Tormide käes paigalpüsimine
Te võite elutormide tulles paigal püsida, kuna teie usk Jeesusesse Kristusesse on see kalju, millel te seisate.
Mu kallid vennad ja õed! Oleme saanud täna oma õnnistuseks kuulda inspireeritud jumalateenijate nõuandeid ja innustust. Asukohast olenemata teab igaüks meist, et me elame üha raskemal ajal. Palvetan, et võiksin aidata teil tormides, millega kokku puutume, rahuliku südamega paigal püsida.1
Võiksime alustuseks meeles pidada, et igaüks meist on Jumala armas laps ja et Tal on inspireeritud teenijad. Need jumalateenijad on meie eluaega ette näinud. Apostel Paulus kirjutas Timoteosele: „Aga seda tea, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu.”2
Igaüks, kelle silmad näevad aegade tunnustähti, ja kelle kõrvad kuulevad prohvetite sõnu, teab, et see on tõsi. Kõige ohtlikumaid raskusi põhjustavad meile pahelised jõud. Need jõud üha kasvavad. Seetõttu on üha raskem, mitte kergem, pidada au sees lepinguid, mida peame sõlmima ja pidama, et elada Jeesuse Kristuse evangeeliumi järgi.
Need meist, kes muretsevad iseenda ja meile armsate inimeste pärast, võivad leida lootust tõotusest, milles Jumal on lubanud eelseisvate tormide käes turvapaika.
Siin on selle paiga kirjeldus. Seda on kirjeldanud korduvalt elavad prohvetid. Näiteks, nagu on kirjas Mormoni Raamatus, rääkis inspireeritud ja armastav isa oma poegadele, kuidas end tugevdada, et püsida kindlana ees ootavate tormide käes: „Ja nüüd, mu pojad, pidage meeles, pidage meeles, et oma Lunastaja kaljule, kes on Kristus, Jumala Poeg, peate te ehitama oma aluse; et kui kurat saadab välja oma vägevad tuuled, jah, oma nooled keeristuules, jah, kui kogu tema rahe ja tema vägev torm peksavad teid, ei ole sel mingit võimu teie üle, et tõmmata teid alla lõputu häda ja viletsuse kuristikku, tänu kaljule, millele te olete ehitanud, mis on kindel alus, alus, millele ehitades inimesed ei saa langeda.”3
See lõputu häda ja viletsus, millest ta rääkis, on pattude kohutavad tagajärjed, juhul kui me neist pattudest täielikult meelt ei paranda. Üha tugevamad tormid on Saatana kiusatused ja sagenevad rünnakud. Iial pole olnud nii tähtis kui nüüd mõista, kuidas sellele kindlale alusele ehitada. Minu arvates pole paremat paika, kust seda otsida, kui kuningas Benjamini viimane jutlus, mis on samuti kirjas Mormoni Raamatus.
Kuningas Benjamini prohvetlikud sõnad käivad meie kohta nüüdisajal. Ta teadis omast kogemusest sõjaõudusi. Ta oli kaitsnud oma rahvast lahingus Jumala väele lootes. Ta nägi selgelt, kuidas Lutsiferi kohutav vägi Jumala lapsi kiusab, võita püüab ja heidutab.
Ta kutsus oma rahvast ja meid ehitama sellele ainsale kindlale turvakaljule, kes on Päästja. Ta tegi selgeks, et me oleme vabad valima hea ja halva vahel ega saa vältida oma valikute tagajärgi. Ta rääkis otsekoheselt ja selgesõnaliselt, kuna teadis, milline kurbus tabab neid, kes ei pruugi tema hoiatusi kuulda ja kuulda võtta.
Nõnda kirjeldas ta meie valikute tagajärgi, kui otsustame järgida kas Kristuse Vaimu õhutust või hoopis halbu sõnumeid Saatanalt, kelle eesmärk on meid kiusata ja hävitada:
„Sest vaata, häda on kuulutatud sellele, kes otsustab kuuletuda sellele vaimule; sest kui ta otsustab teda järgida ja jääb oma pattudesse ja sureb neis, joob ta omaenda hingele needust; sest ta saab oma palgaks igavikulise karistuse, olles üle astunud Jumala seadusest vastuoksa omaenese teadmisele. ‥
Seepärast, kui see inimene ei paranda meelt ja jääb ning sureb Jumala vaenlasena, siis äratavad jumaliku õigluse nõuded tema surematus hinges selge tunde ta enda süüst, mis paneb teda Issanda ees tagasi kohkuma ja täidab ta rinna süü ja valu ja ahastusega, mis on nagu kustutamatu tuli, mille leek tõuseb igavesest ajast igavesti.”
Kuningas Benjamin jätkas: „Oo, kõik te vanad mehed, ja ka teie, noored mehed, ja teie, väikesed lapsed, kes võivad mõista mu sõnu, sest ma olen rääkinud teile selgelt, et te võiksite aru saada; ma palun, et te ärkaksite ja tuletaksite meelde nende hirmsat olukorda, kes on langenud üleastumiste küüsi.”4
See meeleparandusele kutsuv hoiatus on nii vägev, et mul tekib kujutluspilt sellest kindlast ajast, mil me teiega pärast seda elu Päästja ees seisame. Me tahame kogu südamest, et me ei kohkuks tagasi, vaid et võiksime tõsta oma pilgu Tema poole, näha Teda naeratamas ja kuulda Teda ütlemas: „See on hea, sa hea ja ustav sulane! ‥ Mine oma Issanda [juurde].”5
Kuningas Benjamin teeb selgeks, kuidas meil on lootust neid sõnu kuulda, kui leiame selles elus võimaluse lasta oma loomusel Jeesuse Kristuse lepituse kaudu muutuda. See on ainus võimalus, kuidas saame kindlale alusele ehitada ning eelseisvate kiusatuse- ja katsumusetormide käes kindlaks jääda. Kuningas Benjamin kirjeldab seda loomuse muutumist kauni kõnekujundi abil, mis on alati mu südant liigutanud. Prohvetid ja Issand ise on seda aastatuhandeid kasutanud. See on järgmine: me peame saama lapse, väikese lapse sarnaseks.
Mõne jaoks pole kerge sellega nõustuda. Enamik meist tahab olla tugev. Lapsega sarnanemine võib tunduda sama hästi kui nõrkusena. Enamik lapsevanemaid ootab päeva, mil nende lapsed pole enam nii lapsikud. Kuid kuningas Benjamin, kes mõistis niisama hästi kui iga surelik, mida tähendab olla tugev ja julge inimene, teeb selgeks, et lapsega sarnanemine polegi lapsik. See tähendab sarnanemist Päästjaga, kes palvetas ja palus oma Isalt jõudu, et Ta suudaks täita oma Isa tahet ja teha lepitust kõigi oma Isa laste pattude eest, ning siis tegi seda. Selleks et saada lapsesarnaseks ja saada vajalikku jõudu, et raskel ajal paigal püsida ja rahu tunda, peab meie loomus muutuma.
Siin on kuningas Benjamini meeltliigutav kirjeldus, kuidas selline muutus aset leiab: „Sest loomupärane inimene on Jumala vaenlane ja on seda olnud Aadama langemisest saadik ning saab olema igavesest ajast igavesti, kui ta ei alistu Püha Vaimu kutsele ega jäta maha loomupärast inimest ja ei saa pühaks Issanda Kristuse lepituse kaudu ning ei saa lapse sarnaseks – alistuvaks, tasaseks, alandlikuks, kannatlikuks, täis armastust, tahtlikuks alluda kõigile asjadele, mida Issand näeb sobivaks talle määrata, just nagu laps allub oma isale.”6
Meiega toimub see muutus, kui sõlmime ja uuendame lepinguid Jumalaga. Seeläbi võimaldab Kristuse lepituse vägi meie südamel muutuda. Me võime tunda seda iga kord, kui võtame sakramenti, teeme lahkunud esivanema heaks mõne templitalituse, anname Päästja tunnistajana tunnistust või hoolitseme Kristuse jüngrina mõne abivajaja eest.
Nende kogemuste abil saame aja jooksul armastuse ja kuulekuse poolest lapsesarnaseks. Me võtame koha sisse kindlal alusel. Meie usk Jeesusesse Kristusesse toob meid meelt parandama ja Tema käske pidama. Me kuuletume ja saame väge kiusatustest hoiduda ning saame Püha Vaimu lubatud kaaslaseks.
Meie loomus muutub lapsesarnaseks, Jumalale kuulekaks ja armastavamaks. See muutus teeb meist kõlbulikud, et tunda rõõmu Püha Vaimu kaudu tulevatest andidest. Kui Vaim on meie kaaslane, saame tröösti, juhatust ja jõudu.
Ma olen seda mõneti teada saanud, mida kuningas Benjamin mõtles, kui ta ütles, et me võime saada Jumala ees väikese lapse sarnaseks. Olen õppinud mitmetest kogemustest, et Püha Vaim räägib kõige sagedamini vaikse häälega, mida on kõige paremini kuulda siis, kui süda on vagur ja alandlik, nagu lapsel. Tegelikult toimib hästi palve: „Ma tahan ainult seda, mida Sina tahad. Ütle mulle, mis see on. Ma teen seda.”
Te võite elutormide tulles paigal püsida, kuna teie usk Jeesusesse Kristusesse on see kalju, millel te seisate. See usk viib teid igapäevase meeleparanduse ja järjepideva lepingute pidamiseni. Seejärel peate te Teda alati meeles. Ning läbi viha- ja pahelisusetormide tunnete end kindlana ja lootusrikkalt.
Lisaks sellele avastate end ulatamas abikätt teistele, et ka neid enda juurde turvalisele kaljule tõsta. Usk Jeesusesse Kristusesse viib alati suurema lootuse ja Kristuse tõelise armastuse ehk ligimesearmastuse tunneteni.
Tunnistan teile pühalikult, et Issand Jeesus Kristus on esitanud teile kutse: „Tulge minu juurde.”7 Armastusest teie ja nende vastu, keda teie armastate, kutsub Ta teid tulema Tema juurde, et saada rahu selles elus ja igavese elu tulevas maailmas. Ta teab täiuslikult neid torme, mida te õnneplaani juurde kuuluvas proovilepanekus kohtate.
Ma palun, et te võtaksite Päästja kutse vastu. Laske Tal end vagura ja armastava lapse sarnaselt aidata. Sõlmige ja pidage lepinguid, mida Ta Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus pakub. Need tugevdavad teid. Päästja tunneb torme ja teab turvapaiku teel koju Tema ja meie Taevase Isa juurde. Ta tunneb teed. Tema on see tee. Ma tunnistan sellest Jeesuse Kristuse pühal nimel, aamen.