2009
Lepingute vägi
Mai 2009


Lepingute vägi

Pidage hädaajal oma lepinguid kõigest kõige tähtsamaks ja pidage neist täpselt kinni.

Minu soojad ja siirad tervitused vanem Neil L. Andersenile Kaheteiskümne Apostli Kvoorumiga liitumise puhul. Ta on vääriline ja teretulnud lisa.

15. augustil 2007 tabas Peruud ulatuslik maavärin, mis hävitas peaaegu täielikult rannikuäärsed Pisco ja Chincha linnad. ˇKoos paljude teiste Kiriku juhtide ja liikmetega tõttas Kiriku Chinca Balconcito koguduse juhataja Wenceslao Conde appi neile, kelle kodud olid kannatada saanud.

Neli päeva pärast maavärinat jõudis Chinchasse vanem Marcus B. Nash Seitsmekümnest, et koordineerida hädasolijate abistamist kohapeal ja sai kokku vend Condega. Kui nad parasjagu rääkisid maavärina hävitustööst ja sellest, mida on tehtud kannatanute abistamiseks, tuli nende juurde vend Conde abikaasa Pamela, laps süles. Vanem Nash küsis õde Condelt, kuidas on lood tema lastega. Naine vastas naeratades, et tänu Jumala headusele on nad kõik terved. Ta küsis Condede kodu kohta.

„Kodu on läinud,” vastas naine lihtsalt.

„Aga teie asjad?” uuris vanem Nash.

„Kõik jäi rusude alla,” vastas õde Conde.

„Ja ometi,” märkis vanem Nash, „kui me siin juttu ajame, on teie näol naeratus?”

„Jah,” vastas naine, „ma palvetasin ja tunnen rahu. Meil on olemas kõik, mida vajame. Me oleme teineteisel olemas, meil on meie lapsed, me oleme pitseeritud templis, meil on see imeline Kirik ja meil on Issand. Issanda abiga saame me jälle jalad alla.”

Sellist malbet usu ja vaimse jõu väljendamist pühade seas kohtab kõikjal üle kogu maailma. Selles väljendub lihtsalt sügav vägi, mida me meie päevil nii väga vajame ja mille olulisus iga päevaga järjest kasvab. Me vajame tugevaid kristlasi, kes suudavad raskustele vastu panna, kelle lootust ei murra ükski tragöödia, kes suudavad oma eeskuju ja osavõtlikkusega olla teistele toeks, ning kes saavad jagu kiusatustest. Me vajame tugevaid kristlasi, kelle usk laseb teha suuri asju ja kes suudavad kaitsta Jeesuse Kristuse tõde nii sõjakate usueitajate kui ka nende vastu, kes väidavad, et hea ja halb sõltuvad olukorrast.

Mis on sellise kõlbelise ja vaimse väe allikaks ja kuidas selleni jõuda? See allikas on Jumal. See vägi on kättesaadav Temaga sõlmitud lepingute kaudu. Leping on Jumala ja inimese vaheline kokkulepe, mille tingimused paneb paika Jumal (vt Bible Dictionary, „Covenant”, lk 651). Nende jumalike kokkulepete puhul kohustub Jumal meid toetama, pühitsema ja ülendama, kui meie kohustume Teda teenima ja pidama kinni Tema käskudest.

Me sõlmime lepinguid preesterluse talituste ehk pühade rituaalide kaudu, mille Jumal on pühitsenud selleks, et saaksime oma pühendumust näidata. Nii näiteks on selle aluslepingu kinnituseks, kus me kõigepealt tõotame, et oleme nõus võtma enda peale Kristuse nime, ristimistalitus. See sõlmitakse igaühega nimeliselt. Selle talituse kaudu hakkame me kuuluma Issanda lepingurahva hulka ja saame Jumala selestilise kuningriigi pärijateks.

Teisi pühasid talitusi viiakse läbi templites, mis just sellel eesmärgil püstitatud ongi. Kui me jääme ustavaks seal sõlmitud lepingutele, saavad meist mitte üksnes selestilise kuningriigi vaid ka ülenduse – kõrgeima hiilguse pärijad taevases kuningriigis ning me saame endale kõik jumalikud võimalused, mida Jumal saab anda. (Vt ÕL 132:20)

Pühakirjades räägitakse sageli uuest ja igavikulisest lepingust. See uus ja igavikuline leping on Jeesuse Kristuse evangeelium. Teisisõnu määravad evangeeliumi õpetused ja käsud Jumala ja inimese vahelise igavikulise lepingu olemuse. See leping sõlmitakse igal evangeeliumi ajajärgul uuesti. Kui me peaksime ütlema ühe lausega, mida uus ja igavikuline leping endast kujutab, ütleksime me nõnda: „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Jh 3:16) Jeesus selgitas, mida Temasse uskumine tähendab: „Nüüd see on käsk [ehk teisisõnu, see on leping]: Parandage meelt, kõik te maailma ääred ja tulge minu juurde ja saage ristitud minu nimesse, et te oleksite pühitsetud Püha Vaimu vastuvõtmisega, et te võiksite seista määrdumata minu ees viimsel päeval.” (3Ne 27:20)

Mis on Jumalaga lepingute sõlmimise ja neist kinnipidamise juures see, mis annab meile väe naeratada läbi raskuste, näha kannatustes võitu, olla „õhinaga kinni heas asjas … ning saa[ta] korda rohkesti õigsust”? (ÕL 58:27)

Andide ja õnnistuste najal

Esiteks, kui me kuuletume Jeesuse Kristuse evangeeliumi põhimõtetele ja käskudele, tunneme me rõõmu jätkuvast õnnistustetulvast, mida Jumal on lubanud meiega sõlmitud lepingus. Need õnnistused annavad meile kätte vahendid, mis on vajalikud, et tegutseda elu jooksul pigem ise, kui lasta ennast pelgalt teistest mõjutada.1 Nii näiteks annavad Issanda käsud Tarkuse Sõnas seoses oma füüsilise keha eest hoolitsemisega meile õnnistusena ennekõike „tarkust ning suuri teadmiste aardeid, tõepoolest, varjatud aardeid”. (ÕL 89:19) Lisaks sellele viivad need tervislikuma eluni ja vabanemiseni kahjulikest sõltuvustest. Kuulekus annab meile suurema kontrolli oma elu üle, suurema suutlikkuse tulla ja minna, teha tööd ja luua. Vanadus, õnnetused ja haigused nõuavad mõistagi oma osa, kuid isegi siis suurendab kuuletumine sellele evangeeliumi seadusele meie võimekust nende probleemidega hakkama saada.

Lepingute rajal kõndides leiame me lõppematu andide ja abi tagavara. „Ligimesearmastus ei hävi ilmaski” (1Kr 13:8; Mn 7:46), armastus sigitab armastust, kaastunne kaastunnet, voorus voorust, pühendumine lojaalsust, teenimine rõõmu. Me kuulume lepingurahva hulka, pühade kogukonda, kes innustavad, toetavad ja teenivad üksteist. Või nagu Nefi seda selgitas: „Ja kui see nii on, et inimlapsed peavad Jumala käske, toidab ta neid ja tugevdab neid.” (1Ne 17:3)2

Suurenenud usu najal

Kõige sellega ei taha ma öelda, et lepingualune elu oleks probleemideta, või et kuulekale hingele oleks üllatuseks, kui pettumused või koguni katastroofid tema rahu rikuvad. Kui teil on tekkinud tunne, et teie isiklik õigemeelsus peab välistama kõik kaotused ja kannatused, võiksite ajada juttu Iiobiga.

See näitab meile ära teise viisi, kuidas lepingud meile jõudu annavad: lepingud annavad meile usu, mis on vajalik, et vastu pidada ja teha kõike, mida Issand vajalikuks peab. Valmidus Kristuse nime enda peale võtta ja Tema käskudest kinni pidada nõuab samuti usku, kuid kui me oma lepinguid au sees peame, siis meie usk kasvab. Kõigepealt tulevad ilmsiks lubatud kuulekuseviljad, mis meie usku kinnitavad. Teiseks teavitab Vaim meid Jumala rahulolust ning me tunneme end kindlana Tema jätkuvate õnnistuste ja abi käes. Kolmandaks, tulgu, mis tuleb, meie võime minna elule vastu lootuse ja meelerahuga, teades, et ükskord kroonib meie tegemisi edu, sest Jumal on andnud meile isiklikult nimelise lubaduse ja me teame, et Tema ei valeta. (Vt En 1:6; Et 3:12)

Käesoleva evangeeliumi ajajärgu varajased Kiriku juhid kinnitasid, et lepingurajal püsimine annab meile kindlustunde, mida katsumuste tulles vajame:

„Teadmine, et nende suund siin elus ühtib Issanda tahtega, aitas muistsetel pühadel pidada vastu kõikidele kannatustele ja tagakiusamisele, suhtuda … oma vara riisumisse ja raiskamisse naerusui ja surra kõige koledamal kombel, teades (mitte pelgalt uskudes), et kui nende koda maa peal on hävinud, saab neil olema taevas Jumala koda, igavene koda, mis pole ehitatud kätega.” (2Kr 5:1; Lectures on Faith, [1985], lk 67)

Nad märkisid veel, et tuues ohvriks kõik, mis iganes Jumal võib meilt nõuda, saame me Vaimu tunnistuse, et meie tee on õige ja Jumalale meele järele (vt Lectures on Faith, lk 69–71). Selle teadmise juures muutub meie usk mõõtmatuks ja me võime olla kindlad, et õigel ajal pöörab Jumal kõik kannatused meie kasuks. Mõnele teist on olnud selline usk toeks, kui olete talunud neid, kes sellest „suurest ja ruumikast ehitisest” põlastavalt näpuga näitavad ja hüüavad: „Häbi!” (vt 1. Nefi 8:26–27), ning olete jäänud vankumatuks koos Peetruse ja vana aja apostlitega, „rõõmsad sellest, et [teid] oli väärt arvatud kannatama teotust [Kristuse] nime pärast”. (Apostlite teod 5:41) Issand ütles selle Kiriku kohta: „Tõesti ma ütlen teile: Kõik nende seast, kes … tahavad ohverdades kinni pidada oma lepingutest – jah, iga ohvriga, mida mina, Issand, käsin – need ma võtan vastu. Sest mina, Issand, lasen neil vilja kanda kui väga viljakandev puu, mis on istutatud heale maale, puhta oja äärde, mis annab palju väärtuslikku vilja.” (ÕL 97:8–9)

Apostel Paulus mõistis, et sellele, kes on sõlminud lepingu Jumalaga, antakse usku, et katsumustele vastu panna, ja nende katsumuste kaudu suureneb tema usk veelgi. Talle endale „liha sisse antud vaia” (2Kr 12:7) kohta tähendas Paulus järgmist: „Sellesama pärast olen ma kolm korda Issandat palunud, et see minust lahkuks. Aga ta ütles mulle: „Sulle saab küllalt minu armust; sest vägi saab nõtruses täie võimuse!” Nii ma siis tahan meelsamini kiidelda oma nõtrustest, et Kristuse vägi asuks elama minusse. Sellepärast olen meeleldi nõtrustes, vägivalla all, hädades, tagakiusamistes ja kitsikustes Kristuse pärast; sest kui olen nõder, siis olen vägev!” (2Kr 12:8–10)3

„Jumalikkuse väe” najal

Me oleme vaadelnud kõigepealt õigustandvaid õnnistusi ja seejärel usu andi, mille Jumal annab neile, kes peavad kinni Temaga sõlmitud lepingutest. Viimane asi, millel ma tahan täna lepingute kaudu saadava jõu teemal rääkides peatuda, on jumaliku väe andmine. Kui me pühendume Temale oma lepingu alusel, võimaldab see meie Taevasel Isal lasta oma jumalikul mõjujõul, „jumalikkuse väel” (ÕL 84:20) meie ellu voolata. Ta saab seda teha, kuna me moraalset valikuvabadust kasutades oleme omal vabal tahtel valinud selle vastuvõtmise. Meie osavõtt nendest talitustest näitab ka seda, et oleme valmis võtma endale täiendava vastutuse, mis kaasneb täiendava valguse ja vaimse väega.

Kõikide talituste, eriti aga templitalituste korral õnnistatakse meid väega kõrgest.4 See „Jumalikkuse vägi” tuleb Püha Vaimu isiku ja Tema mõju läbi. Püha Vaimu and kuulub uue ja igavikulise lepingu juurde. Sellel on tähtis osa meie ristimisel, Vaimuga ristimisel. See toob sõnumi armust, mille kaudu Kristuse veri võtab ära meie patud ja pühitseb meid. (vt 2Ne 31:17) See on and, mille läbi Aadam „sai elavaks sisemise inimese poolest”. (Ms 6:65) Just Püha Vaimu vahendusel pidasid muistsed apostlid vastu kõigele, millele nad vastu pidasid, ja viisid oma preesterluse ametiga kaasnevaid võtmeid kasutades evangeeliumi tollasele maailmale.

Kui me oleme sõlminud jumalikud lepingud, on Püha Vaim meie trööstija, meie juhataja ja meie kaaslane. Püha Vaimu viljad on surematu hiilguse rahutoovad asjad, kõikide asjade tõde; see, kes elustab kõik asjad, kes teeb kõik asjad elavaks; see, kes tunneb kõiki asju ja kellel on kõik vägi vastavalt tarkusele, halastusele, tõele, õiglusele ja õigusemõistmisele. (Vt Ms 6:61) Püha Vaimu annid – kui mainida vaid mõnda – on tunnistus, usk, teadmised, tarkus, ilmutused, imeteod, tervenemine ja tervendamine ning ligimesearmastus. (Vt ÕL 46:13–26)

Püha Vaim on tunnistajaks teie sõnadele, kui te õpetate ja tunnistate. See on Püha Vaim, kes paneb teile südamesse, mida te peate ütlema, kui viibite ebasõbralikus seltskonnas, täites niiviisi Issanda lubaduse, et „teid ei aeta inimeste ees segadusse”. (ÕL 100:5) See on Püha Vaim, kes ilmutab teile, kuidas ületada järgmine ületamatuna näiv takistus. Püha Vaimu kaudu teie sees võivad teised tunda Kristuse puhast armastust ja saada jõudu edasi minna. Ja ka see on Püha Vaim, kes Lubaduse Püha Vaimuna kinnitab teie lepingute paikapidavust ja kehtivust ning pitseerib Jumala lubadused teie peale.5

Jumalikud lepingud on need, mis teevad kristlased tugevaks. Ma õhutan kõiki olema preesterluse talituste väärilised ja saama osa kõigist, mis võimalik, ning seejärel pidama ustavalt kinni lubadustest, mida te olete lepingu alusel andnud. Pidage hädaajal oma lepinguid kõigest kõige tähtsamaks ja pidage neist täpselt kinni. Siis võite te paluda usus, ilma kõhklusteta, vastavalt oma vajadustele ja Jumal vastab teile. Ta toetab teid, kui teete tööd ja olete hoolsad. Temale parajal ajal ja viisil sirutab Ta välja oma käe ja ütleb: „Siin ma olen!”

Ma tunnistan, et Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus on olemas preesterluse volitus, et viia läbi talitusi, mille kaudu me saame sõlmida siduvaid lepinguid oma Taevase Isaga Tema Püha Poja nimel. Ma tunnistan, et Jumal peab teile antud lubadustest kinni, kui teie peate Temaga sõlmitud lepinguid au sees. Ta õnnistab teid „hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga … mõõduga”. (Lk 6:38) Ta tugevdab ja lihvib teie usku. Ta täidab teid oma Püha Vaimu kaudu jumaliku väega. Ma palvetan, et Tema Vaim oleks alati koos teiega teid juhatamas ning teid puudusest, muredest ja kitsikusest päästmas. Ma palvetan, et teist saaksid teie lepingute kaudu vägevad heategevad tööriistad Tema käes, kes on meie Issand ja Lunastaja, Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Prohvet Joseph Smith täheldas: „Kuna Jumal on meie – kõigi oma loodute õnne kavandaja, ei ole Ta kunagi määranud ega määra kunagi oma rahvale talitust, ega anna neile käsku, mis ei tule kasuks Tema poolt kavandatud õnnele, ning mis ei too küllalt head ja hiilgust neile, kes Tema seadusest ja talitustest osa saavad.” (History of the Church, 5. kd, lk 135)

  2. Mõned näevad uue ja igavikulise lepingu käskudes vaid ohverdamist ja piiranguid, kuid need, kes oma elus selle kogemuse saavad – kes alluvad vabatahtlikult ja tingimusteta lepingujärgsele elule – avastavad vabaduse ja rahuldustunde. Kui me seda ükskord tõeliselt mõistame, avastame, et tahame kinni pidada pigem rohkematest kui vähematest käskudest. Iga uus seadus või käsk, millest me teada saame ja mille järgi me elame, on nagu täiendav redelipulk, mis võimaldab meil ronida üha kõrgemale. Evangeeliumi järgi elada tähendab hästi elada.

  3. Apostel Jaakobus õpetas sedasama:

    „Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute paljudesse kannatustesse, ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust!

    Ent kannatlikkus omagu täiuslikku tegu, et te oleksite täiuslikud ja laitmatud ega oleks teil mingit puudust.” (Jk 1:2–4, JST)

  4. Nagu prohvet Joseph palus Kirtlandi templi pühitsuspalves, mille ilmutas talle Issand: „Me palume sind, Püha Isa, et sinu teenijad võiksid minna siit kojast välja relvastatuna sinu väega, ja et sinu nimi oleks nende peal ja sinu hiilgus nende ümber ja sinu inglitel oleks käsk neid hoida.” (ÕL 109:22)

  5. Kirtlandi templi pühitsuspalves, millest varem juttu oli, palus prohvet: „Ja palun anna, Püha Isa, … kõigile neile, kes selles kojas kummardavad, … et nad võiksid üles kasvada sinus ja saada Püha Vaimu täiuse.” (ÕL 109:14–15) „Püha Vaimu täiuse” juurde kuulub see, mille kohta Jeesus ütles „lubadus, mille ma annan teile igavesest elust, nimelt selestilise kuningriigi hiilgusest; mis on Esmasündinu kiriku, nimelt kõige pühama Jumala hiilgus, mis tuleb tema Poja Jeesuse Kristuse kaudu”. (ÕL 88:4–5)