Seminelí
Ngāue 19:1–7


Ngāue 19:1–7

Ko Hono Maʻu e Meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní

ʻĪmisi
Ko hono hilifakinima ʻo ha kiʻi taʻahine.

Ko e taha ʻo e ngaahi meʻafoaki maʻongoʻonga taha ʻoku foaki ʻe he Tamai Hēvaní ki he kau ākonga fuakava ʻa Sīsū Kalaisí ko e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní. Ko ia ai, naʻe ʻohovale ʻa Paula ʻi heʻene fetaulaki mo e kau ākonga ʻi ʻEfesoó ʻa ia naʻa nau pehē kuo nau papitaiso ka kuo teʻeki ai ke nau fanongo ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní. Ko hono moʻoní, naʻe papitaiso kinautolu kae ʻikai ʻi he huafa ʻo Sīsū Kalaisí. Hili ʻenau papitaiso ʻi he “huafa ʻo e ʻEiki ko Sīsuú,” naʻe hilifaki ʻe Paula hono ongo nimá kiate kinautolu pea foaki kiate kinautolu ʻa e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní (Ngāue 19:5). ʻE lava ke tokoniʻi koe ʻe he lēsoni ko ʻení ke ke maʻu e ngaahi tāpuaki ʻoku finangalo ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi ke foaki atu ʻo fakafou ʻi he meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.

Ko e ngaahi faleʻi ʻa Siosefa Sāmita ki he Siasí

Hili hono fakapoongi ʻo Siosifa Sāmitá, naʻe ʻi ai ha ngaahi fehuʻi mo e hohaʻa lahi ʻa Pilikihami ʻIongi ʻi heʻene hoko ko e palōfita hoko ʻo e Siasí. Naʻe ʻi ai ha taimi ʻe taha naʻe hā ai ʻa Siosefa Sāmita kia Pilikihami ʻIongi ʻi ha misi peá ne ʻoange kiate ia ʻa e faleʻi ko ʻení: “Tala ki he kakaí ke nau fakapapauʻi ʻoku ” (Kau Māʻoniʻoní: Ko e Talanoa ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisí ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní, vōliume 2, ʻIkai ha Nima Taʻemaʻa, 1846–1893 [2020], 49).

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ha faleʻi naʻe mei fakahoko ʻe Siosefa Sāmita ke tokoni ki he kāingalotu ʻo e Siasí?

ʻĪmisi
Ko e mamata ʻa Pilikihami ʻIongi kia Siosefa Sāmita ʻi ha mata meʻa-hā-mai.

Naʻe faleʻi ʻe Siosefa Sāmita ʻa Pilikihami ʻIongi ke “tala ki he kakaí ke nau fakapapauʻi ʻoku nau tauhi ʻa e Laumālie ʻo e ʻEikí [pea muimui ki ai], pea te ne tataki tonu kinautolu” (Kau Māʻoniʻoní, 2:49).

  • ʻI he kotoa ʻo e faleʻi naʻe mei fai ʻe Siosefa kia Pilikihami ʻIongí, ʻokú ke pehē ko e hā naʻá ne fakamamafaʻi ai ʻa e fekumi ki he takaua ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní?

Hiki ʻi hoʻo tohinoá ʻa e ngaahi ʻuhinga ʻokú ke pehē ai ʻoku kei fiemaʻu ʻa e pōpoaki ʻa Siosefa Sāmita ki he Siasí ʻi hotau kuongá pea ʻi heʻetau moʻuí. ʻI hoʻo ako ʻa e lēsoni ko ʻení, fakakaukau fekauʻaki mo e founga ʻe lava ai ʻe he Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi ʻo tāpuekina hoʻo moʻuí ʻo fakafou ʻi he meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.

Ko e meʻa-foaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní

ʻI he kamata e fononga fakafaifekau hono tolu ʻa Paulá, naʻá ne fononga holo ʻi Kalētia mo Filisia. Naʻá ne fononga leva ki ʻEfesō (vakai, Ngaahi Mape ʻo e Tohi Tapú, fika 13, “Ko e Ngaahi Fononga Fakafaifekau ʻa e ʻAposetolo ko Paulá”). Naʻá ne fetaulaki ai mo akoʻi ha kau ākonga kuo teʻeki ai ke nau fanongo ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní. Naʻe papitaiso ʻa e kakai ko ʻení kimuʻa ʻe ha taha naʻe ʻikai ke ne maʻu ʻa e mafai totonú (vakai, Siosefa Sāmita, “Baptism,” Times and Seasons, Sept. 1, 1842, 904, josephsmithpapers.org).

Lau ʻa e Ngāue 19:1–7, ʻo kumi e founga naʻe tokoniʻi ai ʻe Paula ʻa e kau ākonga ko ʻení.

  • ʻOkú ke pehē ko e hā naʻe fakatefito ai e akonaki ʻa Paulá ʻia Sīsū Kalaisi kimuʻa pea toe papitaiso e kau ākongá?

  • Te ke fakamatalaʻi fēfē ki he kakaí ni ʻa e mahuʻinga ʻo hono maʻu e meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní hili e papitaisó?

  • Ko e hā ha ngaahi moʻoni mei he fakamatala ko ʻení te ke lava ʻo vahevahe mo ha taha naʻe ʻosi papitaiso kimuʻa ʻi ha tui fakalotu kehe?

Ko e taha ʻo e ngaahi moʻoni te tau lava ʻo ako mei he fakamatala ko ʻení kuo pau ke fakahoko fakataha ʻa e papitaisó mo hano hilifakinima ke maʻu e Laumālie Māʻoniʻoní, kae lava ke kakato ia.

Fakaʻaongaʻi ha ngaahi miniti siʻi ke fakakaukau ai ki he ʻuhinga ʻokú ke pehē ai ʻoku finangalo ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi ke ke maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ko ho takauá. Fakalaulauloto ki heni ʻi hoʻo lau ʻa e ngaahi potufolofola ko ʻení:

1. Tali e ngaahi fehuʻi ko ʻení ʻi hoʻo tohinoa akó:

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku finangalo ai ʻa e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi ke hoko ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ko ho takaua maʻu peé?

  • Ko e hā ha ngaahi founga kuo tokoniʻi makehe ai koe ʻe he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hoʻo moʻuí? Ko e hā hono ʻuhingá?

Ke tokoni atu ke ke sioloto mo mahino kiate koe ʻa e fiemaʻu ke teuteuʻi koe ke maʻu ha fakahinohino mei he Laumālie Māʻoniʻoní, fakakakato pe fakakaukauloto ki he ʻekitivitī ko ʻení.

Tuku ha ipu maha ʻe tolu ʻi ha singi pe ʻi ha laulau te ne lava ʻo pukepuke ʻa e vaí. ʻUfiʻufiʻi kakato e konga ki ʻolunga ʻo ha ipu ʻe taha ʻaki ha laʻipepa pe tāpuni. Tuku ha meʻa (hangē ko ha foʻi maka) ʻi ha ipu ʻe taha ke ne fakafonu e konga lahi ʻo e ipú. Hili iá pea feinga ke fakafonu vai ʻa e ipu kotoa ʻe tolú.

  • Kapau ʻoku fakafofongaʻi ʻe he ongo ipú kitautolu pea fakafofongaʻi ʻe he vaí ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní, ko e hā nai ʻoku fakafofongaʻi ʻe he laʻipepá (pe tāpuní) mo e foʻi maká (pe ha meʻa kehe) ‘i he moʻui ‘a ha taha?

Lau ʻa e lea ko ʻeni ʻa ʻEletā Tēvita A. Petinā ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá fekauʻaki mo e Laumālie Māʻoniʻoní:

ʻĪmisi
ʻEletā Tēvita A. Petinā, Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá tā fakaʻofisiale. 2020.

ʻOku ʻikai ko hono hilifaki pē ʻo e nimá ʻi hotau ʻulú mo lea ʻaki e foʻi lea mahuʻingá ni ʻe faá [“maʻu ‘a e Laumālie Māʻoniʻoní”] , pea ngāue leva e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻetau moʻuí.

(David A. Bednar, “Maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní,” Liahona, Nōvema 2010, 95)

ʻĪmisi
ʻEletā Tēvita A. Petinā, Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá tā fakaʻofisiale. 2020.

Kapau ʻoku ʻi ai ha meʻa ʻoku tau fakakaukauʻi, mamata ki ai, fanongoa, pe fakahoko ʻa ia te ne fakamavaheʻi kitautolu mei he Laumālie Māʻoniʻoní, ta ʻoku totonu ke ʻoua te tau fakakaukau, sio, fanongo pe fakahoko e meʻa ko iá. Hangē ko ʻení, kapau ʻe hoko e meʻa naʻe fakataumuʻa ke ne fakafiefiaʻi kitautolú, ke tau mavahe ai mei he Laumālie Māʻoniʻoní, ta ʻoku ʻikai ko e faʻahinga fakafiefia totonu ia moʻotautolú. Koeʻuhí ʻoku ʻikai lava ke nofo ʻa e Laumālié ʻi ha meʻa ʻoku taʻefeʻunga, taʻe-maau, pea taʻe-taau, ta ʻoku mahino ʻoku ʻikai ko e meʻa totonu ia maʻatautolú.

(David A. Bednar, “That We May Always Have His Spirit to Be with Us,” Liahona, May 2006, 30)

2. Tali ha taha pe lahi ange ‘o e ngaahi fehuʻi ko ‘ení ʻi hoʻo tohinoa akó:

  • Ko e hā naʻe akoʻi ʻe ʻEletā Petinā ʻokú ke pehē ʻoku mātuʻaki mahuʻinga ke mahino ki he toʻu tupu ʻo e ʻaho ní? Ko e hā hono ʻuhingá?

  • ʻE lava fēfē ke ke ‘iloʻi ‘a e takaua ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hoʻo moʻuí? Ko e fē nai ha taimi kimuí ni kuó ke fakatokangaʻi ai Hono ivi tākiekiná?

  • Ko e hā ha ngaahi fili kuó ke fai kuó ne tokoniʻi lahi ange koe ke ke maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní? Kuo tāpuekina fēfē koe ʻe he Tamai Hēvaní ʻi he meʻafoaki ko ʻení?

Faʻu ha palani ke maʻu kakato ange ai ʻa e ivi tākiekina ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hoʻo moʻuí. Kole ki he Tamai Hēvaní ke tokoni atu ʻi hoʻo palaní mo tāpuekina koe ke ke ʻiloʻi Hono ivi tākiekiná ʻo fakafou ʻi he Laumālie Māʻoniʻoní ʻi hoʻo ngāue ke fakahoko iá.

Fili Pē: Fie Ako Lahi Ange?

Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ke u maʻu ʻa e ivi tākiekina ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní ʻi heʻeku moʻuí?

Naʻe fakahoko ʻe Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni ʻa e fakaafe ko ʻení kiate kitautolu takitaha.

ʻĪmisi
Tā fakaʻofisiale ʻo Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni naʻe fai ʻi Sānuali 2018

ʻI he ngaahi ʻaho ka hokó, he ʻikai lava ke tau moʻui fakalaumālie kae ʻikai kau ai ʻa e tataki, fakahinohino mo e ivi fakafiemālie, mo tatau maʻu pē ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.

ʻE hoku kāinga ʻofeina, ʻoku ou kole atu kiate kimoutolu ke fakatupulaki hoʻomou malava fakalaumālie ke maʻu ʻa e fakahaá. Tuku ke hoko ʻa e [‘aho] ko ʻení ko ha momeniti mahuʻinga ia ʻi hoʻo moʻuí. Fili ke ke fai ʻa e ngāue fakalaumālie ʻoku fiemaʻu ke ke fiefia ai ʻi he meʻafoaki ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní mo toutou fanongo pea mahino ange kiate koe e leʻo ʻo e Laumālié.

(Russell M. Nelson, “Fakahā maʻá e Siasí, Fakahā ki Heʻetau Moʻuí,” Liahona, Mē 2018, 96)

ʻI he vitiō “Enemy Territory” (3:38), Naʻe vahevahe ai ʻe Palesiteni Poiti K. Peeka (1924–2015) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ha aʻusia mei heʻene kei toʻu tupú ʻokú ne fakahaaʻi mai e mahuʻinga ʻo e fakafanongo ki he Laumālié. ʻOku maʻu ʻa e vitioó ʻi he ChurchofJesusChrist.org.

ʻE founga fēfē haʻaku ʻunu ke ofi ange ke maʻu maʻu pē ʻa e takaua ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní?

Naʻe pehē ʻe Palesiteni Henelī B. ʻAealingi ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí:

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo Palesiteni Henelī B. ʻAealingi, faitaaʻi ʻi Māʻasi 2018.

ʻOku lahi e ngaahi ʻuhinga, ʻoku tau fiemaʻu maʻu ai pē ʻa e takaua ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní. ʻOku tau fiemaʻu ia, ka ʻoku tau ʻilo mei heʻetau aʻusiá ʻoku ʻikai ke faingofua ke pukepuke ia. ʻOku tau fakakaukau, lea ʻaki, mo fai e ngaahi meʻa ʻi heʻetau moʻui fakaʻahó te ne lava ʻo tuli e Laumālié. Naʻe akoʻi kitautolu ʻe he ʻEikí ʻe hoko maʻu ai pē ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ko hotau takaua ʻi he taimi ʻoku fonu ai hotau lotó ʻi he ʻofa haohaoa ʻa Kalaisí pea mo e taimi ʻoku ngaohi ke fakaʻofoʻofa maʻu ai pē ʻe he angamaʻá [ʻetau] ngaahi fakakaukaú [vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 121:45]. …

… Ko e ueʻi fakalaumālie mahuʻinga taha kiate koé, ko hoʻo ʻiloʻi ko ia e meʻa ʻoku finangalo ʻa e ʻOtuá ke ke faí. … Kapau ko hono totongi hoʻo vahehongofulú pe ʻaʻahi ki hao kaungāmeʻa loto mamahi, ʻoku totonu ke ke fai ia. Ko e hā pē ha meʻa, fai ia. ʻI he taimi ʻokú ke fakahaaʻi ai hoʻo loto vēkeveke ke talangofuá, ʻe ʻoatu ʻe he Laumālié ha ngaahi ongo lahi ange ʻo kau ki he meʻa ʻoku fie maʻu ʻe he ʻOtuá ke ke fai Maʻaná.

ʻI hoʻo talangofuá, ʻe hokohoko mai e ngaahi ueʻi mei he Laumālié, pea te ke toe ofi ange ai ke ke feohi maʻu pē mo ia.

(Henry B. Eyring, “Ko e Hoko ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ko Ho Takauá,” Liahona, Nōvema 2015, 105)

ʻI he lea ʻa ʻEletā David A. Bednar ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá “Maʻu ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní” (Liahona, Nōvema 2010, 95–97), naʻá ne vahevahe foki ai ʻene ngaahi fakakaukau ki he founga ʻoku tau fakaafeʻi ai ʻa e takaua ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní.