapki me kitail pahn idawehn Ih kohkohlahte.

Kahpwal pen Sohsel Mihdia

Wen kehlail en inderned e wia kapai ehu oh pil wia mehn kosongosong ehu, me sansal wihwiawi nan atail mwehi wet.

Nan sampah me wiawihkihda diren sohsel mihdia oh mwadang en kohpeseng en rohng akan, ngihl en aramas emen kin kak peipeiwei ansoutehkis. Ngihlo, mendahte ma e pwung de sapwung, konehng de sohte konehng, mwahu de suwed, kin mwadang en kohpeseng wasa koaros nan sampah.

Nan sohsel mihdia, ire kan me pid kadek oh mehkot me mwahu kin malaulau, ah ire kan me pid lingeringer oh nanpwungsuwed kin tohto, ohng karasepe iren politics, aramas nan ronhg kan, oh madmadau kan en pandemik. Sohte emen de mehkot, pil iang Sounkomour oh Sapwellime Rongamwahu kapwuropwurdo, me kan rukasang met.

Wiahla Soun Kameleilei

Padahk me wiawi pohn dohlo kaidehn ongete aramasoko, apw pil ong sapwellimen Sounkomouro tohnpadahk kan, irailoko me pilada en idawehn Ih.

Kauno ketin padahngki mwomwen momour, nan ansouo oh ansouwet, nan sampah ehu me diren kasohwahu oh apwal. “Kapai ong irail soun kameleilei kan,” E ketin mahsanih, “pwe irail pahn kadaniki seri en Koht.”1

Sang ni atail pwoson Sises Krais, kitail wiahla soun kameleilei kei, me kin kameleileihdi wasa—me wehwehki en kameleileidi,koaloalamwahuiala, de kawuhdi—diperen karakar en kahpwal kan koaros.2

Ni atail pahn kapwaiada atail pwukoah, Sapwellime inou iei me kitail pahn kadaniki “seri en Koht akan.” Aramas koaros pohn sampah wia “seri”3 en Koht, apw pwehn kak adaniki “seri en Koht akan” e wia mehkot laud, me udahn laud mehlel. Ni atail kin alehda Krais oh wiahda inou kan ong Ih, kitail kin wiahla “sapwellime” oh “oh weliepe nan Sapwellime wehi,”4 “serih kan en Krais, sapwellime pwutak kan, oh sapwellime serepein kan.”5

Ia mwomwen soun kameleilei men ah kin kameleileidi oh koaloalamwahuiala insensued kan? Mehlel kaidehn sang ni luwetkihla mwohn irail kan me kin ahniki lamalam tikitik ehng kitail. Ihte, kitail en tengeteng nan atail pwoson, oh ehukieng mehteikan dahme kitail kamehlele, apw kin ansou koaros powehdi lingeringer de insensued.6

Ansou kis kereng, mwurin mahsen en madamadau kehlail ehu me pid duwen Mwomwohdiso, Reverend Amos C. Brown, me wia emen kaun en pwuhng akan en wehi oh pastor en Third Baptist Church nan San Francisco, ahpw sapengki:

“Ih wauniki kemwekid oh madamadau en aramas meno me intingihedi koasoi pwuko. Ahpw ni mehlel, ih sohte kilang dahme e kilang.”

“Ih wiahki ehu ahi peren laud en ese kaun pwukat [en Mwomwohdisoh], me iangahki Presiden Russell M. Nelson. Irail, ni ahi pahn kapata, me wia keieu kaselel en sounkaweid en wehi me sapwellimatail wehi wet ahniiki.”

Kilel
President Nelson iang Reverend Brown

E ahpw pil kapataieng: “Kitail kak akupwungki duwen mwomwen song kan me wiawiher. Kitail kak soikala en tehkada me mwahu kan me wihwiawi. Apw kemwekid pwukat pahn sohte kak en kamwauiahla atail ohpis en wehi kan. Sises ketin padahngki, kitail en dehr dupungki suwed ong me suwed. Kitail en kin ahniki limpoak mwuledek oh momourki mahk, ahpw pil mehlel ong irail akan me wia aht imwintihti.”7

Reverend Brown iei soun kamelelei men. E kin ahniki meleilei oh wahu en kameleileihdi karakar en insensuwed kan. Soun kameleilei kan kin sohte alehdahte ehu pali; irail kin idawehn duwen me Sounkomouro padahngki.8

Dahme kin kiong kitail en ahniki kehlail en insenamwahula, meleileidi, oh kak en kawuhdi karakar en insensuwed kan me pahn kasalehieng kitail mehlel kan me kitail poakoahng? Kehlail wet kohdo sang atail pwoson Sises Krais oh atail pwoson Sapwellime mahsen akan.

“Meid pai kumwail ma aramas pahn lahlahwei kumwail oh karaunkin kumwail soangen suwed oh likamw koaros pwehki ngehi.

“Ketingpamwail me laud kohwalap nanleng: ih duwen ar kaloke soukohp ako me tiengehr mwohmwail.”9

Kesempwalpen Saledek en Pilipil

Iren padahk kesempwal riau me kin kaweid atail ineng en wiahla soun kameleilei men.

Keieu, Samatail Nanleng ketkidohng emen emen kitail atail mehn pilipil, me iangahki emen emen pahn pein pilada ah ahl.10 Mehn pilipil wet wia ehu kisakis laud en Koht.

Keriau, ong ni mehn pilipil wet, Samatail Nanleng mweidada en “mie pelien soahng koaros.”11 Kitail kin songada nam katiko pwe kitail en kak esehla en kisekise me mwahu.12 En kin mie pelien soahng koaros sohte pahn kapwuriamwei ih kitail. Kitail esehier kilangada me mwahu sang suwed.

Kitail kin kapingki kapai en mehn pilipil, ni atail wewehki me me tohto sohte kamelele dahme kitail kamelele. Ni mehlel, me malaulau ni imwin rahn akan pahn pilada en ale arail pwoson Sises Krais en wia poahson pen soahng koaros me irail kin medewe oh wia.13

Pwehki dipwisou kan en sohsel mihdia, ehu koasoi en peikasal kak wiahda koasoi tohto me sohte mwahu,14 ahpw mendahte ma e wiahla koasoai tohto, kitail kin pilada ahl en soun kameleilei kan.

Sapwellimen Kauno Sounkaweid Kan

Ekei kin kasawih Presidency Keieu oh Kohrum en Ehk Riemeno ni kemwekid kan en sampah me duwehte kaun akan en nan koperment, pesness, oh tiahk.

Ahpw, se ahniki pwukoah kei me sohte duwepene. Se sohte idihda de pilipilda sang nan doaropweh kan. Sang ni sohte kaunopada en wia semen men, se malipilipieng oh kasarawiahla pwehn kadehdehki mwaren Sises Krais wasa koaros nan sampah lau lel lahs en aht esingek. Se kin nantihong kapaiada me soumwau, me pahtou, me lamalam tikitiklahr, oh me semwehmwe oh kin kakehlaka wehin Koht. Se kin rapahki en wewehki Sapwellime Kauno koasondi oh kin kalohngki, mehlel ong irail kan me kin rapahki mour soutik.15

Itarete aht ineng iei ong Sapwellimen Sounkomouro padahk kan en mie wahupe sang koaros, mahsen akan en Kauno me pwiliwei sang Sapwellime soukohp akan kin kak en ansou kei uhwongada madamadau oh kemwekid kan en sampah. E kin ansou koaros wiawi.16

Sounkomouro masahniong Sapwellime Wahnpoaren akan:

“Ma sampah kin [kailongkin] kumwail, kumwail en tamataman me e kailongkin ie mwohn ei kailongkin kumwail.

“Mehpwukat koaros me irail pahn wia pwehki irail sohte ese ih me kadariehdo.”17

Epwelpen Koaros

Se inenen poakoahng oh kesempwaliki kempoakepahtail kan koaros, itarete ma irail sohte kamehele de sohte kamehlele duwehte kitail. Sises ketin padahkiong kitail nan soi en mehn Sameria Mwahuo me irail akan me kamehlele ehu soangen lamalam kan kin ni mehlel sewesehda irail kan me kin anahne sawas, wia soun kameleilei kei, nanantihla mwowe wihwia mwahu oh mwekid katapan kan.

Nan Pepwuerio, oaralap ehu nan Arizona Republic koasoia,“kamwomwadahn kosonned en Bibartisan me Souleng en Imwin Rahn-akan utung pwehn doare pwopwoud en ohl ohl oh lih lih oh wekidalahn lih ong ohl oh ohl ong lih ong mehn Arizona.”18

Kitail, ni atail wia Souleng en Imwin Rahn-akan, kin “iang kaselehda wahu oh patehng kemwekid en pwihn en pwoson, pesnes, pwihn en LBGTQ oh kaun en kousapw akan me doadoahk penehr ni mwekid en likilik oh wahupene.”19

President Russell M. Nelson ansou ehu kosoia me sohte pahn kak en mwamwahute ma sohte kasongosong?20

Kitail kin nantiheng en kin idawehn Krais ni meleilei.21

Ansou Kan en Sohte Sapeng

Ekei kasongosong kau me kin wiawihong Sounkomouro me kin nohn doar me karehda E sohte kin masanih mehkot. “Oh samworo lapalap oh soun kawewehn kosonnedo ngitehteki arail kadipa ih oh kepitiki ih,” ahpw Sises “sohte ketin sapengki [irail] mehkot.”22 Mie ekei pak ni atail wia soun kameleilei kei e wehwei ni atail pahn kak en sohte sapeng oh ni wahu kak en nenenlahte.23

E kin inenen kansensuwed ong kitail koaros ni ansou me koasoi pwusirek de sohte mwahu me pid duwen Sounkomouro, Sapwellime souleng kan, oh Sapwellime Mwomwohdiso me kosoiepe de kin intingda sang irail ako me patehng kitailehr mwowe, kin iang kitail ale kamadipw sarawi, oh iang kitail kadehdeki doadoahk en misin kesempwal en Sises Krais.24

Met e pil wiawi nan mwehin minisdri en Sounkomouro.

Ekei tohnpadahk en Sises kan me iang Ih ansou me Sapwellime manaman kapwuriamwei kan me kasaleda en “[alu] solahr men idawehn.”25 Insensuwedkihla, pwe kaidehn koaros pahn tengeteng nan arail limpoak ong Sounkomouro oh arail inengiong en kolokol Sapwellime kosonned akan.26

Sises padahkieng kitail en kin kihsang kitail lingernger oh uhpene. Nan ehu karasaras, mwurin Parisihko arail kapeidakih Sises on rapahki mwomwen arail pahn kalowehdi Ih, iren pwuhk sarawih kan mahsanih me Sises ketin kohkohlahsang irail,27 oh mwekid kopwuriamwei kan pwarada ni ansou me “lapalahn pokon ehu ahpw idawehnla ih, oh e ahpw ketin kamwahuihla irail koaros.”28

Kapaiada Mour en Mehteikan

Kitail pil kak keilahsang kasongosong kan oh kapaiada mour en meteikan,29 oh sohte wie kelekelehpw nan peihn atail keimw kan.

Nan Mbuji-Mayi, Democratic Republic en Congo, ekei irail kin uhwong Mwomwodiso, sohte wewehki dahme kitail kin kamelele de ese ihs kitail toweh kan.

Ansou kis samwalahro, ngehi Kathy iang towehda Mwomwodiso ehu nan Mbuji-Mayi. Seri kan likouda mwahu pohn meserail kan marain oh lapalahn sirei. Ih medewehda ien kosoiong irail duwen arail sukuhl ahpw diarada me pali tohto en irail sohte kin sukuhl. Atail kaun akan, sang sawas en ohpis en humanitarian, rapahkida ahl ehu en sawas.30 Met, tohn sukuhl tohtohsang [pahpwiki] 400, serepein kan oh pwutak kan, toweh kan pil iangahki me sohte wia towe en atail lamalam, koaros luhkdohng oh ale kaskuhl sang sounpadahk [ehk-wenemen] 16 me wia towe kan en Mwomwohdiso en Sises Krais.

Kilel
Kalanga Muya

Sounpar-eisek-pahieu Kalanga Muya koasoia, “[Pwehki sohte itar sens] sounpar pahieu ih sohte iangki sukuhl. Ih inenen kapingki dahme Mwomwodiso wia. Ih kakehr wadawad, inting, oh pil kosoiki lokaiahn French.”31 Kosoiahki duwen mwekid wet, mayor en Mbuji-Mayi koasoia, “Ih inenen kapingki Mwomwodiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan pwehki ansou me [ekei] mwomwodiso teikan arail tohrohrpeseng ekei mihmihte nan arail keihmw [kumwail wie doadoahk] ong [meteikan] pwehn sewese anahn en wasahn kouson kan.”32

Love One Another

Ansou koaros me ih kin wadek Sohn iralaud 13, I kin tamanda karasaras unsek en Sounkomouro ni ah wia soun kameleilei men. Sises kamwakele paten nehn Wahnpoaron akan ki limpoak. Eri kitail wadek “e ahpw pil kupwurola”33 ni Ah ketin medemedwe duwen emen me E ketin poakohng ah kaukaunop en pangala Ih. Ih song en medewe duwen madamadau oh pepehm kan en Sounkomouro ni ansou me Sudas mwesela. Nan ansou kansensuwedo, Sises sohlahr masmasahni duwen Sapwellime pepehm “kansensuwed“ kan. Ihte me E ketin mahsaniheng Sapwelime Wahnpoaren kau duwen limpoak, Sapwelime mahsen kan kin pepeuslahte mwowe lelewehng mwei tohtoh.

“Kosonned kapw ehu me I ketkieng kumwail, Me kumwail en poakpoanoa nan pwungamwail; duwehte ei poakoahng kumwail.

“Pwe ihme aramas koaros pahn esehki me kumwail nei tohnpadahk, ma kumwail pahn limpoakpene.”34

Kitail en poakoang Ih oh pil poakpene nan pwungatail. Kitail en wiahla soun kameleilei kan, pwe kitail en kak adahniki “Serien Koht,“ iet ahi kapakap ni mwaren Sises Krais, amen.

Ire kan

  1. Madiu 5:9.

  2. Kilang Ephesians 6:16; Doctrine and Covenants 3:8.

  3. Wiewia kan 17:28.

  4. Mosiah 15:11.

  5. Mosiah 5:2

  6. Presiden Dallin H. Oaks kosoia: “Souhn papah Krais anahne wia karasaras en karakarahk. Kitail anahne poakoahng aramas koros, wia souhn koronge mwahu kei, oh kasalehda woahn arail kamehlele. Ni atail kin sohte utung, kitail sohte pahn kin sohte utung ansou koros. Atail pwukoah kan oh koasoi kan ong ni oaralap kan pahn kin sohte mih ni mwomwen akamai.” (“Loving Others and Living with Differences,” Liahona, Nov. 2014,

  7. “Amos C. Brown: Follow the LDS Church’s Example to Heal Divisions and Move Forward,” Salt Lake TribuneJan. 20, 2022, https://www.sltrib.com/opinion/commentary/2022/01/20/amos-c-brown-follow-lds/

  8. Elder Dale G. Renlund kosoia, “Ni ansou me limpoak en Krais kin alehpene atail mour, kitail kin karakarahkala ni ansou en sawehwehkanwe, kanengamah, oh kadek” (“The Peace of Christ Abolishes EnmityLiahonaNov. 2021, 84).

  9. Madiu 5:11–12

  10. Kilang 2 Nephi 10:23.

  11. 2 Nihpai 2:11.

  12. Moses 6:55.

  13. Kilang 1 Nephi 14:12.

  14. Ropirop kasalehda me wen tohtoh aramas 3 sang nan aramas 5 kin ehkihda soi kan me irail saik wadek (kilang Caitlin Dewey, “6 in 10 of You Will Share This Link without Reading It, a New, Depressing Study Says,” Washington PosJune 16, 2015, washingtonpost.com; Maksym Gabielkov and others, “Social Clicks: What and Who Gets Read on Twitter?” [paper presented at the 2016 ACM Sigmetrics International Conference on Measurement and Modeling of Computer Science, June 14, 2016], dl.acm.org).

  15. Kedeh peikasalki ma amw wehwe sohte duehte padahng kan sang rehn Sapwelimen Kauno wahnpoaron kan. Mie ansou en kasukuhlki, duen karakarahk, ni atail kin keipokidi oh kapakap. itail kin mwekmwekid wei nan pwoson, kopworopwriki Koht, wehwehki me ansou kis kitail pahn ale pasapeng sang rehn Samatail Nanleng.

  16. Kilang Doctrine and Covenants 1:14–16.

  17. Sohn 15:18, 21; ire tohrohr kapatapateng.

  18. Kilang “Bipartisan Bill Supported by Latter-day Saints Would Protect Gay and Transgender Arizonans,” Arizona RepublicFeb. 7, 2022, azcentral.com

  19. Why the Church of Jesus Christ Supports a New Bipartisan Religious Freedom and Non-discrimination Bill in ArizonaFeb. 7, 2022, newsroom.ChurchofJesusChrist.org.

  20. Russell M. Nelson, “Padahkihong Kitail Kanengamah oh Limpoak,” EnsignMay 1994.

  21. Moroni 7:3. President Gordon B. Hinckley masani: “Kaidehn kitail en ahnikihte kanengamah, ahpw kitail en kalaudehla ngehn en kaping ong irail akan me sohte kak kilang sohng kan me kitail kin kilang irail. Kitail sohte kin wekidala duwen atail wehwe, atail tengeteng, atail marain en mehlel soutuk o nin duwen ah sansalada sang Koht en Nanleng. Kitail kak sawaski pein atail kadehde pen mehlelo, ni meleilei oh popohl, pwung, ahpw kaidehn ni mwohmw ehu me pahn kansensuwedihla mehteikan. Kitail anahne esehla en alehda kaping kan oh wauneki meteikan me pil mehlel nan arail palien lamalam teikan oh kin mwekid duwehte kitail” (“Out of Your Experience HereBrigham Young University devotional, Oct. 16, 1990], 6, speeches.byu.edu).

  22. Kilang Luke 23:9–11.

  23. Elder Dieter F. Uchtdorf kosoia “Ni atail wia souhn papah en Sises Krais, kitail kin idawehn [Sapwelime] karasaras. Kitail sohte kin kawe de akamai ong mehteikan. Kitail kin poakoang Koht oh papah mehn impetail kan. Kitail kin nantieng kolokol sapwelimen Koht kosonned akan oh momourki kosonned en rongamwahuo” (“Five Messages That All of God’s Children Need to HearBrigham Young University Education Week devotional, Aug. 17, 2021], 5, speeches.byu.edu).

  24. Elder Neal A. Maxwell kosoia: “Tohn Mwomwodiso wet pahn momour nan irair en apwal-oh-kamedek lau lel nan Millenium kapw. Ekei tuhkeme duhete wheat, me iangahki aramas akan me kin ngongki kosoia iong kitail duwen mehlel en Mwomwodiso me irail sohlar kamelele. Irail kin kawe dipwisou kan en Mwomwodiso me irail solahr iang kin pwukoahki. Irail sohla kin rapahki riarail akan me irail sohlar kin utung. Keper kin uhk, kaidehn pein irail, ahpw mehlel, irail kokolahsang Mwomwodiso, ahpw irail sohte kak kokohla sang Mwomwodiso kelehpw” (“Becometh As a Child,” Ensign, May 1996, 68).

  25. Sohn 6:66.

  26. “Kansenemwahu pen dihp [men] ansou tehkis” (kilang Hebrews 11:24–26).

  27. Tehk Madiu 12:1–15.

  28. Madiu 12:15.

  29. Kilang 3 Nephi 11:29–30.

  30. Pwehki sawas sang Don Bosco Foundation, pwirokram en sukuhlo alehdi songen kasukuhl laud oh dipwisou tohto.

  31. Muleka, pahpa men, kosoia, “Ih mwahuki pirokram wet pwehki e sewese nei serepeino … en kak … esehla wadawad oh inting oh mie kopworopwor nan ah mour ehu rahn. I sohte kak kadarala en sukuhl pwehki Ih kin netiki pilawa sang ni korn nan marketo … itarehngete mwenge. I udahn kapingki ong Mwomwohdiso pwehki wie wet.” Sister Monique, soun padahk men, kosoia, “Me prokram wet wia kapai laud ong serihka. Nan ai klahs … palilaud en irail sohte arail pahpa oh nohno. Irail inenen mwahki, kin kalapw iang kaskuhl kan oh wia arail omwork kan” (comments and photos supplied by Elder Joseph W. Sitati, Feb. 24, 2022).

  32. Mayor Ntumba Louis d’or Tshipota, wia kapahrek nan kapokon en mihting ehu me pid duwen proatek en Mbuji-Mayi me Mwomwohdiso en Sises Krais en Souleng en Imwin Rahn-akan tapiada nan Oakotohpe 10, 2021.

  33. Sohn 13:21.

  34. Sohn 13:34, 35.