„Eriline and”, Sõbrake, august 2023, lk 18–19.
Eriline and
„See peab olema Püha Vaim,” mõtles Mehrimah.
Lugu leidis aset Prantsusmaal.
„Mehrimah! Fatima! Misjonärid on siin!” hüüdis ema.
Mehrimah sulges pühakirjalugude raamatu ja jooksis elutuppa. Misjonärid olid nende perele Jeesuse Kristuse kohta õpetanud. Peatselt pidid Mehrimah ja tema pere saama ristitud. Ta ei jõudnud seda ära oodata!
Mehrimah istus perega maha.
„Täna räägime Pühast Vaimust,” ütles vanem Moea’i. „Ta aitab meil tunda rahu ja lohutust Taevaselt Isalt.”
„Ta innustab meid tegema häid asju,” lisas vanem Campbell. „Ja Ta aitab meil teada, mis on tõde. Te olete tõenäoliselt varem Püha Vaimu tundnud.”
Mehrimah mõtles sellele, kuidas ta Mormoni Raamatu kohta õppis. Ta oli tundnud rahu ja õnne. See oli, kuidas ta teadis, et see oli õige. Kas see oli Püha Vaim?
„Pärast ristimist antakse sulle Püha Vaimu and,” ütles vanem Moea’i. „See tähendab, et Ta võib alati olla sinuga ja sind juhatada.
Sellel nädalal pöörake hoolikalt tähelepanu oma mõtetele ja tunnetele,” ütles vanem Campbell. „Otsige hetki, mil Püha Vaim teiega räägib.”
Sellel õhtul perepalve ajal märkas Mehrimah, mida ta oma sees tundis. Ta tundis vaikust ja rahu. See oli just nagu keegi teeks talle suure kalli. See peab olema Püha Vaim, mõtles ta.
Pühapäeval kuulas Mehrimah kirikus laulu Jeesusest Kristusest. Ta tundis end rõõmsalt. See tekitas temas soovi teisi inimesi aidata. Ka see peab olema Püha Vaim, mõtles ta.
Enne magamaminekut luges Mehrimah oma pühakirjalugude raamatut. Tema õde Fatima palus ka seda omale lugemiseks. Mehrimah vastas eitavalt.
Mehrimah jätkas lugemist. Aga ta tundis end halvasti, et ei jaganud.
„Palun vabandust,” ütles ta Fatimale. „Kas sa tahad koos lugeda?”
Fatima istus ta kõrvale. Nad lugesid kordamööda. Mehrimah’l tekkis soe tunne ja ta oli rõõmus. See peab olema Püha Vaim, mõtles ta.
Lõpuks jõudis kätte nende ristimise päev. Mehrimah ja ta pere läksid kirikuhoonesse ja panid selga valged riided.
Mehrimah sai esimesena ristitud. Vesi oli külm, kuid tal oli hea meel, et ta tegi Taevase Isaga lepingu. Ema mässis ta rätikusse. Seejärel ta vaatas, kuidas ema, isa ja Fatima said ristitud.
Mehrimah pani oma kuivad riided selga tagasi. Nüüd oli aeg saada liikmeks kinnitatud.
Misjonärid panid oma käed Mehrimah’ pea peale. „Me kinnitame sinu Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks,” ütles vanem Campbell, „ja ütleme sulle, võta vastu Püha Vaim.” Mehrimah tundis üle terve keha sooja tunnet, kui kuulas ülejäänud õnnistust.
Pärast Mehrimah’ kinnitamist kallistas ema teda. „Kuidas sa end tunned?”
„Väga hästi,” ütles Mehrimah. „Pärast seda, kui nad oma käed minu pea peale panid, siis tundsin midagi ning see tundus nagu rahu.” Ta naeratas. „See tundus, nagu keegi ütles mulle, et elaksin hea elu, aitaksin inimesi ja peaksin käske.”
„Kas sa tead, mida sa tundsid?” küsis ema.
„Jah, ma tean,” ütles Mehrimah silmade särades. „See oli Püha Vaim!”
Illustreerinud Alyssa Petersen