Anti-nefi-lehhilased relvi matmas

Anti-nefi-lehhilased sõjarelvi matmas. Jody Livingstone

29. juuni – 5. juuli

Alma 23–29

Nad „ei langenud kunagi ära”

Pidage Alma 23.–29. peatükki lugedes meeles, et aitamaks teistel neis peatükkides leiduvaid tõdesid õppida, peab teil ka endal olema nende tõdedega tähendusrikkaid kogemusi.

Pange oma muljed kirja

mõttevahetuse pisipilt

Innustage mõttevahetust

Võiksite paluda klassiliikmetel kirjutada tahvlile mõned kirjakohad, mis on neid isikliku või perega uurimise käigus eriliselt kõnetanud. Võtke mõni minut aega, et lasta mõnel neist arutada tõdesid, mida nad üles märgitud kirjakohast õppisid.

õpetamise pisipilt

Õpetage põhiõpetust

Alma 23–25; 27

Usulepöördumine Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse muudab meie elu.

• Jeesuse Kristuse jüngritena püüame kõik rohkem usule pöörduda. Lugu anti-nefi-lehhilastest võib innustada neid, keda te õpetate, seda püüdlikumalt tegema. Alustuseks võite kirjutada tahvlile mida tähendab olla usulepöördunud? või mis muutub nende elus, kes usule pöörduvad? Klassiliikmed võivad otsida vastuseid järgmistest salmidest: Alma 23:6–7, 17–18; 24:17–19; 25:15–16 ja 27:26–30. Nad võivad arutada ka teisi salme, mida kirjakohtadest Alma 23–25 ja 27 on leidnud. Klassiliikmed võivad leida nende küsimuste puhul abi ka vanem David A. Bednari sõnumist „Issandasse pöördunud” (2012. a sügisene üldkonverents; vt ka „Lisamaterjalid”). Milliseid muudatusi anti-nefi-lehhilased tänu usulepöördumisele tegid? Kuidas innustab nende eeskuju meid Jeesusesse Kristusesse ja Tema evangeeliumisse pöörduma?

• Kuidas võiksite innustada klassiliikmeid hülgama anti-nefi-lehhilaste eeskujul kõik valed pärimused ning matma maha oma vastuhakurelvad? Soovi korral võite vaadata koos üle kirjakoha Alma 23:5–7. Mis on mõned head traditsioonid, mida evangeelium meil kujundada aitab? Mida sümboliseerivad laamanlaste vastuhakurelvad tänapäeval? Kuidas saame need sügavale maha matta?(Alma 24:17) Paluge klassiliikmetel mõtiskleda, millised valed pärimused või vastuhakurelvad peaksid nemad maha jätma, et täielikumalt evangeeliumi järgi elada.

Alma 24:7–16

Tänu Jeesuse Kristuse lepitusele võime meelt parandades andeks saada.

• Kui tunnete õhutust arutada klassiga meeleparandust, siis ülestähendus anti-nefi-lehhilastest Alma 24. peatükis on innustav näide, mida kasutada. Võite määrata igale klassiliikmele kirjakohast Alma 24:7–16 lugemiseks ühe salmi ning paluda neil kirjutada tahvlile, mida nad nendest salmidest meeleparanduse kohta õppisid. Seejärel võivad nad uurida järgmisi pühakirjakohti, et meeleparanduse kohta rohkem mõtteid koguda: Jesaja 53:5–6; 2. Nefi 2:6–8; ja Moosia 5:2.

Alma 24:13–15; 26; 29

Evangeelium toob rõõmu.

• Alma 23.–29. peatükis esineb sõna „rõõm” 24 korda, mistõttu on need peatükid hea allikas, kust õppida, et evangeeliumi järgi elamine – ja selle jagamine – toob rõõmu. Võite jaotada klassi gruppideks ja paluda igal grupil mõned järgmistest salmidest üle vaadata ning otsida, mille üle Ammon, Moosia pojad ja Alma rõõmustasid: Alma 24:13–15; 26:12–22; ja 29:1–17. Klassiliikmed võiksid leiud tahvlile kirjutada. Mida õpime nendest salmidest selle kohta, kuidas evangeelium toob rõõmu?

• President Russell M. Nelson on õpetanud: „Kui meie tähelepanu keskmes on Jumala päästmisplaan, ‥ Jeesus Kristus ja Tema evangeelium, võime tunda rõõmu vaatamata sellele, mis meie elus aset leiab – või aset ei leia. Rõõm tuleb Temalt ja tänu Temale. Tema on kogu rõõmu allikas.” (Rõõm ja vaimne ellujäämine. – 2016. a sügisene üldkonverents) Ehk võiksid klassiliikmed rääkida kogemustest, mis on aidanud neil president Nelsoni sõnades peituvat tõde mõista.

• Alma ja Ammon leidsid evangeeliumi jagamisest suurt rõõmu. Te võite paluda klassiliikmeid leida Alma 26. ja 29. peatükist salme, mis võiksid innustada kedagi noort teenima misjonil – või innustada kõiki jagama teistega evangeeliumi. Võite jätta paar minutit aega, et klassiliikmed saaksid planeerida, kuidas evangeeliumi jagada. Kutsuge neid üles oma plaanid ellu viima, tulevastes tundides võite julgustada neid oma püüetest rääkima.

• Kui Alma aitas teistel meelt parandada, tuletas see talle meelde Jumala headust (vt Alma 29:10–13). Ehk võiksite anda klassiliikmetele mõne minuti aega, et neid salme uurida ja loetleda, mis täpselt Almale meenus. Mis meile Jumala headust meelde tuletab? Mil viisil olete teie Jumala headust kogenud?

Alma 26–27

Me võime olla tööriistaks Jumala käes.

• Selleks et aidata klassiliikmetel avastada, mida tähendab olla tööriistaks Jumala käes (vt Alma 26:3), võite neile näidata eri liiki tööriistu. Võite paluda ka klassiliikmeil mõni neile vajalik tööriist kaasa võtta. Mil viisil on need tööriistad kasulikud? Mil moel oleme meie tööriistadeks Jumala töös? Võite paluda klassiliikmetel leida viise, kuidas Ammon ja tema kaasmisjonärid Jumala käes tööriistadeks olid (vt nt Alma 26:1–5, 11–12). Milliseid kaemusi saame ÕL 4. peatükist selle kohta, kuidas olla tööriistaks Tema käes? Lisaks võiksid klassiliikmed jagada kogemusi, mil nad on tundnud rõõmu, et saavad olla tööriistaks Jumala käes.

õppimise pisipilt

Innustage kodus õppimist

Paljud väärarusaamad, mis tänapäeval Jumala lapsi eksiteele viivad, olid levinud ka Alma päevil. Öelge klassiliikmetele, et Alma 30.–31. peatükist loevad nad, kuidas Alma ja teised neile valeõpetustele vastasid.

materjalide pisipilt

Lisamaterjalid

Issandasse pöördunud.

Vanem David A. Bednar õpetas:

„Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhiolemus sisaldab endas meie loomuse fundamentaalset ja püsivat muutust, mis on võimalik ainult Päästja lepituse kaudu. Tõeline pöördumine muudab meie uskumusi, südant ja elu nii, et see on kooskõlas Jumala tahtega (vt Ap 3:19; 3Ne 9:20), ja sellega kaasneb teadlik pühendumine, saamaks Kristuse jüngriks.”

Vanem Bednar tsiteeris kirjakohta Alma 23:6–8 ja selgitas:

„Nendes salmides on kirjeldatud kahte tähtsat elementi: 1) tõe tundmine, mida võib kutsuda ka tunnistuseks, ja 2) Issandasse pöördumine, mida mina mõistan kui pöördumist Päästjasse ja Tema evangeeliumisse. Seega see võimas kombinatsioon tunnistusest ja pöördumisest Issandasse kutsus esile kindluse ja vankumatuse ning lõi vaimse kaitse.

Nad ei langenud iial ära ja heitsid kõrvale oma vastuhaku relvad ega võidelnud enam Jumala vastu. Heitmaks kõrvale kallid vastuhaku relvad, nagu isekus, uhkus ja sõnakuulmatus, on vaja enamat kui lihtsalt usku ja teadmist. Veendumus, alandlikkus, meeleparandus ja allaheitlikkus käivad vastuhaku relvadest loobumise eel. Kas teil ja minul on ikka veel alles meie vastuhaku relvad, mis takistavad meil Issandasse pöörduda? Kui on, siis peame kohe meelt parandama.

Pange tähele, et laamanlased ei pöördunud usule mitte neid õpetanud misjonäride või Kiriku suurepäraste programmide pärast. Nad ei pöördunud usule nende juhtide isikuomaduste ega oma isade kultuuripärandi või traditsioonide alalhoidmise tõttu. Nad pöördusid Issandasse − Päästjasse, Tema jumalikkusesse ja õpetustesse − ja ei langenud iialgi ära.” (Pöördunud Issandasse. – 2012. a sügisene üldkonverents)

Õpetamise täiustamine

Otsige juhatust oma juhtidelt. „Teie preesterluse ja abiorganisatsioonide juhid soovivad teid aidata. Paluge nende nõu, kui te püüate saada paremaks õpetajaks ja kui te mõtisklete oma õpilaste vajaduste üle.” (Päästja viisil õpetamine, lk 5)