Ülenda oma süda ja rõõmusta
Me sündisime praegusel ajal jumalikul, Iisraeli kokkukogumise eesmärgil.
Rääkides hiljutisele pöördunule Thomas B. Marshile, ütles Issand julgustavalt: „Ülenda oma süda ja rõõmusta, sest sinu misjoni tund on tulnud (ÕL 31:3).
Usun, et see kutse võib olla inspiratsiooniks kõikidele Kiriku liikmetele. Oleme ju kõik saanud oma Taevaselt Isalt ülesande Iisrael mõlemal pool eesriiet kokku koguda.
President Nelsoni sõnul on „see kogumine ‥ kõige tähtsam praegu maa peal toimuv sündmus. Miski ei ole ulatuselt, tähtsuselt ja majesteetlikkuselt sellega võrreldav.”1
Maailmas on muidugi palju väärt aateid. Neid kõiki nimetada on võimatu. Kuid kas te ei tahaks osaleda suures aates, mis on teie siruulatuses ja kus teie panus on hindamatu? See kogumine on kõigi jaoks igavese tähtsusega. Igas vanuses inimesed saavad osaleda selles aates oma oludest ja elukohast sõltumata. Mingi muu aade maailmas pole kõikehõlmavam.
Konkreetselt noortele rääkides, ütles president Nelson: „Meie Taevane Isa on hoidnud paljusid oma kõige õilsamaid hingesid, võiks lausa öelda, et oma parima võistkonna, selle viimase faasi jaoks. Need õilsad hinged – need parimad mängijad, need kangelased – olete teie!”2
Jah, teid valmistati ette juba enne seda elu ja olete nüüd sündinud, et sel viimsel ajal kaasa lüüa selles suures Iisraeli mõlemal pool eesriiet kokkukogumise töös (vt ÕL 138:53–56).
Miks on see aade nii tähtis? Sest „hingede väärtus on Jumala silmis suur” (ÕL 18:10). Ja ka seetõttu, et „kes iganes usub [Jeesusesse Kristusse] ja saab ristitud, see päästetakse; ja ‥ päri[b] Jumala kuningriigi” (3Ne 11:33). Peale selle „antakse ‥ kõik, mis on ‥ Isal”, neile, kes saavad Tema talitused ja peavad kinni Tema lepingutest (ÕL 84:38). Lisaks on „töötegijaid vähe” (Lk 10:2).
Üksnes Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikust leiame väe, volituse ja võimaluse pakkuda selliseid õnnistusi teistele, olgu elavatele või surnutele.
President Nelson on öelnud: „Kui te ükskõik millal teete midagi, mis aitab kedagi – olgu siis siin- või sealpool eesriiet – astuda sammu lähemale Jumalaga lepingute sõlmimisele ja hädavajalike ristimis- ja templitalituste saamisele, siis aitate te koguda kokku Iisraeli. Nii lihtne see ongi.”3
Kuigi kokkukogumise juures abistamiseks on palju võimalusi, tahaksin ma rääkida eriti ühest: põhimisjonärina teenimisest. Paljudele teile tähendab see evangeeliumi jutlustamist. Paljude teiste jaoks tähendab see teenistusmisjonäriks olemist. Kuid maailm püüab noori hirmu ja kindlusetuse külvamisega selle pühima kohustuse täitmisest kõrvale juhtida.
Muudeks takistusteks võivad olla pandeemia, healt töökohalt lahkumine ja hariduse edasilükkamine või romantiline huvi kellegi vastu. Igaühel on omaenda komplekt proovilepanekuid. Sellised segajad võivad esile kerkida just siis, kui te astute Jumala teenistusse ning hiljem ilmselgena näivad valikud pole sel hetkel alati lihtsad.
Tean omast kogemuseest sellise noore inimese rahutust. Kui ma oma misjoniks valmistusin, püüdsid üllatavad jõud ka mind heidutada. Üks neist oli mu hambaarst. Kui ta mõistis, et tulin ta vastuvõtule, et võiksin saada misjonäriks, püüdis ta mu teenimaminekut maha laita. Mul polnud aimugi, et mu hambaarst oli Kiriku vastu.
Ka haridustee katkestamine osutus keeruliseks. Kui palusin ülikooliprogrammist kaheaastast puhkust, teavitati mind, et see pole võimalik. Kui ma aasta pärast ei naaseks, kaotaksin ülikoolis koha. Brasiilias oli see tõsine asi, kuna ainus kriteerium ülikooli pääsemiseks oli äärmiselt raske eksam, milles oli tihe konkurents.
Kui ma korduvalt peale käisin, teatati mulle vastumeelselt, et pärast aastast puhkust võiksin ma erakorralisel põhjusel erandit taotleda. See taotlus võidakse rahuldada või mitte. Mõte raskest sisseastumiskatsest pärast kaheaastast õpingutest eemalviibimist kohutas mind.
Peale selle olin ma erakordselt huvitatud ühest noorest naisest. Ka mõned mu sõbrad olid temast huvitatud. Mõtlesin endamisi, et riskin, kui misjonile lähen.
Kuid Issand Jeesus Kristus oli mulle suureks inspiratsiooniks, et ma ei kardaks tulevikku, kui Teda kogu südamest teenida püüan.
Ka Tal endal oli missioon täita. Ta selgitas oma sõnadega: „Sest ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid selle tahtmist, kes mind on läkitanud.” (Jh 6:38) Ja kas Tema ülesanne oli kerge? Muidugi mitte. Olulise osana Tema missioonist pani Ta kannatus Teda, „Jumalat ennast, suuremat kõigist, valust värisema ja veritsema igast poorist, ja kannatama nii kehas kui vaimus ning soovima, et [Ta] võik[s] pääseda kibeda karika joomisest –
ometi, au olgu Isale, ja [Ta] jõ[i] ja lõpeta[s] oma ettevalmistused inimlaste heaks.” (ÕL 19:18–19)
Põhimisjonil teenimine võib meile raske näida. Võib-olla on selleks vaja mõneks ajaks loobuda millestki tähtsast. Issand on sellest loomulikult teadlik ja on alati meie kõrval.
Esimene Presidentkond lubab lausa oma misjonäridele mõeldud sõnumis trükises „Jutlusta minu evangeeliumi”: „Teenides Issandat alandlikult ja palvemeelselt, tasub Ta sulle selle eest ja õnnistab sind rikkalikult.”4 Tõsi ta on, et kõiki Jumala lapsi õnnistatakse ühel või teisel viisil, kuid õnnistamisel ja rikkalikul õnnistamisel Tema teenistuses on vahe.
Mäletate neid proovilepanekuid, mis mul enda arvates enne misjonile minekut olid? Mu hambaarst? Ma leidsin endale uue hambaarsti. Mu ülikool? Nad tegid mulle erandi. Mäletate seda noort naist? Tema abiellus ühe mu hea sõbraga.
Kuid Jumal õnnistas mind tõesti rikkalikult. Ja ma sain teada, et Issanda õnnistused võivad tulla oodatust erinevalt. Tema mõtted pole ju ometi meie mõtted (vt Js 55:8–9).
Nende paljude rikkalike õnnistuste seas, mis ma Temalt Ta põhimisjonärina teenimise eest saanud olen, on suurem usk Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse ning Ta õpetuste parem tundmine ja tugevam tunnistus nende kohta, et mind kergesti „igas õpetuse tuules” (Ef 4:14) ei õõtsutataks. Ma ei karda enam õpetada. Suurenes ka minu võime proovilepanekutele optimistlikult silma vaadata. Jälgides inimesi ja peresid, keda ma misjonärina kohtasin või õpetasin, sai mulle selgeks nende Jumala õpetuste õigsus, kui Ta ütleb, et patt ei too tõelist õnne, ning et Jumala käskudele kuuletumine aitab meil nii ajalikult kui ka vaimselt edukad olla (vt Mo 2:41; Al 41:10). Ja ma õppisin isiklikult, et Jumal on imede Jumal (vt Mr 9).
Kõik need asjad aitasid täiskasvanueluks valmistuda, sealhulgas võimalikuks abiellumiseks ja lapsevanemaks saamiseks, Kirikus teenimiseks ning töö- ja kogukonnaeluks.
Pärast misjonit sain ma kasu sellest, et julgesin end üha enam igas olukorras ja kõikidele inimestele Jeesuse Kristuse ja Ta Kiriku ustava järgijana esitleda, jagades evangeeliumi ka ühe kauni naisega, kellest sai minu vooruslik, tark, lõbus ja armas igavene kaaslane, mu elu päikesepaiste.
Jah, Jumal on õnnistanud mind rikkalikult, kaugelt enam, kui ette olin kujutanud, nii nagu Ta õnnistab kõiki neid, kes „teeni[vad] Issandat alandlikult ja palvemeelselt”. Olen Jumalale Ta headuse eest igavesti tänulik.
Mu misjon kujundas täielikult mu elu. Ma sain selgeks, et Jumala usaldamine, Tema tarkuse ja halastuse ja Ta lubaduste usaldamine on vaeva väärt. Ta on lõppude lõpuks meie Isa ja tahab ilma igasuguse kahtluseta meile parimat.
Kallid noored kogu maailmas! Ma esitan teile kõigile sama kutse, mille meie prohvet, president Nelson, on esitanud: „Astu[ge] Issanda noorte väesalka, et aidata Iisraeli kokku koguda.” President Nelson selgitas:
„Mitte millelgi muul pole kaalukamaid tagajärgi. Absoluutselt mitte millelgi.
Iisraeli kogumine peaks tähendama teie jaoks kõike. See ongi see missioon, mille jaoks teid maa peale saadeti.”5
Me sündisime praegusel ajal jumalikul, Iisraeli kokkukogumise eesmärgil. Põhimisjonäridena teenides pannakse meid ajuti proovile, kuid Issand ise on sellises olukorras meie suur eeskuju ja teenäitaja. Ta mõistab, mis on raske misjon. Me võime teha Tema abiga raskeid asju. Ta on meie kõrval (vt ÕL 84:88) ja õnnistab meid uhkesti, kui me Teda alandlikult teenime.
Ma pole kõigil neil põhjustel üllatunud, et Issand ütles Thomas B. Marshile ja kõigile meile: „Ülenda oma süda ja rõõmusta, sest sinu misjoni tund on tulnud.” Jeesuse Kristuse nimel, aamen.