„Sina püsid minus ja mina sinus; seepärast, kõnni minuga”
Päästja lubadus meis püsida on tõsi ning see on kättesaadav kõigile Tema taastatud Kiriku lepinguid pidavatele liikmetele.
Vana aja prohvet Eenokil, kellest räägitakse Vanas Testamendis, Õpetuses ja Lepingutes ning Kallihinnalises Pärlis1, oli tähtis osa Siioni linna rajamisel.
Eenoki teenimiskutsest kõnelevas pühakirjaloos viidatakse sellele, et „ta kuulis taevast häält, mis ütles: Eenok, mu poeg, kuuluta sellele rahvale prohvetlikult ja ütle neile: Parandage meelt, ‥ sest nende südamed on paadunud ja nende kõrvad on kõva kuulmisega ning nende silmad ei näe kaugele”.2
„Ja kui Eenok oli neid sõnu kuulnud, kummardus ta ‥ maha ja kõneles Issanda ees, öeldes: Miks on see nii, et ma olen leidnud sinu silmis soosingut, ja ma olen vaid poisike ning kõik inimesed vihkavad mind, sest et ma olen aeglase kõnega, mispärast – on siis minust sinule teenijat?”3
Palun pange tähele, et sel ajal, kui Eenok teenima kutsuti, sai ta tõsiselt teadlikuks oma puudustest ja küündimatusest. Ja ma kahtlustan, et igaüks meist on tundnud end ühel või teisel korral kirikus teenides paljuski nagu Eenok. Kuid ma usun, et Issanda vastus Eenoki anumisele on õpetlik ja käib nüüdisajal meie kõigi kohta.
„Ja Issand ütles Eenokile: Mine ja tee nagu ma olen sind käskinud, ja ükski inimene ei pista sind läbi. Ava oma suu ja see täidetakse ning ma annan sulle, mida öelda. ‥
Vaata, minu Vaim on sinu peal, mispärast ma mõistan õigeks kõik sinu sõnad, ja mäed põgenevad sinu eest ning jõed muudavad oma suunda; ja sina püsid minus ja mina sinus; seepärast, kõnni minuga.”4
Eenokist sai lõpuks vägev prohvet ja tööriist Jumala käes suure töö täidesaatmisel, kuid ta ei alustanud oma teenimistööd sellisena! Pigem ta võimekus aja jooksul suurenes, kui ta õppis Jumala Pojas püsima ja Temaga kõndima.
Ma palvetan tõsimeelselt, et Püha Vaim meid aitaks, kui me kaalume koos Issanda nõuandeid Eenokile ning mida need võivad tähendada meile teiega nüüdisajal.
Sina püsid minus
Issand Jeesus Kristus esitab meile kõigile kutse Temas püsida.5 Kuid kuidas me päriselt õpime ja hakkame Temas püsima?
Sõna „püsima” tähendab kindlaks või stabiilseks jäämist ja järeleandmatut vastupidamist. Vanem Jeffrey R. Holland on selgitanud, et „püsimine” kui tegevus tähendab „jääda, kuid jääda igavesti”. „See on evangeeliumisõnumi kutse ‥ kõigile ‥ maailmas. Tulge, kuid tulge, et jääda. Tulge veendunult ja püsivalt. Tulge jäädavalt iseenda ja kõigi nende põlvkondade pärast, kes peavad teile järgnema.”6 Seega, me püsime Kristuses, kui me pühendume kindlalt ja vankumatult Lunastajale ja Tema pühadele eesmärkidele nii headel kui ka halbadel aegadel.7
Meie püsimine Issandas saab alguse sellest, kui me rakendame oma kõlbelist valikuvabadust ja võtame enda peale Tema ikke8 taastatud evangeeliumi lepingute ja talituste kaudu. Meie lepinguline ühendus oma Taevase Isa ja Tema ülestõusnud ja elava Pojaga on taevane perspektiivi, lootuse, väe ja kestva rõõmu allikas ning lisaks sellele kivikõva alus9, millele me peaksime oma elu ehitama.
Me püsime Temas, kui püüame jätkuvalt tugevdada oma isiklikku lepingusidet Isa ja Pojaga. Näiteks, kui me palvetame siiralt Igavese Isa poole Tema Armsa Poja nimel, süvendab ja kindlustab see meie lepingulist ühendust nendega.
Me püsime Temas, kui me toitume tõelise rõõmuga Kristuse sõnadest. Päästja õpetus tõmbab meid lepingulastena Talle lähemale10 ja ütleb meile kõik, mida me peame tegema.11
Me püsime Temas, kui valmistume siiralt sakramenditalituseks, vaatame üle oma lepinguga antud lubadused ja nende üle mõtiskleme ning siiralt meelt parandame. Kui me võtame sakramenti väärilisena, tunnistame Jumalale, et oleme nõus võtma enda peale Jeesuse Kristuse nime ja püüame „teda alati meeles pida[da]”12 pärast seda lühikest ajahetke, mis kulus selles pühas talituses osalemiseks.
Ja me püsime Temas, kui me teenime Jumalat, teenides Ta lapsi ning oma vendi ja õdesid.13
Päästja ütles: „Kui te peate minu käsusõnu, siis te jääte minu armastusse, nõnda nagu mina olen pidanud oma Isa käsusõnu ja jään tema armastusse.”14
Ma olen lühidalt kirjeldanud mõnda neist paljudest viisidest, kuidas Päästjas püsida. Ja nüüd kutsun ma igaühte meist kui Tema jüngreid paluma, otsima, koputama ja saama Püha Vaimu väel ise teada teisi tähendusrikkaid viise, kuidas muuta Kristus oma elu keskpunktiks kõiges, mida me teeme.
Ja mina sinus
Päästja on andnud oma järgijaile kaheosalise lubaduse: kui me püsime Temas, püsib Tema meis. Kuid kas Kristusel on tõepoolest võimalik püsida teis ja minus – isiklikult ja individuaalselt? Vastus sellele küsimusele on kõlav „jah”!
Me saame Mormoni Raamatust teada, kuidas Alma õpetas vaeseid ja tunnistas neile, kelle kannatused olid sundinud neid alandlikkusele. Oma õpetuses võrdles ta sõna seemnega, mida tuleb istutada ja kosutada, ning ta kirjeldas seda „sõna” kui Jeesuse Kristuse elu, missiooni ja lepitusohvrit.
Alma sõnas: „Hakake uskuma Jumala Pojasse, et ta tuleb oma rahvast lunastama, ja et ta kannatab ja sureb, et lepitada nende patte; ja et ta tõuseb taas üles surnuist, mis teeb teoks ülestõusmise, nii et kõik inimesed seisavad tema ees kohtumõistmiseks sel viimsel päeval, kohtupäeval, oma tegude järgi.”15
Arvestades seda, kuidas Alma „sõna” kirjeldas, kaaluge palun ka inspireerivat seost, mille ta järgmisena välja toob.
„Ja nüüd, ‥ ma soovin, et te istutaksite selle sõna oma südamesse ja kui see hakkab paisuma, koguni nõnda kosutage ka seda oma usuga. Ja vaata, see saab puuks, võrsudes teis üles igavikuliseks eluks. Ja seejärel andku Jumal teile, et teie koormad oleksid tema Poja üle rõõmustades kerged. Ja tõepoolest, kõike seda te võite teha, kui te tahate.”16
See seeme, mille me peaksime püüdma oma südamesse istutada, on sõna – nimelt Jeesuse Kristuse elu, missioon ja õpetus. Ja kui seda sõna usuga kosutada, võib sellest saada puu, mis võrsub meis üles igavikuliseks eluks.17
Mida sümboliseeris puu Lehhi nägemuses? Seda puud võiks pidada Jeesuse Kristuse kujutiseks.18
Mu armsad vennad ja õed! Kas see Sõna on meie sees? Kas evangeeliumitõed on kirjutatud meie lihastele südamelauakestele?19 Kas me tuleme Tema juurde ja saame vähehaaval üha enam Tema-sarnaseks? Kas meis on kasvamas Kristuse-puu? Kas me püüdleme selle poole, et meist saaks Temas20 „uus loodu”?21
Võib-olla inspireerisid need imetabased väljavaated Almat küsima: „Kas te olete vaimselt Jumalast sündinud? Kas te olete saanud tema peegelpildi oma näoilmesse? Kas te olete kogenud seda vägevat muutust oma südames?”22
Me peaksime alati meeles pidama Issanda juhatust Eenokile: „Sina püsid minus ja mina sinus.”23 Ja ma tunnistan, et Päästja lubadus meis püsida on tõsi ning see on kättesaadav kõigile Tema taastatud kiriku lepinguid pidavatele liikmetele.
Seepärast, kõnni minuga
Apostel Paulus manitses Issanda vastu võtnud usklikke: „Nõnda käige temas.”24
Päästjas ja koos Temaga käimine heidab valgust kahele olulisele jüngriks olemise aspektile: 1) Jumala käskudele kuuletumisele, ning 2) nende pühade lepingute meelespidamisele ja austamisele, mis seovad meid Isa ja Pojaga.
Johannes kuulutas:
„Ja sellest me tunneme, et me oleme tema ära tundnud, et me peame tema käske.
Kes ütleb: „Mina tunnen teda”, ega pea tema käske, see on valelik ja tõde ei ole tema sees.
Aga kes peab tema sõna, selles on tõesti Jumala armastus saanud täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me oleme tema sees.
Kes ütleb enese tema sisse jäävat, see on ka kohustatud elama niisugust, elu nagu tema elas.”25
Jeesus kutsub igaüht meist: „Tule ning järgi mind!”26 ja: „Kõnni minuga.”27
Ma tunnistan, et kui me usus edasi pürgime ja Issanda vaimu tasaduses käime28, õnnistatakse meid väe, juhatuse, kaitse ja rahuga.
Tunnistus ja lubadus
Alma kirjeldab Issanda armastavat palvet kõikidele elus hingedele.
„Vaata, ta saadab kutse kõikidele inimestele, sest halastuse käed on sirutatud nende poole ja ta ütleb: Parandage meelt ja ma võtan teid vastu.
‥ Tulge minu juurde ja te sööte elupuu vilja; jah, te sööte ja joote eluleiba ja eluvett vabalt.”29
Ma pööran tähelepanu sellele, et see Päästja palve on absoluutselt kõikehõlmav. Ta igatseb õnnistada oma armu ja halastusega igat ainsamat inimest, kes praegu elab, kes on kunagi elanud ja kes saab veel maa peal elama.
Osa kirikuliikmeid võib küll neid õpetusi, põhimõtteid ja tunnistusi tõeks pidada, mida siit konverentsikeskuse ja kohalike koguduste kantslitest kogu maailmas kuulutatakse, kuid siiski vaevu uskuda, et need igavikulised tõed käivad konkreetselt nende elu ja olude kohta. Nad usuvad siiralt ja teenivad kohusetundlikult, kuid nende lepinguline side Isa ja Tema lunastava Pojaga pole veel saanud nende elus elavaks ja ümberkujundavaks reaalsuseks.
Ma luban, et te võite teada ja tunda Püha Vaimu väega, et need evangeeliumitõed, mida ma olen kirjeldada püüdnud, on teie jaoks – isiklikult ja individuaalselt.
Ma tunnistan rõõmsalt, et Jeesus Kristus on meie armastav ja elav Päästja ning Lunastaja. Kui me jääme Temasse, jääb Tema meisse.30 Ja kui me käime Temas ja Temaga, õnnistatakse meid kandma palju vilja. Ma tunnistan seda Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.