Laipelí
Talateú


Talateú

ʻĪmisi
Holo ʻo e Kau Palōfitá

ʻI he Holo ʻo e Kau Palōfitá, ʻoku tuʻu ʻi he Senitā Konifelenisí ʻi Sōleki Siti, ʻIutaá, ʻoku ʻi ai ha ngaahi tā tongitongi ʻo e kau palōfita ʻo e kuonga ko ʻení ko ha fakamanatu ʻoku kei maʻu pē ʻa e fakahā hokohokó.

Naʻe fakamatalaʻi ʻe Palesiteni Sēmisi E. Fausi (1920–2007) ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí, e fatongia ʻo e kau palōfitá mo e fie maʻu ʻa e fakahā ʻoku nau maʻú ʻo pehē:

“Kuo maʻu pea ʻoku kei maʻu ʻe he kau palōfitá, kau tangata kikité, mo e kau tangata maʻu fakahaá ʻa e fatongia mo e faingamālie ʻo hono maʻu mo fakahā e folofola ʻa e ʻEikí ki he māmaní. …

“… Ko e ngaahi folofola fakaepalōfita ʻeni kuo nau fakafanongo ʻi he ngaahi senituli lahi ki he ʻngaahi pōpoaki mei he langí,’ mo ha fatongia ke fakahoko e folofola ʻa e ʻEikí ki he niʻihi kehé. …

“ʻOku fie maʻu maʻu pē ʻe he Siasí ni ʻa e fakahinohino ʻa e ʻEiki mo e Fakamoʻui ko Sīsū Kalaisí, ko e ʻulu ki aí. Naʻe akoʻi lelei ʻeni ʻe Palesiteni Siaosi Q. Kēnoni [lolotonga ʻene ngāue] ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo pehē: ʻʻOku tau maʻu e Tohi Tapú, Tohi ʻa Molomoná mo e Tohi ʻo e Tokāteline mo e Ngaahi Fuakavá; ka he ʻikai tataki ʻe he ngaahi tohí ni kotoa, ʻa e kakaí ki he Puleʻanga Fakasilesitiale ʻo e ʻOtuá, taʻe kau ai e ngaahi folofola moʻuí mo ha fakahā maʻu pē mei he ʻEikí’ [Gospel Truth: Discourses and Writings of President George Q. Cannon, 2 vols., sel. Jerreld L. Newquist (1974), 1:323]. …

“Naʻe fie maʻu ʻa e fakahaá ke fokotuʻu e Siasí ni. Kuo ʻomi ia ʻe he fakahaá mei hono ngaahi kamataʻanga fakatōkilaló ki hono tūkunga lolotongá. Kuo ʻomi ʻa e fakahaá ʻo hangē ha matavai ʻo e vai moʻuí. ʻE tataki ia ʻe he fakahā hokohokó ki he ngaahi ʻaho fakaʻosí. Ka ʻoku hangē ko ia naʻe fakahā mai ʻe Palesiteni [J. Lupeni] Kalaké, ʻoku ʻikai ke tau fie maʻu ha kau palōfita kehekehe pe lahi ange. ʻOku tau fie maʻu ha kakai mo ʻha telinga ke fanongo’ (ʻi he Conference Report, Oct. 1948, 82)” (James E. Faust, “Continuing Revelation,” Ensign, Aug. 1996, 2, 4, 6–7).

ʻI he ʻahó ni, hangē ko ia ʻi he vaeuaʻanga ʻo taimí, ko e fakavaʻe ʻo e Siasí ʻa e kau ʻaposetoló mo e kau palōfitá (vakai, ʻEfesō 2:20) mo e fakahā ʻoku nau maʻú (vakai, ʻĀmosi 3:7; Mātiu 16:16–18). ʻOku fakahā mai ʻe he ʻEikí Hono finangaló ʻo fakafou ʻi Heʻene kau tamaioʻeiki ko e kau palōfita pea kuó ne pehē, “ʻE ʻikai mole atu ʻa ʻeku leá, ka ʻe fakamoʻoniʻi hono kotoa, neongo pē ko e fai ia ʻi hoku leʻo pē ʻoʻokú pe ʻi he leʻo ʻo ʻeku kau tamaioʻeikí, ʻoku tatau ai pē” (T&F 1:38).

Ko e Taumuʻa ʻo e Tohi Lēsoni Ko ʻení

ʻĪmisi
ko ha tangata ʻokú ne ako e folofolá

ʻE fakamālohia hoʻo fakamoʻoní ʻi hoʻo ako e ngaahi lea ʻa e kau palōfita moʻuí.

Ko e taumuʻa ʻo e Tohi Lēsoni ʻa e Tokotaha Akó ki he Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palōfita Moʻuí ke tokoni ke fakamālohia hoʻo fakamoʻoni ki he kau palōfita moʻuí mo ʻenau ngaahi akonakí. ʻOku aleaʻi foki ai ʻetau fie maʻu e kau palōfita moʻuí, fatongia ʻo e Palesiteni ʻo e Siasí, fakahokohoko fakalangi ʻi he Kau Palesitenisií, Kōlomu ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí mo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, pea mo e mahuʻinga ʻo e ngaahi konifelenisi lahí.

Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Hāloti B. Lī (1899–1973):

“ʻOku ʻikai ke feʻunga pē kiate kitautolu ko e Kāingalotú ke muimui ki hotau kau takí mo tali ʻenau enginakí, ka ʻoku ʻi ai hotau fatongia lahi ange ke tau maʻu ha fakamoʻoni taʻe-ueʻia ki hono fakaʻotua ʻo e ui ʻo e kau tangatá ni mo ha fakamoʻoni ko e meʻa ʻoku nau talamaí ko e finangalo ia ʻo ʻetau Tamai Hēvaní” (Harold B. Lee, ʻi he Conference Report, Oct. 1950, 130).

ʻOku talaʻofa mai ha fakamoʻoni ʻo e uiuiʻi fakalangi ʻo e kau palōfita moʻuí kiate kitautolu kotoa ʻi heʻetau ako e faleʻi ʻa e Kau Taki Māʻolungá mo tukupā ke poupouʻi kinautolu ʻo fakafou ʻi heʻetau talangofuá. ʻE tokoni atu e tohi lēsoni ko ʻení ʻi hoʻo ako ki he kau palōfita moʻuí.

Anga Hono Fokotuʻutuʻu ʻo e Tohí ni

ʻOku konga ʻe fā ʻa e vahe takitaha ʻo e tohi lēsoni ko ʻeni ʻa e kau akó: “Talateú,” “Fakamatalá,” “Ngaahi Meʻa ke Fakalaulauloto ki Aí” mo e “Ngaahi Ngāue ke Faí.”

Talateú

ʻOku kamata ʻaki e vahe takitaha ha talateu nounou. ʻE tokoni ʻeni ke ke tokanga taha ki he tefitoʻi kaveinga ʻo e vahé.

Fakamatalá

ʻOku fakamatalaʻi mo fakamahinoʻi ʻe he potufolofola mo e lea ʻa e kau palōfitá, kau ʻaposetoló, mo e kau Taki Māʻolunga kehe ʻi he konga ki he “Fakamatalá” ʻa e ngaahi tokāteline mo e ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻoku haʻu fakataha mo e tefitoʻi kaveinga ʻo e vahé. ʻE tokoni hono lau fakalelei e fakamatalá ke mahino kiate koe e fie maʻu mo e fatongia ʻo e kau palōfita moʻuí ʻi ha māmani feliliuaki.

Ngaahi Meʻa ke Fakalaulauloto ki Aí

ʻE tokoni atu e konga ki he “Ngaahi Meʻa ke Fakalaulauloto ki Aí” ke ke fakalaulauloto ki he meʻa kuó ke akó.

Naʻe fakapapauʻi mai ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻoku ʻomi ʻe he fakalaulaulotó ha ngaahi ola mahuʻinga:

“ʻI hoʻo fakalaulauloto mo lotu fekauʻaki mo e ngaahi tefitoʻi moʻoni fakatokāteliné, ʻe ongo atu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ki ho ʻatamaí pea mo ho lotó. … ʻE maʻu ai ha ngaahi fakakaukau foʻou pea ʻe fakatō ki ho lotó ʻa e ngaahi tefitoʻi moʻoni kaunga ki ho tūkungá” (“Living by Scriptural Guidance,” Ensign, Nov. 2000, 18)

Ngaahi Ngāue ke Faí

ʻOku ʻi he fakaʻosinga ʻo e vahe takitaha ʻa e ngaahi ngāue ke poupouʻi hono moʻui ʻaki fakatāutahá. Kātaki ʻo fakatokangaʻi ange ko e ngaahi ngāue ko ʻení, ko e ngaahi fokotuʻu pē pea ʻe lava ke fulihi ke feʻunga mo hoʻomou ngaahi fie maʻu mo e fakahinohino fakafoʻituitui mei he Laumālie Māʻoniʻoní. Kapau ʻokú ke lesisita ʻi he kalasi ʻinisititiuti Ngaahi Akonaki ʻa e Kau Palōfita Moʻuí (Lēsoni Fakalotu 333), ʻe lava ke fakaʻaongaʻi ʻe hoʻo faiakó ha niʻihi ʻo e ngaahi ngāue ko ʻení ʻi hoʻomou kalasí. Te ke maʻu ha ngaahi faingamālie lahi ange ke akoʻi koe ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní, ʻi hano tuku ha taimi ke fai e ngaahi ngāue ko ʻení.

Fakatokangaʻi ange: Ke fakaʻaongaʻi lelei e konga ki he “Ngaahi Meʻa ke Fakalaulauloto Ki Aí” mo e “Ngaahi Ngāue ke Faí”, mahalo te ke fie fakaʻaongaʻi ha tohinoa ako pe pepa ke hiki e ngaahi fehuʻi, fakakaukau, ngaahi taumuʻa, mo e ngaahi ongo mei hoʻo akó.

Naʻe poupouʻi kitautolu ʻe ʻEletā Lisiate G. Sikoti (1928–2015) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, ke tau hiki e ngaahi ueʻi mei he Laumālié:

“ʻOku fakafou ʻi he founga ʻoku toutou hoko ai ʻa e maʻu e ngaahi ongó, lekooti kinautolú, mo e talangofua kiate kinautolú ke ako ai ha taha ke fakafalala lahi ange ki he fakahinohino ʻa e Laumālié ʻi he fetuʻutaki mo e ngaahi ongoʻanga ʻe nimá” (Richard G. Scott, “Helping Others to Be Spiritually Led” [Church Educational System symposium on the Doctrine and Covenants and Church History, Aug. 11, 1998], 3).

Fakamatala Maʻanautolu ʻoku Faingataʻaʻia Fakaesinó

Kapau ʻokú ke faingataʻaʻia ʻi hono ngāue ʻaki e tohi lēsoni ko ʻení koeʻuhí ko ha faingataʻaʻia fakaesino, kātaki ʻo fetuʻutaki ki hoʻo faiakó ki ha ngaahi maʻuʻanga tokoni kehe.