Misjoniteenistus õnnistas mu elu igavesti
Ma palvetan, et teie, noored mehed ja noored naised, ning teie, lapsevanemad, võiksite näha ja teada, kuidas misjoniteenistus teie elu igavesti õnnistab.
Suur tänu, president Nelson, et jagasid taas seda nõu misjoniteenistuse kohta.
Vennad ja õed, mitu aastat tagasi üldkonverentsil esinemise ajal vähenes ootamatult mu vasaku silma nägemisvõime ja mind oli tabanud seisund, mida nimetatakse kollatähni degeneratsiooniks. Hiljem see süvenes ja on jätnud mind vasakust silmast pimedaks.
Selle väljakutsega tegeledes olen üha tänulikum muud tüüpi nägemise, sealhulgas tagasivaatamisvõime eest. Kui olen oma elukäiku meenutanud, olen märganud teatud kogemusi, mis on mu elu märkimisväärselt muutnud. Üks neist kogemustest oli noore mehena Inglismaal põhimisjonil teenimine, mis õnnistas minu elu ja kujundas mu vaimset tulevikku.
Olen mõtisklenud selle üle, kuidas suure 1930. aastate majanduslangusega seotud majandusraskused tõid minu vanemate ja meie pere ellu kahetsusväärse pöörde. Mu isa oli sel raskel ajal sedavõrd hõivatud oma autokaupluse päästmise ja pere ülalpidamisega, et mu vanemad ei käinud mõnda aega kirikus.
Kuigi me ei käinud kogu perega jumalateenistustel, ei takistanud see mind aeg-ajalt koos sõpradega kirikus käimast.
Neil päevil mõtlesin misjonil teenimisele, aga ma ei rääkinud sellest oma vanematega.
Kui ma ülikooli läksin, ostsutasime koos mõne sõbraga misjonil teenida. Täitsin koos oma piiskopiga misjoniavalduse ajal, mil mu vanemad linnast ära olid. Kui vanemad tagasi tulid, üllatasin neid uudisega, et mind on kutsutud teenima Suurbritanniasse. Olen tänulik, nende otsuse eest mind entusiastlikult toetada ja heade sõprade eest, kes aitasid mul otsustada teenida.
Misjoniteenistus valmistas mind saama paremaks abikaasaks ja isaks ning aitas mul olla edukas äritegevuses. Samuti valmistas see mind ette elukestvaks Issanda teenimiseks Tema Kirikus.
1985. aasta aprilli üldkonverentsil tehti mulle ülesandeks kõneleda preesterluse istungil. Suunasin oma sõnumi noortele meestele. Rääkisin misjonil teenimiseks valmistumisest. Ma ütlesin: „Kõigist Kiriku ülesannete täitmisel saadud koolitustest pole ükski minu jaoks olnud tähtsam kui koolitus, mille sain üheksateistkümneaastase vanemana põhimisjonil teenides.”1
Issand tunneb teid. Kui misjonil teenite, saate kogemusi, mis aitavad teil Teda paremini tundma õppida. Teda teenides kasvate vaimselt. Tema nimel saadetakse teid teisi teenima. Ta aitab teil kogeda Püha Vaimu õhutusi. Issand volitab teid Tema nimel õpetama. Saate Talle näidata, et Ta võib teid usaldada ja teie peale loota.
Veidi rohkem kui viis kuud tagasi külastasime koos vanem Jeffrey R. Hollandi ja vanem Quentin L. Cookiga, kes olid samuti misjonäridena Briti saartel teeninud, liikmeid ja misjonäre sellel kaunil maal. Seal olles mõtisklesin oma kogemuste üle noore misjonärina. Ma tunnistan, et sain just misjonil teada, et minu Taevane Isa ja mu Päästja Jeesus Kristus tunnevad ja armastavad mind.
Mind õnnistati kahe suurepärase misjonijuhatajaga: Selvoy J. Boyeri ja Stayner Richardsiga ja nende pühendunud kaaslaste Gladys Boyeri ja Jane Richardsiga. Tagantjärele näen veelgi selgemalt, et nad usaldasid mind ja armastasid mind. Nad õpetasid mulle evangeeliumi. Nad ootasid minult palju. Nad andsid mulle palju väljakutseid pakkuvaid ülesandeid ja juhtimiskohustusi, mis aitasid mul kasvada ja valmistuda elukestvaks teenimiseks.
Olen mõelnud ka sellele, kuidas president Spencer W. Kimball kutsus mind koos minu kalli naise Barbara ja meie lastega juhtima Kanada Toronto misjonit. President Kimball kutsus meid teenima 1974. aasta aprillis, vahetult pärast seda, kui ta esitas oma inspireeritud sõnumi misjonäridele pealkirjaga „Kui maailm usku pöördub”.2 Selles sõnumis selgitas president Kimball oma nägemust sellest, kuidas evangeelium viiakse kogu maailmale. Ta kutsus misjonile minema rohkem noori üle maailma. Ta tuletas meile meelde Issanda ootust „et iga inimene ‥ tõstaks hoiatushääle maa elanikele”.3 President Kimballi õpetus, et kõik noored mehed peaksid misjonil teenima, sai kõneaineks kodudes üle kogu maailma. See ootus pole muutunud. Olen tänulik, et ka president Russell M. Nelson kinnitas täna hommikul veelkord Issanda ootust.
Peaaegu 10 aastat on möödunud ajast, mil president Thomas S. Monson teatas noorte meeste ja noorte naiste misjonil teenimise vanusepiirangu langetamisest.4 Minu arvates oli selle muutuse peamiseks põhjuseks see, et anda rohkematele meie noortele elumuutev võimalus teenida misjonärina.
Issanda Jeesuse Kristuse apostlina kutsun ma nüüd teid, noored mehed – ja teid noored naised, kellel on soov misjonil teenida –, alustama kohe oma vanematega vestlust misjonil teenimise kohta. Samuti kutsun teid üles rääkima oma sõpradega misjonil teenimisest ja kui mõni teie sõber pole teenimises kindel, julgustage teda piiskopiga vestlema.
Lubage endale ja oma Taevasele Isale, et teenite misjonil ja et sellest ajast alates püüate hoida oma südame, käed ja meele puhtad ja väärilised. Palvetage, et saada kindel tunnistus taastatud Jeesuse Kristuse evangeeliumist.
Teil, nende suurepäraste noorte isad ja emad, on selles ettevalmistusprotsessis ülioluline roll. Alustage täna oma lastega misjoniteenistusest rääkimist. Teame, et perekonnal on meie noorte meeste ja noorte naiste ettevalmistamisel kõige sügavam mõju.
Kui olete endiselt misjoniteenistuse vanusevahemikus, kuid pole pandeemia või muude põhjuste tõttu veel teeninud, kutsun teid teenima kohe. Rääkige oma piiskopiga ja valmistuge Issandat teenima.
Julgustan teid, piiskopid, aitama kõigil noortel meestel ja noortel naistel, kes on lähenemas misjonil teenimise eale, valmistuda teenimiseks, samuti julgustan teid, piiskopid, leidma neid, kes on piisavalt vanad, kuid pole veel teeninud. Kutsuge igat noort meest saama misjonäriks ja samuti igat noort naist, kes soovib misjonil teenida.
Täname kõiki, kes praegu misjonäridena teenivad. Teie misjon on olnud ülemaailmse pandeemia ajal. Selle tulemusena on teie misjonikogemus olnud erinev minu misjonikogemusest või misjonäride kogemustest, kes teenisid enne 2020. aastat. Ma tean, et see ei ole olnud kerge. Kuid isegi nendel rasketel aegadel on Issandal olnud teie jaoks teha töö ja te olete seda teinud suurepäraselt. Näiteks olete kasutanud tehnoloogiat uutel viisidel, et leida neid, kes on valmis õppima Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest. Kuna olete teeninud usinalt ja oma võimete järgi, tean, et Issand on teie jõupingutusega rahul. Ma tean, et teenimine õnnistab teie elu.
Kui teid misjoniteenistusest vabastatakse, pidage meeles, et teid ei vabastata Kirikus osalemisest. Toetuge misjonil õpitud headele harjumustele, jätkake oma tunnistuse tugevdamist, tehke kõvasti tööd, palvetage ja olge Issandale kuulekas. Austage sõlmitud lepinguid. Jätkake teiste õnnistamist ja teenimist.
Ma palvetan, et teie, noored mehed ja noored naised, ning teie, lapsevanemad, võiksite näha ja teada, kuidas misjoniteenistus teie elu igaveseks õnnistab. Et võiksite teada oma mõttes ja tunda oma südames selle kutse väge, mille Issand andis Moosia poegadele, kes olid vägevad misjonärid. Issand ütles: „Minge ‥ ja kehtestage minu sõna; ometi te peate olema kannatlikud pikameelsuses ja kannatustes, et te võiksite näidata neile head eeskuju minus, ja ma teen teid tööriistaks oma käes paljude hingede päästmiseks.”5
Jumal õnnistagu Kiriku noori, et nad sooviksid valmistuda Teda teenima, on minu alandlik palve. Issanda Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen