Laipelí
Vahe 4: Ko e Kōlomu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí


Vahe 4

Ko e Kōlomu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí

Talateú

ʻI he ʻaho 18 ʻo Māʻasi 1833, naʻe fokotuʻutuʻu ai e Kau Palesitenisī ʻUluakí pea ko e Palōfita ko Siosefa Sāmitá naʻe Palesitení mo Sitenei Likitoni mo Feletiliki G. Uiliamisi ko e ongo tokoni (vakai, History of the Church, 1:334; vakai foki, T&F 81; 90, kau ai e ngaahi ʻuluʻi vahé). Naʻe ʻomi ʻe ha ngaahi fakahā hokohoko ha fakamatala lahi ange fekauʻaki mo e Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻa ia ʻoku hoko he ʻahó ni ko e kōlomu lakanga fakataulaʻeiki maʻolunga taha ʻo e Siasí, mo e “totonu ke ngāue ʻi he ngaahi lakanga kotoa pē ʻi he siasí” (T&F 107:9; vakai foki, T&F 124:126).

ʻOku kau ʻi he Kōlomu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e Palesitení pea faʻa kau ki ai mo ha ongo tokoni ka ʻoku ʻikai hoko maʻu pē. ʻOku faʻa fili, ka ʻoku ʻikai hoko maʻu pē, ʻa e ongo tokoní mei he Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá. ʻOku hoko “ʻa e Kau Taulaʻeiki Pule ʻe toko tolu [ko ʻení] … ko ha kōlomu ʻo e Kau Palesiteni ʻo e Siasí” (T&F 107:22). ʻOku ʻiate kinautolu ʻa e fatongia ʻo hono tataki ʻa e puleʻanga ʻo e ʻOtuá ʻi he māmaní (vakai, T&F 90:12–16). Naʻe fakamamafaʻi ʻe he ʻEikí ʻa hono mahuʻinga ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he taimi naʻá Ne folofola ai, “Ko ia ia ʻokú ne tali aú, ʻokú ne tali ʻa kinautolu, ko e kau Palesiteni ʻUluakí, ʻa ia kuó u fekauʻi atú, ʻa ia kuó u ngaohi ko e kau fai fakahinohino koeʻuhí ko hoku hingoá kiate koe” (T&F 112:20).

ʻE tokoni e vahe ko ʻení ke fakalahi hoʻo ʻiló ki he founga ʻoku puleʻi mo tataki ai ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e ngāue ʻa e ʻEikí ʻi he māmaní.

Fakamatalá

4.1

Ko ha Fakamelomelo ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he Siasi ʻo e Fuakava Foʻoú

ʻĪmisi
ko e fuofua Kau Palesitenisī ʻUluakí, 1833

Naʻe fokotuʻu ʻi Māʻasi 1833, naʻe kau ʻi he fuofua Kau Palesitenisī ʻUluaki ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní ʻa Siosefa Sāmita, ko e Palesitení (lotomālié); Sitenei Likitoni, Tokoni ʻUluakí (toʻohemá); mo Feletiliki G. Uiliamisi, Tokoni Uá (toʻomataʻú).

Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Siosefa Filitingi Sāmita (1876–1972) ʻoku maʻu e fakamelomelo ki he Kōlomu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluaki ki hotau kuonga ní ʻi he fokotuʻu ʻa e Fuakava Foʻoú ki he Siasi ʻo Sīsū Kalaisí:

“Ko e foʻi moʻoni ko ia naʻe mavahe ʻa Pita, Sēmisi, mo Sione mei he kau ʻaposetolo kehé pea foaki ange ha mafai makehé, ko e talamuʻaki ia ʻo e kōlomu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi hotau kuongá. ʻOku totonu ke mahino lelei mei he meʻa ko ia kuo tohí naʻe faʻu ʻe he kau ʻaposetolo ʻe toko tolú ni ha kau palesitenisī pehē. … ʻOku matuʻaki mahino ki he Kāingalotu ʻo e Siasí naʻe hoko e toko tolu ko ʻení ko ha Kau Palesitenisī koeʻuhí ko e foʻi moʻoni ko ia naʻe hā kotoa ʻa e toko tolú ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá mo ʻŌliva Kautele pea foaki kiate kinaua e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí” (Seek Ye Earnestly [1970], 207–8; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

4.2

Ko hono Fokotuʻu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí

ʻOku fakahā mai ʻi he saati ko ʻení ha niʻihi ʻo e ngaahi meʻa naʻe hoko ʻi hono fokotuʻu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí:

ʻAhó

Meʻa Naʻe Hokó

6 ʻEpeleli 1830

Naʻe fokotuʻu ʻa e Siasí, mo Siosefa Sāmita “naʻe ʻui ʻe he ʻOtuá, mo fakanofo ko e ʻaposetolo ʻa Sīsū Kalaisi, ke hoko ko e ʻuluaki kaumātuʻa ʻo e siasí ni”; ko ʻŌliva Kautele “naʻe ui foki ʻe he ʻOtuá ko e ʻaposetolo ʻa Sīsū Kalaisi, ke ne hoko ko e kaumātuʻa hono ua ʻo e siasi ní” (T&F 20:2–3).

11 Nōvema 1831

Naʻe maʻu ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá e fakahā naʻe lekooti ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:59–100; ʻoku fakamatala e veesi 64–66 ki he “Palesiteni ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolunga ʻo e Siasí” (vakai, Robin Scott Jensen, Robert J. Woodford mo Steven C. Harper, eds., Revelations and Translations: Manuscript Revelation Books, facsimile ed., vol. 1 ʻo e Revelations and Translations series of The Joseph Smith Papers, ʻētitaʻi ʻe Dean C. Jessee, Ronald K. Esplin, mo Richard Lyman Bushman [2009], 216–19).

25 Sānuali 1832

“Naʻe fokotuʻu mo fakanofo ʻa Siosefa Sāmita … ko e Palesiteni ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolungá” ʻi ha konifelenisi ʻa e kaumātuʻá, kau taulaʻeiki lahí, mo e kāingalotu ʻo e Siasí ʻi ʻEmihēsiti, ʻOhaiō (T&F 75 ʻuluʻi vahe; vakai foki, T&F 82 ʻuluʻi vahe; History of the Church, 1:243, footnote).

Māʻasi 1832

Naʻe maʻu ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻa e fakahā fekauʻaki mo e fatongia ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he kahaʻú (vakai, T&F 81:1–2). “ʻOku totonu ke lau ʻa e fakahaá … ko ha sitepu ia ki hono fokotuʻutuʻu ʻo e Kau Palesiteni ʻUluakí, pea tautautefito ki he ui ki he lakanga ʻo e tokoni ʻi he tuʻunga ko iá pea fakamatalaʻi mo hono fakaʻeiʻeiki ʻo e lakangá” (T&F 81 ʻuluʻi vahe).

26 ʻEpeleli 1832

Lolotonga ha “fakataha alēlea lahi ʻa e Siasí” ʻi he Vahefonua Siakisoní ʻi Mīsuli, “naʻe fokotuʻu ai ke poupouʻi ʻa Siosefa Sāmita ko e Palōfitá ko e Palesiteni ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolungá, ʻa ia ko e lakanga naʻe fakanofo ia ki ai ki muʻa” (T&F 82 ʻuluʻi vahe).

8 Māʻasi 1833

Naʻe maʻu ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá e fakahā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 90, “ko ha sitepu hoko atu pē ia ʻi hono fokotuʻu ʻo e Kau Palesiteni ʻUluakí” (ʻuluʻi vahe). Naʻe fakahā mai ʻe he ʻEikí ʻi he fakahā ko ʻení ne pau ke hoko ʻa Sitenei Likitoni mo Feletiliki G. Uiliamisi ko e ongo tokoni ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí (vakai, veesi 6).

18 Māʻasi 1833

Naʻe vaheʻi ʻa Sitenei Likitoni mo Feletiliki G. Uiliamisi ko e ongo tokoni ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí. Naʻe lekooti ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ʻo pehē: “Naʻe fakahaaʻi ʻe ʻEletā Likitoni ha loto holi ʻoku totonu ke fakanofo ia mo Misa Feletiliki G. Uiliamisi ki he ngaahi lakanga ko ia kuo uiuiʻi kinaua ki aí, … ʻo fakatatau ki he fakahā naʻe fai mai ʻi he ʻaho 8 ʻo Māʻasi ʻo e 1833. Ko ia naʻá ku hilifaki ai hoku ongo nimá ʻia Misa Sitenei mo Feletiliki, mo fakanofo kinaua ke kau fakataha mo au ʻi hono maʻu e ngaahi kī ʻo e puleʻanga fakaʻosí ni, pea ke tokoni ʻi he Kau Palesitenisī ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolungá ko hoku Ongo Tokoni” (ʻi he History of the Church, 1:334).

28 Māʻasi 1835

Naʻe maʻu ʻe he Palōfita ko Siosefa Sāmitá e fakahā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:1–58, ʻo fakamatalaʻi lahi ange ai e Kau Palesitenisī ʻUluakí ko e kōlomu pule ʻo e Siasí ʻo pehē: “ʻOku hoko ʻa e kau Taulaʻeiki Lahi Pule ʻe toko tolu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí, ʻa ia kuo fili ʻe he siasí, mo tuʻutuʻuni mo fakanofo ki he lakanga ko iá, pea poupouʻi hake ʻe he falala, tui, mo e lotu ʻa e siasí, ko ha kōlomu ʻo e Kau Palesiteni ʻo e Siasí” (T&F 107:22).

4.3

Ko e Mafai ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí

Ko e kau mēmipa ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e kau Taulaʻeiki Lahi Pule ki he Siasí fakakātoa. ʻI heʻene peheé, ko e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e maʻu mafai fakamatelie aofangatuku ʻi he ngaahi meʻa kotoa pē. Naʻe fakahā mai ʻe he ʻEikí e lahi ʻo honau mafaí ʻi Heʻene pehē:

“Ko e tahá, ko e moʻoni, ʻoku ou pehē kiate kimoutolu, ko e ngaahi ngāue mahuʻinga taha ʻo e siasí, pea ko e ngaahi fakatonutonu faingataʻa taha ʻo e siasí, kapau ʻe ʻikai ke fiemālie ki he tuʻutuʻuni ʻa e pīsopé pe kau fakamāú, ʻe ʻoatu mo ʻohake ia ki he fakataha alēlea ʻo e siasí, ʻi he ʻao ʻo e Kau Palesiteni ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolungá.

“Pea ʻe maʻu ʻe he Kau Palesiteni ʻo e fakataha alēlea ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolungá ʻa e mafai ke ui ha kau taulaʻeiki lahi kehe, ʻio ʻa e toko hongofulu mā ua, ke tokoni mai ko e kau faleʻi; ko ia ʻe maʻu ʻe he Kau Palesiteni ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolungá mo hono kau faleʻí, ʻa e mafai ke fakakaukauʻi ʻa e ngaahi fakamoʻoní ʻo fakatatau ki he ngaahi fono ʻo e siasí.

“Pea ka hili ʻa e tuʻutuʻuni ko ʻení, ʻe ʻikai toe manatua ia ʻi he ʻao ʻo e ʻEikí; he ko e fakataha alēlea māʻolunga taha ʻeni ʻo e siasi ʻo e ʻOtuá, pea ko e tuʻutuʻuni fakaʻosi ki he ngaahi fakakikihi ʻi he ngaahi meʻa fakalaumālié” (T&F 107:78–80; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Sitīveni L. Lisiate (1879–1959) ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻoku maʻu ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e mafai ke fakaʻuhingaʻi e tokāteliné ʻo pehē:

“Ko hai ʻokú ne maʻu e totonu ke fakaʻuhingaʻi e tokāteline ʻo e Siasí … ? ʻOku ou tui ʻi he fakakaukauloto fakamātoató ʻoku ʻikai ha faikehekehe moʻoni ʻi he fakakaukau ʻa e kāingalotú ki he fehuʻí ni. ʻOku mahino lelei ʻaupito ia ʻi he ngaahi fakahā kuo tau maʻú mo e founga ngāue ʻa e Siasí ʻoku maʻu ʻe he Palesitení mo hono ongo Tokoní e mafai ko ʻení pea ʻoku ʻikai ke u tui ʻe ʻi ai ha mēmipa te ne fakaʻikaiʻi fakamātoato ia. ʻI he fakalea ʻo e fakahaá, ʻoku hoko e Kau Palesitenisií ʻko e kōlomu … ke maʻu ʻa e ngaahi folofolá maʻá e siasí kotoa’ [T&F 124:126]. Ko e fakamaauʻanga lahi kinautolu ʻi he māmaní ʻi hono fakaʻuhingaʻi e fono ʻa e ʻOtuá.

“ʻI hono ngāue ʻaki honau fatongiá mo e ngaahi mālohi kuo vahé, ʻoku puleʻi kinautolu ʻe ha konisitūtone, ko ha konga kuo tohi pea konga ʻoku ʻikai tohi. ʻOku kau ʻi he konga kuo tohí ʻi he folofola totonú, fakakuongamuʻa mo fakaeonopooni, pea ʻi he lea kuo lekooti ʻa hotau kau palōfita ʻi he ngaahi ʻaho kimui ní. Ko e konga ko ia kuo teʻeki tohí ʻa e laumālie ʻo e fakahaá mo e ueʻi fakalaumālie fakalangi ʻa ia ʻoku fekauʻaki mo honau uiuiʻí” (ʻi he Conference Report, Oct. 1938, 115–16; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

4.4

Ko e Tuʻunga Māʻolunga Taha ʻo e Palesiteni ʻo e Siasí

ʻĪmisi
Palesiteni Siosefa F. Sāmita mo hono ongo tokoní

Ko Palesiteni Siosefa F. Sāmita (lotomālié) mo hono ongo tokoní, Sione R. Uinitā (toʻohemá) mo ʻAnitoni H. Lani (toʻomataʻú)

ʻI he ʻaho 8 ʻo Māʻasi ʻo e 1833, naʻe fakahā ʻe he ʻEikí ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá ko e ongo tokoni ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻokú na “tuʻunga tatau mo [e Palesitení] ʻi he maʻu ʻo e ngaahi kī ʻo e puleʻanga fakaʻosi ko ʻení” (T&F 90:6). Ka neongo ia, ko e Palesiteni ʻo e Siasí ʻokú ne puleʻi ʻa e kōlomu ʻo e lakanga fakataulaʻeiki ko ʻení mo fakahinohino e ngāue ʻa hono ongo tokoní.

Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā Sione A. Uitisou (1872–1952) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻoku fakahinohino ʻe he Palesiteni ʻo e Siasí ʻa e ngāue ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi heʻene pehē:

“Naʻe foaki kia Siosefa Sāmita ha ongo tokoni, ʻo hoko ai e toko tolú ko e Kau Palesitenisī ʻUluaki ʻo e Siasí. (18 Māʻasi 1833.) Naʻe tomuʻa hoko ʻeni ʻi he ʻaho 8 ʻo Māʻasi ʻo e 1833 ʻi ha fakahā naʻe pehē ʻʻE fou ʻiate koe [Siosefa Sāmita] ʻa hono foaki ʻo e ngaahi fakahā mei he ʻOtuá ki ha taha kehe, ʻio ki he siasí’ [T&F 90:4]. Naʻe kei tuʻu maʻu pē e tuʻunga maʻolunga taha e Palesiteni ʻo e Siasí. Naʻe ʻikai fuoloa kuo tālangaʻi ʻe he kakaí e fehuʻi ko ia pe naʻe maʻu ʻe he Ongo Tokoní e mālohi tatau mo e Palesitení pe ʻikai. Ko e hā ʻe lava e Ongo Tokoní ʻo fai taʻe vaheʻi fakahangatonu mei he Palesitení? Naʻe tali e ngaahi fehuʻi ko ʻení ʻi ha fakataha ʻi he ʻaho 16 ʻo Sānuali ʻo e 1836. Naʻe pehē ai ʻe he Palōfitá, ʻʻOku ʻikai moʻulaloa ʻa e Toko Hongofulu Mā Uá ki ha taha tukukehe pē ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí, … pea ʻo ka ʻikai ke u ʻi ai, ʻoku ʻikai ha Kau Palesitenisī ʻUluaki ke pule ki he Toko Hongofulu Mā Uá’ [ʻi he History of the Church, 2:374; tānaki atu e mataʻitohi fakahihifí]. ʻI hono fakalea ʻe tahá, kapau ʻe ʻave ʻa e Palesitení, he ʻikai ha mafai ʻo e Ongo Tokoní. ʻOku ʻikai maʻu ʻe he Ongo Tokoní e mālohi ʻo e Palesitení pea he ʻikai ke na lava ʻo ngāue ʻi he ngaahi meʻa ʻa e Siasí taʻe ʻi ai ha fakahinohino mo fakangofua ʻe he Palesitení” (Joseph Smith: Seeker after Truth, Prophet of God [1951], 303; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

4.5

ʻOku Tokangaʻi ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e Siasí

ʻĪmisi
Kau Palesitenisī ʻUluakí, 2008

Ko Palesiteni Tōmasi S. Monisoni (tangutú) mo hono ongo tokoní, Henelī B. ʻAealingi (toʻohemá) mo Tieta F. ʻUkitofa (toʻomataʻú), 2008

Naʻe hiki ʻe Palesiteni Siosefa Filitingi Sāmita (1876–1972) ʻa e tuʻunga pule ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo pehē:

“ʻOku tau maʻu ʻi he Siasi ʻo Sīsū Kalaisí he ʻahó ni ʻa e kōlomu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí, makehe mei he Fakataha Alēlea ʻo e Kau ʻAposetoló. ʻOku ngāue e kau ʻaposetoló ʻi he malumalu ʻo e fakahinohino ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he ngaahi meʻa kotoa pē ʻi he lakanga fakataulaʻeikí pea ʻi he Siasí” (Doctrines of Salvation, comp. Bruce R. McConkie [1956], 3:152; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

ʻI heʻenau hoko ko e “fakataha alēlea māʻolunga taha … ʻo e siasi ʻo e ʻOtuá” (T&F 107:80), ʻoku tataki ʻa e Siasí ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻaki e fakamaau ʻoku tataki fakalaumālie fekauʻaki mo e ngaahi meʻa kotoa pē, fakalaumālie mo fakatuʻasino fakatouʻosi. Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Siosefa Filitingi Sāmita (1876–1972) ʻo pehē:

“Kuo ʻomi ha ongo tokoni ki he Palesiteni ʻo e Siasí ʻo fakafou ʻi he fakahā [vakai, T&F 107:78–80]. …

“ʻOku maʻu ʻe he Palesitení mo hono ongo tokoní ʻa e mālohi ke pule fakalūkufua ki he Siasí. ʻOku puleʻi ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e fakataha alēlea kotoa pē, ngaahi kōlomu, mo e ngaahi houalotu kotoa pē ʻo e Siasí, ʻi he mālohi taupotu taha ke fili mo fokotuʻu [vakai, T&F 107:9]. ʻE lava ke vahe ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí e ngaahi mālohi ko ʻeni ke fili, fokotuʻu, mo puleʻí ki he niʻihi kehe ʻe malava ke nau fili pea ʻoku poupouʻi ʻe he kakaí ke fakafofongaʻi e kau palesitenisií ʻi hono puleʻi e Siasí.

“Ko e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e folofola moʻui ʻa e ʻOtuá mo e kau fakamaau lahi mo e kau fakaʻuhinga ʻo e fono ʻo e Siasí. ʻOku nau tokangaʻi e ngāue ʻa e Siasí fakakātoa ʻi he ngaahi meʻa kotoa pē ki he tuʻutuʻuni, fokotuʻu, mo e pule. ʻOku ʻikai ha konga ʻi he ngāue ʻa e Siasí ʻoku mahulu ʻi honau mafaí” (“The First Presidency and the Coucil of the Twelve,” Improvement Era, Nov. 1966, 978).

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Sēmisi E. Fausi (1920–2007) ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí :

“ʻOku maʻu ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí e fatongia taupotu taha ki he ngaahi meʻa ʻo e puleʻanga ʻo e ʻOtuá ʻi he māmaní. Kuo folofola ʻa e ʻEikí fekauʻaki mo kinautolu ʻo pehē:

“ʻOku hoko ʻa e kau Taulaʻeiki Lahi Pule ʻe toko tolu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí, ʻa ia kuo fili ʻe he siasí, mo tuʻutuʻuni mo fakanofo ki he lakanga ko iá, pea poupouʻi hake ʻe he falala, tui, mo e lotu ʻa e siasí, ko ha kōlomu ʻo e Kau Palesiteni ʻo e Siasí. …

“ʻPea ʻe maʻu ʻe he Kau Palesiteni ʻo e fakataha alēlea ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolungá ʻa e mafai ke ui ha kau taulaʻeiki lahi kehe, ʻio ʻa e toko hongofulu mā ua, ke tokoni mai ko e kau faleʻi; ko ia ʻe maʻu ʻe he Kau Palesiteni ʻo e Lakanga Fakataulaʻeiki Māʻolungá mo hono kau faleʻí, ʻa e mafai ke fakakaukauʻi ʻa e ngaahi fakamoʻoní ʻo fakatatau ki he ngaahi fono ʻo e siasí’ [T&F 107:22, 79]” (“Responsibilities of Shepherds,” Ensign, May 1995, 47).

4.6

Ko e Mahuʻinga ʻo e Ongo Tokoní ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí

ʻĪmisi
Kau Palesitenisī ʻUluakí, 2005

Ko Palesiteni Kōtoni B. Hingikelī (lotomālié) mo hono ongo tokoní, Tōmasi S. Monisoni (toʻohemá) mo Sēmisi E. Fausi (toʻomataʻú), 2005

Naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Viliami R. Uoka ʻo e Kau Fitungofulú ko e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e sīpinga ʻoku totonu ke muimui ki ai e kau palesitenisī kehe ʻi he Siasí ʻo pehē:

“Ko e tokotaha kotoa pē ʻo kitautolu ʻoku fua fatongia ʻi ha kau palesitenisī ʻi he Siasí, ʻoku totonu ke tau vakai ki he Kau Palesitenisī ʻUluakí ko e sīpinga mo ha faʻifaʻitakiʻanga ke tau muimui ki ai, ʻi heʻetau fakahoko hotau ngaahi fatongia tauhí. ʻOku totonu ke tau feinga ke hangē ko kinautolú ʻo ngāue fakataha ʻi he feʻofoʻofani mo e uouangataha.

“Naʻe lea ʻa Palesiteni Kōtoni B. Hingikelī ʻo kau ki hono mahuʻinga ʻo e ongo tokoní. Naʻá ne pehē, ʻʻOku ʻi ai ha ʻuhinga ʻoku fokotuʻu ai kinaua [ongo tokoní] ʻe he ʻEikí ki he tuʻunga ko iá’ (Teachings of Gordon B. Hinckley [1997], 94).

“Naʻe hoko atu e akonaki ʻa Palesiteni Hingikelií ʻo ne pehē: ʻI he taimi ʻoku mau ʻi heni aí, ʻoku fakataha ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he pongipongi kotoa, tuku kehe pē ʻa e ʻaho Mōnité. ʻOku ou ui ʻa Palesiteni [Sēmisi E.] Fausi ke fakahoko mai ʻene tafaʻakí pea mau aleaʻi mo fai ha tuʻutuʻuni ki ai. ʻOku ou ui leva ʻa Palesiteni [Tōmasi S.] Monisoni ke fakahoko mai ʻene tafaʻakí pea mau aleaʻi mo fai ha tuʻutuʻuni ki ai. ʻOku ou fakahoko atu leva e ngaahi meʻa ʻoku ou fie maʻú pea mau aleaʻi mo fai ha tuʻutuʻuni ki ai. ʻOku mau ngāue fakataha. … He ʻikai te ke lava ʻo fakalele toko taha pē ʻa e kau palesitenisií. Ko e ongo tokoní—ko ha meʻa fakaʻofoʻofa moʻoni ke ʻi ai ha ongo tokoni. ʻOkú na fakahaofi koe mei hono fai e meʻa ʻoku halá, he ʻokú na tokoniʻi koe ke fai ʻa e meʻa ʻoku totonú’ (Teachings of Gordon B. Hinckley, 95; vakai foki, “In … Counsellors There Is Safety,” Ensign, Nov. 1990, 48–51).

“Naʻe fakamatala ha tokoni ʻo Palesiteni Siosefa F. Sāmita ʻo kau ki he founga ʻoku fealēleaʻaki ai e Kau Palesitenisī ʻUluakí: ʻʻI he taimi naʻe ʻomai ai ha meʻa ke fakamāuʻi [ʻe he Palesiteni ʻo e Siasí], naʻá ne aleaʻi ia mo hono ongo tokoní pea nau fakakaukauʻi lelei ia kae ʻoua kuo nau loto taha ki he meʻa ke faí’ (Anthon H. Lund, ʻi he Conference Report, June 1919, 19; tānaki atu e mataʻitohi fakahihifí).

“Ko e sīpinga ia ʻoku totonu ke tau muimui ki ai ʻi he kau palesitenisií.

“ʻOku akoʻi kitautolu ʻe he ngaahi fakahaá ke fai ʻetau ngaahi tuʻutuʻuni ʻi he ngaahi kōlomú mo e kau palesitenisií ʻʻi he māʻoniʻoni kakato, pea ʻi he angatonu,mo e loto-fakatōkilalo, mo e angamalū, mo e kātaki fuoloa, pea ʻi he tui, mo e angamaʻa, mo e ʻilo, anga-fakamaʻumaʻu, faʻa kātaki, anga faka-ʻOtua, ʻofa fakatokoua mo e manavaʻofa’ (T&F 107:30).

“Kuo ʻomai ʻe he ʻEikí kiate kitautolu ʻa e sīpingá” (“Kau Taulaʻeiki Lahi Pule ʻe Toko Tolú,” Ensign pe Liahona, Mē 2008, 39; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

4.7

ʻOku Hoko Atu ʻe he Ongo Tokoní e Ngāue ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí Kapau ʻOku Puke ʻa e Palesitení

ʻĪmisi
Ko Palesiteni Kōtoni B. Hingikelī toko taha ʻi he konifelenisi lahí

Koeʻuhí ko e puke ʻa Palesiteni Sipenisā W. Kimipolo mo Palesiteni Melioni G. Lomenií, ʻoku faʻa tangutu toko taha ʻa Palesiteni Kōtoni B. Hingikelī ʻi he konifelenisi lahí.

Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Kōtoni B. Hingikelī (1910–2008) e founga ʻoku hoko atu ai e ngāue ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo aʻu ki he taimi ʻoku puke ai e Palesiteni ʻo e Siasí pe ʻikai lava ʻo fakahoko hono ngaahi fatongiá:

“ʻI he taimi ʻoku puke ai e Palesitení pe ʻikai lava ai ke ngāue kakato ʻi he ngaahi ngafa kotoa pē ʻo hono lakangá, ʻoku hoko hono ongo Tokoní ko ha Kōlomu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí. ʻOkú na hokohoko atu e ngāue fakaʻaho ʻo e Kau Palesitenisií. ʻI he ngaahi tūkunga makehé, ʻi he malava pē ʻa e toko taha ke ngāué, te ne lava ʻo ngāue ʻi he mafai ʻo e lakanga ʻo e Kau Palesitenisií ʻo hangē ko ia ʻoku fakamatalaʻi ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava vahe 102, veesi 10–11” (“God Is at the Helm,” Ensign, May 1994, 54).

ʻI ha taʻu ʻe tolu mo e konga kimuʻa angé, naʻe vahevahe ʻe Palesiteni Kōtoni B. Hingikelī ʻa ʻene aʻusia fakatāutaha ʻi heʻene hoko ko ha tokoni ki ha ongo Palesiteni ʻo e Siasí, naʻá na puke ʻi ha kiʻi vahaʻataimi lōloa:

“Lolotonga e taimi naʻe puke ai ʻa Palesiteni Kimipoló, naʻe fakaʻau ke kovi e tuʻunga moʻui lelei ʻa Palesiteni Tená peá ne siʻi mālōlō. Naʻe ui ʻa Palesiteni Lomenī ko e Tokoni ʻUluaki, pea ui au ko e Tokoni Ua kia Palesiteni Kimipolo. Naʻe puke leva ʻa Palesiteni Lomenī, pea ko ia naʻá ku fuesia ai e meimei mafatukituki ʻo e fatongiá. Naʻá ku fealēleaʻaki maʻu pē mo e Kau Taki ʻi he Toko Hongofulu Mā Uá, pea ʻoku ʻikai haʻaku lea feʻunga ke fakahoungaʻi ʻa e mahino ne nau maʻú mo pea mo e fakapotopoto ʻo ʻenau fai tuʻutuʻuní. ʻI he ngaahi meʻa ko ia ne ʻosi fokotuʻu ai ha tuʻutuʻuní, naʻa mau laka atu ai ki muʻa. Ka naʻe ʻikai ke fanongonongo pe fakahoko ha tuʻutuʻuni foʻou, pea naʻe ʻikai ke liliu ha founga ngāue mahuʻinga taʻe tangutu hifo mo Palesiteni Kimipolo pea fakamatalaʻi kiate ia e meʻa ʻoku hokó peá ne loto ki ai mo poupouʻi kakato.

“ʻI he ngaahi tūkunga pehē ke u ʻalu ai ʻo ʻaʻahi kiate iá, naʻá ku ʻalu maʻu pē mo ha sekelitali naʻá ne hiki ha lekooti fakaikiiki ʻo e fepōtalanoaʻakí. ʻOku ou fakapapauʻi atu ʻe hoku kāinga ʻofeina, naʻe ʻikai ke u teitei ngāue taʻe ʻilo ki ai hoku takí, pea naʻe ʻikai haʻaku holi ke takimuʻa ʻiate ia ʻi he tuʻutuʻuni pe fakahinohino ʻa e Siasí. Naʻá ku ʻiloʻi ko e Palōfita ia ʻo e ʻEikí kuo fili ʻi he kuonga ko iá. Neongo naʻe poupouʻi foki au ko ha palōfita, tangata kikite, mo e tangata maʻu fakahā, fakataha mo hoku Ngaahi Tokoua ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá, ka naʻá ku ʻiloʻi foki naʻe ʻikai ko kimautolu naʻe hoko ko e Palesiteni ʻo e Siasí. Naʻá ku ʻiloʻi naʻe fakalōloa ʻe he ʻEikí e moʻui ʻa Palesiteni Kimipoló ki he ngaahi ʻuhinga naʻe ʻafioʻi ʻe he ʻEikí, pea naʻá ku tui haohaoa ko e ʻuhinga ʻo e moʻui fuoloa ko ʻení naʻe tuʻunga ia ʻi he poto ʻo Ia ʻoku poto lahi ange ʻi ha toe tangata.

“Naʻe mālōlō ʻa Palesiteni Kimipolo ʻi Nōvema ʻo e 1985, pea naʻe poupouʻi ʻi he loto-taha ʻa Palesiteni ʻEselā Tafu Penisoni, ko e Palesiteni ʻo e Fakataha Alēlea ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá ʻi he taimi ko iá, ko e Palesiteni ʻo e Siasí mo e palōfita, tangata kikite, mo e tangata maʻu fakahā. Naʻá ne fili ʻa hono ongo tokoní, pea ʻoku ou fakapapau atu kuo mau ngāue lelei mo uouangataha fakataha, pea kuo hoko ia ko ha aʻusia maʻongoʻonga mo fakaʻofoʻofa moʻoni.

“ʻOku taʻu hivangofulu mā taha ʻa Palesiteni Penisoni he taimí ni pea ʻoku ʻikai ke ne maʻu e mālohi pe ivi naʻá ne maʻú. Naʻá ku fakahoko mo Misa Monisoni ʻi heʻema hoko ko hono ongo tokoní, ʻa e meʻa kuo fai kimuʻá, ʻa ia ko hono paotoloaki e ngāue ʻo e Siasí, lolotonga iá ʻokú ma matuʻaki tokanga ke ʻoua te ma muʻomuʻa kimaua ʻi he Palesitení pe fakahoko ha meʻa makehe mei he tuʻutuʻuni kuo fokotuʻú, taʻe te ne ʻilo ki ai pe fakangofua kakato” (“In … Counsellors There Is Safety,” Ensign, Nov. 1990, 50).

4.8

Ko ha Sīpinga ʻe Taha ʻo e Ngaahi ʻEkitivitī Fakaʻaho ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí

ʻĪmisi
ʻŌfisi Pule ʻo e Siasí

ʻOku tuʻu e ngaahi ʻōfisi ʻo e kau mēmipa ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he ʻŌfisi Pule ʻo e Siasí ʻi Sōleki Siti, ʻIutā.

ʻI he 1979, naʻe fakamatalaʻi fakaikiiki ʻe Palesiteni N. ʻEletoni Tena (1898–1982), ʻa ia naʻe hoko ko ha tokoni ki he kau Palesiteni ʻe toko fā ʻo e Siasí, ʻa e ngaahi ngāue fakaʻaho ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he taimi ko iá. Neongo ʻe malava ke kehekehe e ngaahi taimi-tēpilé mo e pule takitaha, pea kuo liliu ha niʻihi ʻo e ngaahi fakaikiikí, ka ʻoku ʻomi ʻe heʻene fakamatalá ha mahino ki he ngaahi fatongia taʻefaʻalaua ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí:

Ko e ngaahi meʻa kotoa pē fekauʻaki mo e puleʻi ʻo e Siasí ʻoku ʻi he malumalu ia ʻo e fakahinohino ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí, pea ʻoku faʻa vahevahe ia ki he ngaahi tafaʻaki ʻe tolu:

“ʻUluakí, ko e ngaahi meʻa ʻoku fakahoko fakahangatonu ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí, uá, ko e ngaahi meʻa fakalotu ʻoku fakahoko ʻe he Toko Hongofulu Mā Uá ʻi he malumalu ʻo e fakahinohino ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí; pea ko e tolú, ko e ngaahi meʻa fakatuʻasino ʻoku fakahoko ʻe he Kau Pīsopeliki Pulé, ʻi hono vahe ange ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí.

“Tuku muʻa ke u hiki atu ha niʻihi ʻo e ngaahi meʻa ʻoku fakahoko fakahangatonu ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí: ko e ngaahi konifelenisi fakaʻēliá; ngaahi fakataha molumalú; patisetí; ngaahi meʻa ʻi he tafaʻaki fakaako, fakahisitōlia, mo fakaengāué; ngaahi temipalé; ʻaotitá; ko e Fakataha Alēlea Fakafekauʻakí; mo e ngaahi ngāue fakauelofeá. …

“ … ʻI he ngaahi fakataha angamaheni kuo fakataimi-tēpileʻí, ʻoku fakataha e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he Tūsite, Pulelulu, Tuʻapulelulu, mo e Falaite kotoa ʻi he 8 a.m. mo ha sekelitali ʻokú ne hiki ha lekooti kakato ʻo e ngaahi ngāue kotoa pē. ʻOku kau ʻi he ngaahi fealēleaʻaki ko ʻení ʻa e ngaahi faitohi kuo fai ki he Kau Palesitenisī ʻUluakí—ʻa ia ʻoku meimei kau ai e meʻa kotoa pē mei he ngaahi fehuʻi fekauʻaki mo e fana ʻo e telingá ki he ngaahi tohi tangi ki he ngaahi tuʻutuʻuni ʻo e tuʻusi mei he Siasí kuo fai ʻe he kau palesitenisī fakasiteikí mo e fakataha alēlea māʻolungá. ʻOku ʻi ai ha ngaahi fehuʻi fekauʻaki mo e tuʻunga taau ʻo e valá mo e fōtungá, tauhi ʻo e ʻaho Sāpaté, fakaʻuhingaʻi e folofolá, ngaahi ako pelepelengesí, silá, ngaahi lāunga fekauʻaki mo e kau ʻōfisa fakalotofonuá, fanauʻi foʻoú, foaki ʻo e ngaahi konga ʻo e sinó ki he saienisí pe niʻihi kehé, fakamomofí, foaki e ngaahi konga ʻo e sinó, ngaahi meʻa fakalao, mo e ngaahi alā meʻa pehē.

“ʻOku kau foki ʻi heʻenau ngaahi tuʻutuʻuní ʻa hono fili ʻo e kau palesitenisī fakatemipale foʻoú, ko e taimi mo e feituʻu ʻoku totonu ke langa ai e ngaahi temipale foʻoú, mo e ngaahi meʻa kehe ke aleaʻi ʻi he taimi fakataha mo e Fakataha Alēlea ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá mo e Kau Pīsopeliki Pulé. ʻOku nau palani foki e ngaahi fakataha molumalú mo e ngaahi konifelenisi fakaʻēlia ʻoku fai ʻi he funga ʻo e māmaní.

“ʻOku nau fakataha ʻi he pongipongi Tūsité ʻi he taimi 10 a.m. mo e Kōmiti ki he Ngaahi Fakamolé. … Ko e taimi ʻeni ʻoku fakahoko ai ʻe he taki ʻo e ngaahi potungāue kehekehe ʻa ʻenau ngaahi fakamole ʻe fie maʻú ke aleaʻi pea fai leva e ngaahi vahevahé. ‘Oku kau ʻi he ngaahi sīpingá ʻa e kole mei he Potungāue Nāunau Fakatuʻasinó ki hono kumi ʻo e ngaahi konga kelekele, mo e ngaahi fale hangē ko e ngaahi fale fakasiteiki pe fakauooti, ngaahi ʻapi fakamisiona, ngaahi senitā ki he kau ʻaʻahí, mo e ngaahi meʻa pehē, mo e fealēleaʻaki ki hono mapuleʻi e ngaahi fakamole ʻo e monomonó. ʻOku fakahoko foki ʻe he Kau Pīsopeliki Pulé ʻa e ngaahi kole ki he fakamole fekauʻaki mo e ngaahi ngāue fakauelofeá.

“ʻOku fakaʻaongaʻi e ngaahi fakataha ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he Pulelulú ki he ngaahi lipooti mei he kau taki ʻo e ngaahi potungāue kehekehe ʻoku tokangaʻi fakahangatonu ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí, hangē ko e potungāue Fakahisitōlia, Fakaengāue, mo e Fetuʻutaki mo e Kakaí. ʻOku fakataimi-tēpileʻi foki e ngaahi ʻapoinimeni ki he kau ʻaʻahi mahuʻinga ki he pongipongi Pulelulú ʻi he taimi ʻoku ʻatā aí. …

“ʻOku fakataha tuʻo taha he māhina e Kau Palesitenisī ʻUluakí he ʻaho Pulelulú mo e Poate Fakatahaʻi ʻo e Akó mo e Talāsiti ʻa e Siasí, ke tokangaʻi e ngaahi meʻa fekauʻaki mo e ngaahi ʻunivēsití mo e kolisí, ʻinisititiutí mo e seminelí, mo e ngaahi akoʻanga kehe ʻa e Siasí. ʻOku nau fakataha foki he ʻaho Pulelulu ʻe taha he māhina takitaha mo e Fakataha Alēlea Fakafekauʻakí. … ʻOku nau aleaʻi heni mo fili e ngaahi tuʻutuʻuni, ngaahi founga ngāue, mo e ngaahi fehuʻi fakapulé ke fakapapauʻi ʻoku fakamahinoʻi mo fengāueʻaki lelei e ngaahi vahevahe ʻo e fatongiá. Hili ʻení, ʻoku nau fakataha mo e Kōmiti ki he Uelofeá. …

“ʻOku nau kau fakataha ʻi he pongipongi Tuʻapulelulú ʻi he taimi 10 a.m. mo e Fakataha Alēlea ʻa e Toko Hongofulu Mā Uá ʻi he loki ʻi ʻolunga ʻi he [Temipale Sōlekí], ʻa ia kuo fakatahataha ki ai e Toko Hongofulu Mā Uá talu mei he 8 a.m. Kuo fakahinohino ʻe he ʻEikí ʻi he lokí ni ʻa e tuʻunga fakatakimuʻa ʻo e Siasí talu mei he ʻosi ʻa e temipalé. ʻOku aʻusia ʻi heni ʻe ha taha ha ongo fakalaumālie makehe, pea ongoʻi he taimi ʻe niʻihi ʻoku ʻi ai ha niʻihi ʻo e kau taki maʻongoʻonga kuo nau mamaʻo atú. ʻOku tautau ʻi he holisí e ngaahi tā ʻo e kau Palesiteni ʻo e Siasí ʻe toko hongofulu mā uá, mo Hailame foki, mo e Pēteliaké. ʻOku ʻi ai foki e ngaahi tā valivali ʻo e Fakamoʻuí ʻi he Tahi Kālelí naʻá ne ui ai ha niʻihi ʻo ʻene kau ʻaposetoló, mo ha niʻihi kehe ʻoku nau fakatātaaʻi ʻa hono tutukí mo ʻene hāʻele hake ki he langí. ʻOku fakamanatu mai kiate kimautolu ʻi heni ʻa e kau taki maʻongoʻonga tokolahi kuo nau tangutu ʻi he loki fakataha alēlea ko ʻení, pea naʻe fakahoko e ngaahi tuʻutuʻuni mahuʻinga ʻi he malumalu ʻo e fakahinohino ʻa e ʻEikí.

“ʻI he hū ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ki he lokí ni ʻi he hoko ʻa e hongofulú ʻi he pongipongi Tuʻapulelulú, ʻoku mau lulululu mo e kau mēmipa kotoa pē ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá, pea fetongi leva ki homau pulupulu temipalé. ʻOku mau hiva, tūʻulutui ʻo lotu, pea kau fakataha ʻi he siakale ʻo e lotú ʻi he ʻōlitá, hili pē ia ʻoku mau fetongi leva ki homau vala angamahení.

ʻĪmisi
Ko hono akoʻi ʻe Sīsū ʻEne Kau ʻAposetoló

Ko e taimi naʻe fehuʻi ai ʻe Sīsū kia Pita, “ʻOku lahi hake hoʻo ʻofa kiate aú ʻiate kinautolú ni?” (Sione 21:15), naʻá ne fakatātaaʻi e feilaulau ʻoku fai ʻe he Kau ʻAposetoló ʻo fakafofongaʻi e Siasí.

“Hili hono aleaʻi e miniti ʻo e fakataha kimuʻá, ʻoku mau fakakaukauʻi e ngaahi meʻa hangē ko ʻení: fakangofua e ngaahi liliu ʻi he kau pīsopelikí ʻo hangē ko hono fokotuʻu mai ʻe he kau palesiteni fakasiteikí—ngaahi meʻa ne aleaʻi kimuʻa ʻi he fakataha mo e Toko Hongofulu Mā Uá … ; ngaahi liliu ʻi he fokotuʻutuʻu ʻo e siteikí, uōtí, misioná, mo e temipalé ʻi he kotoa ʻo e Siasí, kau ai e ngaahi ngataʻangá mo e kau ʻōfisá, kau ʻōfisa mo e fakahoko e fokotuʻutuʻu ʻo e ngaahi houalotú; ngaahi meʻa ʻoku ʻomi ʻe he taki ʻo e ngaahi potungāue kehekehe; pea mo ʻemau lipooti ʻo e ngaahi konifelenisi fakasiteikí mo e ngaahi ʻekitivitī kehe lolotonga e uiké, hangē ko e ngaahi meʻafakaʻeikí, fatongia ke malangá mo e ngaahi meʻa pehē. ʻOku fakakaukauʻi mo fakangofua ʻi he fakatahá ni ha faʻahinga liliu ʻi he pulé pe tuʻutuʻuní, pea ʻoku toki hoko leva ia ko e tuʻutuʻuni ʻa e Siasí. …

“ʻOku fakataha ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he ʻuluaki Tuʻapulelulu ʻo e māhina kotoa mo e kau Taki Māʻolunga kotoa pē—kau mēmipa ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá, Kau Fitungofulú, mo e Kau Pīsopeliki Pulé. ʻOku faleʻi ʻa e tokotaha kotoa pē ʻi he fakatahá ni ki ha faʻahinga liliu ʻi he ngaahi polokalamá pe founga ngāué mo fakahinohinoʻi ʻi honau ngaahi fatongiá pe ngafá. ʻOku ui ʻe he Palesitení e kau mēmipá ke vahevahe ʻenau fakamoʻoní, hili iá ʻoku mau tui kotoa homau teunga temipalé, maʻu ʻa e sākalamēnití, mo fai ha siakale ʻo e lotú ʻo kau ki ai e mēmipa kotoa pē. ʻI he fakaʻosinga ʻo e lotú, ʻoku fakaʻatā leva e tokotaha kotoa pē tukukehe ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e Kōlomu ʻo e Toko Hongofulu Mā Uá, pea ko kinautolu ʻoku toé ʻoku nau fetongi leva ki honau vala angamahení pea hoko atu e ngaahi meʻa angamaheni ʻo e ngaahi fakataha ʻi he Tuʻapulelulú. ʻOku fai ʻe ha sekelitali tauhi lekooti ha lipooti ʻo e ngaahi meʻa kotoa pē kuo lea ʻaki mo fakahokó.

“… ʻOku fakataha e Kau Pīsopeliki Pulé mo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻi he Falaité ʻi he taimi 9 a.m. ke fai ha ngaahi lipooti mo aleaʻi ha ngaahi meʻa ʻoku kaunga ki he tuʻunga pulé” (“The Administration of the Church,” Ensign, Nov. 1979, 45–48; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

4.9

Ko e Fakaʻuhinga Fakatokāteliné ko e Totonu ia mo e Fatongia ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí

ʻĪmisi
Ko Palesiteni Siaosi ʻAlipate Sāmita mo hono ongo tokoní

Ko Palesiteni Siaosi ʻAlipate Sāmita (lotomālié) mo hono ongo tokoní, J. Lūpeni Kalake (toʻohemá) mo Tēvita O. Makei (toʻomataʻú)

Ko e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e mafai fakaʻosi ki he fakaʻuhinga fakatokāteline ʻi he Siasí. Naʻe fakamatala ʻa Palesiteni ʻEselā Tafu Penisoni (1899–1994) ʻo pehē:

Ko e fakaʻuhinga fakatokāteliné ko e fatongia ia ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí. Kuo foaki ʻe he ʻEikí ʻa e lakanga tauhi ko iá kiate kinautolu ʻi he fakahā. ʻOku ʻikai ha faiako te ne maʻu e totonu ke fakaʻuhingaʻi e tokāteliné ki he kāingalotu ʻo e Siasí” (“The Gospel Teacher and His Message,” ʻi he Charge to Religious Educators, 2nd ed. [1982], 51–52; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

Naʻe fakamatalaʻi ʻe ʻEletā L. Tomu Peuli (1922–2015) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻoku vakai foki e Kau Taki Māʻolunga kehé ki he Kau Palesitenisī ʻUluakí ki he fakaʻuhinga fakatokāteliné:

“Naʻe mahino moʻoni ki he ʻEikí e fie maʻu ke tauhi ke haohaoa ʻa ʻEne ngaahi tokāteliné pea ke fakafalala ʻa hono fakaʻuhingá ki ha maʻuʻanga tokoni pē ʻe taha. Ko e moʻoni, ʻoku fekauʻi kotoa kitautolu ke ako mo maʻu e ʻilo lahi taha te tau lava ʻo maʻu ʻi he moʻui ní. ʻOku poupouʻi kitautolu ke aleaʻi mo fevahevaheʻaki e ngaahi fakakaukaú ke fakalahi ʻetau mahinó. Ka neongo ia, ʻoku maʻu ʻe he ʻEikí ha maʻuʻanga tokoni pē ʻe taha ki hono fakahā ʻEne ngaahi tefitoʻi tokāteline mahuʻingá. Naʻa mo e Kau Taki Māʻolunga ʻo e Siasí, ʻoku fakahinohinoʻi kimautolu, ‘Ke malava ʻo fakatolonga e tuʻunga tatau ʻo e fakaʻuhinga fakatokāteliné mo e tuʻutuʻuní, ʻoku mau kole atu ke ke vakai ki he ʻŌfisi ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ki hano fakakaukauʻi [ʻo ha] faʻahinga fehuʻi fakatokāteline pe tuʻutuʻuni ʻoku ʻikai fakamatalaʻi mahino ʻi he folofolá pe ʻi he Tohi Tuʻutuʻuni Fakakātoá.

“ʻI he foungá ni, ʻoku toʻo atu ai e fakakikihí mo e puputuʻú mo e kehekehe ʻi he ngaahi fakakaukaú” (“Heed the Prophetʻs Voice,” Ensign, Nov. 1994, 19).

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Sēmisi E. Fausi (1920–2007) ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí:

“Ko hai ʻoku totonu ke ne fakahā e tokāteline ʻo e Siasí? ʻOku fokotuʻu mahino ia ʻi he fakahā mo e founga ngāue ʻoku maʻu ʻe he Palesiteni lolotonga ʻo e Siasí mo hono ongo tokoní ʻa e ngaahi kī ke fakahā e tokāteline ʻo e Siasí. ʻOku foaki e mafai ko ʻení mei he fakahā. ʻOku hoko ʻa e Kau Palesitenisií ʻko e kōlomu … ke maʻu ʻa e ngaahi folofolá maʻá e siasí’ (T&F 124:126)” (“The Abundant Life,” Ensign, Nov. 1985, 9).

4.10

Ko e Meʻa ʻoku Lea ʻaki ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí ko e Folofola Ia

ʻĪmisi
Kau Palesitenisī ʻUluakí, 1970

Ko Palesiteni Siosefa Filitingi Sāmita (tangutú) mo hono ongo tokoní, N. ʻEletoni Tena (toʻohemá) mo Hāloti B. Lī (toʻomataʻú), 1970

Naʻe akonaki ʻa Palesiteni Melioni G. Lomenī (1897–1988) ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻoku lea ʻaki ʻe he Kau Palesitenisī ʻUluakí e ngaahi lea ʻe fakahā ʻe Sīsū Kalaisi kapau naʻá Ne ʻi heni tonu:

“ʻOku fakahā ʻe he ʻEikí he ʻahó ni ʻa Hono finangaló ki he kakai kotoa pē ʻo e māmaní, pea tautautefito ki he kāingalotu ʻo e Siasí, ʻi he ngaahi meʻa ʻo hotau kuongá ʻo fakafou ʻi he kau palōfita moʻuí, mo e Kau Palesitenisī ʻUluaki ʻoku takí. Ko e meʻa ʻoku nau lea ʻaki ko e kau palesitenisií ko e meʻa ia ʻe lea ʻaki ʻe he ʻEikí ʻo kapau naʻá ne ʻi heni tonu. Ko e fakavaʻe mālohi ʻeni ʻo e tui faka-Māmongá. … ʻI he taimi naʻe fehuʻi ai ki he Palōfita ko Siosefa Sāmitá pe ko e hā e faikehekehe ʻi he vahaʻa ʻo e Siasi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní mo e ngaahi potusiasi ʻo e māmaní, naʻá ne pehē, ʻʻOku mau maʻu e Laumālie Māʻoniʻoní,’ ʻa ia naʻá ne ʻuhinga ʻoku fakahā mai e finangalo ʻo ʻetau Tamaí ki he ʻatamai ʻo e kau taki ʻo e Siasí ni ʻi he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní. Ko ia ʻoku ou toe fakaongo atu, ko e meʻa ko ia ʻoku lea ʻaki ʻe he kau palesitenisií ʻi heʻenau hoko ko e kau palesitenisií ko e meʻa ia ʻe lea ʻaki ʻe he ʻEikí ʻo kapau naʻá ne ʻi heni, pea ko e folofola ia. ʻOku totonu ke ako, mahino, pea muimuiʻi ia, ʻo hangē foki ko e ngaahi fakahā ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá mo e ngaahi folofola kehé. Ko kinautolu ʻoku muimui ki he foungá ni he ʻikai te nau fakaʻuhingaʻi ʻenau leá ʻo pehē naʻe ueʻi ʻe he fakapalataha fakapolitikalé pe siokitá; pe te nau pehē naʻe ʻikai ʻiloʻi ʻe he kau takí e ngaahi tūkunga ʻa kinautolu ne uesia ʻe heʻenau faleʻí; pe ʻoku ʻikai lava ʻo tali ʻenau faleʻí koeʻuhí ʻoku ʻikai kamata ʻaki e kupuʻi lea, ʻʻOku folofola pehē ʻa e ʻEikí.’

“Ko kinautolu … ʻe ʻilo ʻo fakafou ʻi he fuʻu lotu lahi mo e ako fakamātoato e meʻa ʻoku lea ʻaki ʻe he kau palōfita moʻui ko ʻení pea ngāueʻi iá, te nau maʻu e laumālie ʻo e ʻEikí pea ʻiloʻi ʻi he laumālie ʻo e fakahaá, ʻoku nau lea ʻaki e fakakaukau mo e finangalo ʻo e Tamaí” (ʻi he Conference Report, Apr. 1945, 90; tānaki atu hono fakamamafaʻí).

4.11

ʻOku Totonu ke Poupouʻi ʻe he Kāingalotu ʻo e Siasí ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí

ʻOku akoʻi mai ʻe he folofolá ʻoku poupouʻi hake ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻe he “falala, tui, mo e lotu ʻa e siasí” (T&F 107:22). ʻOku ʻi ai hotau tufakanga toputapu ke poupouʻi e Kau Palesitenisī ʻUluaki ʻo e Siasí.

Lolotonga ʻene hoko ko ha tokoni kia Palesiteni Siosefa Filitingi Sāmitá, naʻe lea ʻa Palesiteni Hāloti B. Lī (1899–1973) kau ki he founga ʻoku poupouʻi ai ʻe he ongo tokoni ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e kāingalotu kotoa ʻo e Siasí ʻa e Palesiteni ʻo e Siasí ʻo pehē:

“ʻI heʻeku fakakaukau ki homa fatongia mo Palesiteni Tena ʻi heʻema hoko ko hono ongo tokoní, naʻá ku fakakaukau ki ha tūkunga ʻi he moʻui ʻa Mōsesé, ne hangē pē ʻa e ngaahi fili ʻo e siasí ʻi he ʻaho ko iá mo ia he ʻaho ní. Ne nau fakamanamana ke ikunaʻi mo fakaʻauha pea taʻofi e ngāue ʻa e siasí. ʻI he tangutu ʻa Mōsese ʻi he funga moʻungá pea hiki hake ʻa e tokotoko ʻo hono mafaí, pe ko e ngaahi kī ʻo hono lakanga fakataulaʻeikí, naʻe ikunaʻi ʻe ʻIsileli hono ngaahi filí; ka ʻi he fakalau atu ʻa e ʻahó, ne kamata ke mamafa hono ongo nimá pea naʻe kamata ke tautau ʻi hono tafaʻakí. Pea ko ia naʻá na pukepuke hake hono ongo nimá ke ʻoua te na vaivai pea ʻoua ʻe tuku hifo ʻa e tokotokó. Naʻe poupouʻi ia ke ʻoua ʻe mālohi e ngaahi fili ʻo e siasí ʻi he kāingalotu ʻo e ʻOtua Fungani Māʻolunga Tahá. (Vakai, ʻEkisōtosi 17:8–12.)

“ʻOku ou pehē ko e fatongia ia kuo pau ke ma fakahoko mo Palesiteni Tená. ʻE lava ke fakaʻau ʻo ongosia ʻa e ongo nima ʻo Palesiteni Sāmitá. ʻE lava ke na tāupe ʻi ha ngaahi taimi koeʻuhí ko hono ngaahi fatongia mamafá; ka ʻi heʻema hiki hake hono ongo nimá, pea ʻi heʻema tataki ʻi hono tafaʻakí ʻo fakatatau ki heʻene fakahinohinó, he ʻikai mālohi ʻa e ngaahi matapā ʻo helí ʻiate kimoutolu pea mo ʻIsileli. ʻOku makatuʻunga ʻetau malú ʻi heʻetau muimui pe ʻikai, ki he niʻihi kuo fokotuʻu ʻe he ʻEikí ke tokangaʻi ʻa hono siasí. …

“Tau falala muʻa ki he Palesiteni ʻo e Siasí pea pukepuke hake hono ongo nimá ʻo hangē ko ia te ma hokohoko atu mo Palesiteni Tena ke faí” (ʻi he Conference Report, Oct. 1970, 153; pe Improvement Era, Dec. 1970, 126–27).

Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Siaosi ʻAlipate Sāmita (1870–1951), lolotonga ʻene hoko ko ha mēmipa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, e fatongia ʻoku tau maʻu ʻi heʻetau poupouʻi e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo pehē:

“ʻOku ou fiefia he ʻahó ni ʻi hono fakangofua ke fakataha mo kimoutolu ʻi he konifelenisi lahí ni mo hono fakangofua ke hiki hoku nimá ke poupouʻi ʻa kinautolu kuo ui ʻe heʻetau Tamai Hēvaní ke tokangaʻi kitautolú. ʻOku pau pē ko ha maʻuʻanga ivi ia ki he Palesiteni ʻo e Siasí, ke vakai ki he fofonga ʻo e kau tangata mo fafine angatonu ʻe lauiafe mo mamata ki heʻenau hiki honau nimá ʻi he fuakava mo ʻetau Tamai Hēvaní, pea poupouʻi ia ʻi he lakanga kuo ui ia ki aí ko e palesiteni ʻo e Siasi maʻongoʻongá ni. ʻOku toputapu taha e fatongia ʻoku tau maʻu ʻi heʻetau hiki hotau nimá ʻi he ngaahi tūkunga peheé. ʻOku ʻikai ʻuhinga ia ko ʻene ʻosi pē pea tau ō mo e loto fiemālie ʻe tataki ʻe he palōfita ʻa e ʻEikí ʻa e ngāué ni, ka ʻoku ʻuhinga ia—kapau ʻoku mahino kiate au ʻa e fatongia naʻá ku tali ʻi heʻeku hiki hoku nimá—te tau poupou kiate ia; te tau lotua ia; te tau maluʻi hono hingoa ongoongo leleí, pea te tau feinga ke fakahoko ʻene ngaahi fakahinohinó ʻo fakatatau mo hono tataki ia ʻe he ʻEikí ke fakahoko mai kiate kitautolu lolotonga ʻene ʻi he lakanga ko iá.” Ko ia ko ha ivi mālohi ia kuo foaki ki hotau palōfita ʻofeiná … mo hono ongo tokoní, ʻi heʻetau hikinimaʻi kinautolu ʻi he fakataha molumalú ni” (ʻi he Conference Report, June 1919, 40).

ʻĪmisi
ko ha tumuʻaki moʻunga ʻe tolu

Hangē ko e ngaahi tumuʻaki moʻunga ʻi Uiliate, ʻIutaá, ʻoku mālohi e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo “hangē ko ha faʻunga maka mālohi.”

Naʻe fakafehoanaki ʻe Palesiteni Poiti K. Peeka (1924–2015) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá e kau mēmipa ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ki he ngaahi tumuʻaki moʻunga maká pea fakalotolahiʻi e kāingalotu ʻo e Siasí ke poupouʻi e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo pehē:

“ʻOku tuʻu ʻi he tafaʻaki fakatokelau ʻo [Sōleki Sití] ʻi he Faama Uāsatí ha ngaahi moʻunga māʻolunga. ʻE fakamatalaʻi kinautolu ʻe he tangata faʻu taʻangá ko ha faʻunga maka mālohi. Ko e taha ʻi lotomālié, ko e māʻolunga taha ia ʻi he tumuʻaki ʻe tolú, ʻe fakahā atu ʻe he mapé ko e Tumuʻaki Uiliaté ia. Ka naʻe ui kinautolu ʻe he kau paioniá ʻKo e Kau Palesitenisií.’ Kapau te ke ʻalu ki Uiliate, sio fakahahake pea sio ai ki ʻolunga ʻaupito, ʻoku tuʻu ai e ʻKo e Kau Palesitenisií.’

“Fakamālō ki he ʻOtuá koeʻuhí ko e kau palesitenisií. ʻOku nau hangē ko e ngaahi tumutumu ko iá, ʻoku nau tuʻu ʻo ʻikai ha toe meʻa ʻi ʻolunga ʻiate kinautolu ka ko e langí. ʻOku nau fie maʻu ʻa ʻetau poupoú. ʻOku faʻa fakataʻelata ʻa e ngaahi uiuiʻi māʻolunga ʻo e tuʻunga fakatakimuʻa ko iá—he ʻoku ʻikai ko honau uiuiʻí ke fakafiemālie ki he tangatá, ka ke fakahōifua ki he ʻEikí. ʻOfa ke faitāpuekina ʻe he ʻOtuá ʻa e kau tangata maʻongoʻonga mo lelei ko ʻeni ʻe toko tolú” (“The Spirit Beareth Record,” Ensign, June 1971, 87).

4.12

ʻOku Totonu ke Falala e Kāingalotu ʻo e Siasí ki he Kau Palesitenisī ʻUluakí ki ha Fakahinohino

ʻĪmisi
Palesiteni Monisoni, kau Taki Maʻolunga kehe

Ko e mavahe ʻa Palesiteni Tōmasi S. Monisoni mo e kau mēmipa ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻi he fakaʻosinga ʻo ha fakatahaʻanga ʻo e konifelenisi lahí

Naʻe akoʻi ʻe he Pālofita ko Siosefa Sāmitá (1805–44) ʻo pehē “ʻoku tokangaʻi ʻe he Kau Palesitení pe Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻa e Siasí; pea ko e ngaahi fakahā mo e fakakaukau pea mo e finangalo ʻo e ʻOtuá ki he Siasí, kuo pau ke fakafou mai ia ʻi he Kau Palesitenisií. Ko e founga ʻeni ʻo e langí, mo e mālohi pea mo e faingamālie ʻo e Lakanga Fakataulaʻeikí ni” (ʻi he History of the Church, 2:477; tānaki atu hono fakamamafaʻí). Naʻá ne naʻinaʻi foki ki he kāingalotu ʻo e Siasí ke “ʻai ke mou maheni mo e kau tangata ko iá. … Falala ki he Kau Palesitenisií pea maʻu ha fakahinohino” (ʻi he History of the Church, 3:391).

ʻOku maʻu ngofua ʻe he kāingalotu ʻo e Siasí ʻa e ngaahi akonaki ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí. ʻOku maʻu ʻi he ngaahi makasini fakamāhina ʻa e Siasí ʻa e ngaahi pōpoaki angamaheni mei he kau mēmipa ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí. Ko e meʻa tatau pē, ʻe lava ke maʻu e ngaahi pōpoaki mei he kau Taki Māʻolunga kehe ʻo e Siasí ʻi he uepisaiti ʻa e Siasí LDS.org.

4.13

He ʻikai Teitei Hē ʻa Kinautolu ʻOku Muimui ki he Kau Palesitenisī ʻUluakí pea Te nau Maʻu e Nāunau Taʻengatá

Naʻe fai ʻe Palesiteni Siosefa Filitingi Sāmita (1876–1972) ʻa e talaʻofa ko ʻení ki he niʻihi fakafoʻituitui ʻoku muimui ki he faleʻi ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí:

“ʻOku ou fakamoʻoni kapau te tau falala ki he Kau Palesitenisī ʻUluakí mo muimui heʻenau faleʻí mo ʻenau fakahinohinó, he ʻikai ha mālohi ʻi māmani te ne lava ke taʻofi pe liliu hotau ikuʻanga ko e siasí, pea te tau maʻu fakafoʻituitui ʻa e nongá ʻi he moʻuí ni mo hoko ko e kau maʻu ʻo e nāunau taʻengatá ʻi he maama kahaʻú” (“Eternal Keys and the Right to Preside,” Ensign, July 1972, 88).

Hili e lau mei he fanongonongo ko ʻeni naʻe fai ʻe Palesiteni Siosefa Filitingi Sāmitá, naʻe fakamahinoʻi mai ʻe ʻEletā Maʻake E. Pitasoni (1900–84) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá “kuo lea ʻaki foki ʻe he kau palesiteni kehe kimuʻa ʻiate ia ʻo kapau te tau muimui ki he tataki ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí he ʻikai ke tau teitei hē pe hē mei he moʻoní” (The Salt and the Savor [1976], 29).

Ngaahi Meʻa ke Fakalaulauloto ki Aí

  • Ko e hā ha ngaahi tāpuaki ʻo hono fokotuʻu e Siasí ʻaki ha Kau Palesitenisī ʻUluaki kae ʻikai ke ngāue toko taha pē ʻa e Palesitení?

  • ʻOku ʻuhinga ki he hā ke tali ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí (vakai, T&F 112:20)? ʻI hoʻo hoko ko ha mēmipa ʻo e Siasí, ko e hā te ke lava ʻo fai ke poupouʻi lelei ange ai e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻaki e “falala, tui, mo e lotu” (T&F 107:22)?

Ngaahi Ngāue ke Faí

  • Hiki e ngaahi fatongia ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo hangē ko ia naʻe akoʻi ʻi he folofolá mo e fakamatala ʻi he vahe ko ʻení.

  • Hiki e ngaahi tāpuaki ne talaʻofa kiate kinautolu ʻoku muimui ki he Kau Palesitenisī ʻUluakí. Hiki ha palani te ne tokoniʻi koe ke ke toutou ako lahi ange ai ʻa e ngaahi lea ʻa e Kau Palesitenisī ʻUluakí.

  • Mei he makasini ʻo e konifelenisi lahi fakamuimuitahá ʻi he Ensign pe Liahona, lau e ngaahi lea naʻe fai ʻe he kau mēmipa ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí. Fakaʻilongaʻi e meʻa kuo nau lea ʻaki ʻoku tautautefito ʻene kaunga ki hoʻo moʻuí.