Toeni Luhlahp
Karuhnguhnwacng Masap Fuhlwact Moklweyuck Lasr uh
Toeni Luhlahp ke Eprel 2021


Karuhnguhnwacng Masap Fuhlwact Moklweyuck Lasr uh

Luhlahlfongi lasr ke moklweyuck muhtahl sang nuh sin Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah sie kunohkohn wo in ahkkweye ac karuhnguhnwacng Masap Fuhlwact luhn United States ac ip yohk ke masap fuhlwact an ke oacna sie acn kuht muhta we.

Ke pacl in ongaiyac inge, nga puhlakihn in sramsramkihn Masap Fuhlwact moklweyuck luhn acn United States. Masap Fuhlwact uh arulacna yohk srihpac nuh sin mempucr lasr fin acn United States, tuhsruhk ma se inge pa pac sie mwe usru ma oacna sie ke masap fuhlwact fin facluh nohfohn.

I.

Masap fuhlwact uh pa pwelucng luhn kafucrmacn. Ma inge akiyac akwuck ac ahksrihkye mukwikwi ke kuh luhn kafucrmacn. Masap Fuhlwact luhn United States pa masap fuhlwact sihmlac ma mahtuh emet sin masap ma srackna ukweyuck mihsenge. Tuh orekmakihnyuck sin kihtin un mwet, ma se inge eklac nuh ke sie masap luhmweyuck fin facluh nohfohn. Misenge, muhtuhnfacl nuhkwewa sahyacn na tolu, orekmakihn kain masap fuhlwact sihmlac inge.1

Ke kahs inge nga tiacna sramsram ahol kuhtwena un politics kuh u sahyac an. Nga sramsram ke Masap Fuhlwact luhn United States, suc nga lutlut kac paht liki lusen yac 60. Nga sramsram ke ma sikyak nuh sihk ke orekma luhk oacna sie law clerk nuh sin Chief Justice ke United States Supreme Court. Nga sramsram ke lusen yac 15 ma nga sie mwet pihsrlac ke masap, ac lusen yac 3 tahfuh pa mwet nuhnuhnkuh ke Utah Supreme Court. Yohk srihpac emeet, nga sramsram ke lusen yac 37 oacna sie Mwet Tuhma Lutlut luhn Jisus Kraist, ma kunuck in lutlut ke kalmeyacn mokleyuck wolacna ke Masap fuhlwact luhn United States nuh ke orekma ke Alu fohlohkihnyuckyak Lal.

Masap Fuhlwact luhn United States uh wacngihn ma oacna ke srihpen God El ahkkahlwemye lah El oakiyac nuh ke kuh ac karihngihnyuck luhn mwet nuhkwewa (Doctrine and Covenants 101:77; oacyacpac liye fuhs 80). Pa pwacnwacng masap fuhlwact se inge sacohk nuh sin Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah fin facluh nohfohn. Lah fuhkah ke ip yohk kac an ac enenuh in orekmakihnyuck ke muhtuhnfacl sahyac fin facluh ac ma kunwaclos in sulaclah.

Meac srihpac luhn God in oakiyac Masap Fuhlwact luhn United States? Kuht liye ke mwe luti ke sukohsohk in sulaclah in suwohs. Ke yac singucul emet ke Alu fohlohkihnyuckyak uh, mempucr an ke lacfahl rohtoh ah tuh kweok ke kalyeiyuck in lukmac ac inwalihl. Kuhtuh pa ke srihpen elos tiac insese ke mwet srohoh kuhmahkihnyuck ma oasr fin acn United States. Ke ohiyac koluk inge, God El ahkkahlwemye kacl Mwet Pahluh Joseph Smith ke ma pwacye ne tok ma pahtpaht ke mwe luti Lal.

God El sang nuh sin tuhlihk Nahtuhl uh sukohsohk in sulaclah in suwohs—kuh se in sulaclah ac in mukwikwi. Ohiyac se ma luhngseyuck emet ke orekmakihnyacn sukohsohk in sulaclah se ingacn pa sukohsohk yohk luhn sie mukul kuh muhtwacn in sulaclah ac mukwikwi fal nuh ke sulaclah lal sifacna. Na, fwackyuck uh ahkuhtweyac, tuh mwet nuhkwewa in eis mwacta nuh ke ma koluk lal sifacna ke lwen in nuhnuhnkuh (liye Doctrine and Covenants 101:78). Ohinge, Leum El ahkkahlwemye lah tiacna pwacye tuh kuhtwena mwet in srohoh sie nuh sin sie pac (liye Doctrine and Covenants 101:79). Kahlwem lah kalmeyacn ma se inge pa lah mwet srohoh kuhmahkihnyuck uh ma tahfonglac se. Ac, oacna nuh ke ip yohk se pacna ingacn, ma se inge, ac tahfonglac se nuh sin mwet fin acn uh in wacngihn puhsrwaclos ke sulaclah luhn mwet kol lalos kuh ke oreklac luhn masap lalos.

II.

Luhlahlfongi lasr lah Masap fuhlwact luhn United States tuh moklweyuckyak ke muhtahl ac tiac kalmac pa fwackyuck muhtahl uh oakiyac kahs ac pohloh kahs nuhkwewa, ma oacna akwuck ma srihsrngiyac pihsen mwet ahollah kais sie state kuh lah meac matwac srihk se emet luhn kais sie.2 Masap Fuhlwact uh tiacna “ma sihmlac fohnlah se,” Prestuhn J. Reuben Clark el fahk. “Tuhsruhk tuh,” el ahkuhtweyac, “kuht luhlahlfongi lah enenuh in kapwack ac tuhfweyucklac in fal nuh ke enenuh ekyek luhn facl pihsrlac uh.”3 In mwe srihkasrak, ma aholyucklac ma moklweyuck uh tulokihnyac srohoh ac kuhmahkihnyuck luhn mwet slave ac sang nuh sin muhtwacn uh in kuh in wi vote. Tuhsruhktuh, kuht tiacna liye moklweyuck ke sulaclah nuhkwewa luhn Supreme Court ke luhngasyac Constitution an.

Nga luhlahlfongi lah oasr ma moklweyuck limekohsr ke Constitution luhn United States.4

Ma se met an pa ip yohk se muh pa kuh luhn kafucrmacn uh pa mwet uh. Ke puhlan pacl se ma kuh luhn mwet kol uh tuh motkoeyuck muh tuhkuh ke kuh muhtahl luhn tohkohsrah kuh ke kuh luhn military, eklac na yohk se in kuhpahsri kuh luhn mwet kol uh nuh sin mwet uh. Mwet Pihsrlac ke Nuhnak an tuh pahtok ma se inge, tuhsruhk tuh Masap Fuhlwact luhn United States uh pa emeet in orekmakihn. Kuh luhn mwet kol ma tuhkuh sin mwet uh tiac kalmac pa un mwet lokoalok kuh un mwet sahyac kuh in ahktonongye kuh fohrsi kafucrmacn in mukwi. Constitution an tuh oakiyac sie masap fuhlwact ma kuh uh an sin mwet uh ac mwet ahol kais sie state an, yac mwet uh mukwikwi ke kuh lalos kaclos suc elos sulaclah in aholuhlos ke state lalos.

Ip yohk moklweyuck ahkluo an pa sroaclihk luhn kuh pakpucki inmahsrlon muhtuhnfacl se ac kais sie state la an. Ke sroaclihk luhn kuh inmahsrlon federal ac state, ip yohk sasuc se inge kuhtuh pacl uh ikihlyucklac ke aholyuck ma mokleyuck, suc oacna ma suc tulokihnyac srohroh ac kuhmahkihnyuck luhn mwet slave ac sang kuh in vote nuh sin muhtwacn, ma [nga] fahk kihtin pacl somlah ah. Yohk srihpac na, Masap Fuhlwact luhn United States ahksrihkye kafucrmacn luhn muhtuhnfacl se inge in orekmakihn kuh ma ituckyang ke ohiyac kahlwem kuh ke ohiyac luhmweyuck, ac sang kuh nuhkwewa sahyac luhn kafucrmacn in som nuh sin kais sie State an kuh nuh sin mwet uh.5

Siepac ip yohk moklweyuck uh pa sroaclihk luhn kuh uh. Ahluhkwelah lusen yac siofok met liki Akwucki luhn Masap Fuhlwact ke Yac 1787 lasr uh, Parliament luhn England elos ahkfahsryelah fahsrwelihk luhn kuh luhn legislative [ke ip luhn masap] ac executive [elos suc oasr kuh la in sifacna pakiyac kuh sulaclah] ke elos eislah kuhtuh kuh an sin tohkohsrah. Ma moklweyuckyak ke akwuck luhn acn America pa in srihsrngiyac mwet in ahol sruok kuh sifacna ke executive, legislative, ac judicial tuh lah tolu inge in kuh in check sie sin sie.

Ip yohk moklweyuck ahkahkosr an pa un mwe ahkpwacye yohk srihpac ke kuh luhn kais sie mwet ac ahksrihkyelah kuh luhn government ke Bill of Rights [Masap ke Kuh], ma tuhkuh ke amendment na muhtwacwacack orekmakihnyuck ke lusen yac na tolu tukun Masap Fuhlwact uh ahkfahsryeyucklac ah. Bill of Rights uh tiacna sasuc. Inge ma moklweyuck sacn tuhkuh ke oreklac luhn ip yohk ma ahkfahsryeyucklac fin acn England, muhtwacwacack ke Magna Carta. Mwet sihm ke Masap Fuhlwact an etuh ma inge ke srihpen kuhtuh sin pwepuh luhn un mwet an oasr kain in mwe ahkpwacyeiye se inge kac.

Fuhnuh wacngihn Bill of Rights, luhkuhn acn America tiac kuh in pa muhtuhnfacl se ma karihngihn nuh ke Fohlohkihnyuckyak luhn wosasuc, suc muhtwacwacack ke lusen na yac tolngoul tohkoh. Oasr ma moklweyuck muhtahl ke muhtwacwacackiyac ah lah enenuh in wangihn test ke alu tuhfah sruok siyah in office,6 tuhsruhk ituckyang in weacng ke sukohsohk in alu ac ma ahkpwacyeye in kuh in lain kuh ma akwucki tari. Kuht liye pac moklweyuck muhtahl ke sukohsohk in sramsram ac in sihmihs ke First Amendment ac ke mwe karihngihn kais sie mwet ma sihmlac oasr ke masap ituckyang in weacng sahyac an, ma oacna nuhnuhnkweyuck luhn mwet kuhnahoslah masap.

Petsac
Kuht mwet uh

Ahklihmekohsr ac sahflah, nga liye moklweyuck muhtahl ke srihpac na yohk luhn Masap Fuhlwact uh nohfohn. Kuht nuhnuhnkweyuck ke masap ac tiac ke mwet uh, ac suhnak lasr uh som nuh ke Masap Fuhlwact ac ip yohk ac akwuck la an, tiac nuh sin kuhtwena mwet suc sruok office an. Ke ohiyac inge, mwet nuhkwewa oacna sie ke masap. Ip yohk inge lain kain in kena yohk se luhn sie mwet in kol fin mwet nuhkwewa suc ahkkolukyelah kuh pakpucki ke kuhtuh muhtuhnfacl an. Kalmeyacn ma ingacn pac pa lah tiac siefanna sin lah tolu luhn kafucrmacn uh enenuh in fuhlwact liki lah sahyac an kuh in kohsrwaclah lah sahyac an ke orekma kunaclos ke masap fuhlwact in checki sie sin sie.

III.

Finne ip yohk luhn United States inge moklweyuck ke muhtahl, oacna ke orekmakihnyuck sin mwet sesuwohs elos tiac kwacna oraclah fal nuh ke akwuck pwacye la an. Sifac yohk srihpac ke oraclah luhn masap, oacna kuhtuh masap in karihngihn inmahsrlon sucu, tuh eisyucklac liki state sin federal government. Ayaol Se Met el ahkpwacyeiye sukohsohk in sramsram uh kuhtuh pacl uh ahksrihkyeyuck ke kutongyuck luhn sramsram ma tiac pwengpweng. Ip yohk ke sriyucklac luhn kuh kwacna mwe elyah se ke ekyek ke sie lah luhn kafucrmacn oruh mukwikwi kuh kohsraclah kuh ma ituckyang nuh sin siepac.

Oasr elyah sahyac ma srihkkihn ip yohk mokleyuck luhn Masap Fuhlwact luhn United States. Yohk srihpaciyacn Masap Fuhlwact uh ahksrihkyeyuck ke srihke in ahollah ma sikyak in pacl inge muh pa srihpac nuh ke akwuck na pwacye la an, liki na sukohsohk ac in kuh in sifacna karihngihn. Kuh luhn Masap Fuhlwact uh sritaclkihnyuck sin mwet sollac in ahol kuh tiacna lohacng nuh ke ip yohk la an. Ahkfuhlwactye ac fokoko luhn Masap Fuhlwact uh ahksrihkyeyucklac selos suc muhngnguh ma inge muh oacna sie srihkasrak in liye lah kom pwacye nuh ke sin u se kuh sifac ke kahs ke politics, liki na ohiyac wo na pwacye la oacna kuh ac ma ituckyang fal ke kuh luhn kafucrmacn.

IV.

Luhlahlfongi lasr ke moklweyuck muhtahl sang nuh sin Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah sie kunohkohn wo in ahkkweye ac karuhnguhnwacng Masap Fuhlwact luhn United States ac ip yohk ke masap fuhlwact an ke oacna sie acn kuht muhta we. Kuht enenuh in luhlahlfongi Leum ac in nuhnak wo ac puhla wo ke pacl fahsruh uh luhn muhtuhnfacl se inge.

Meac pac yohk Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah in oruh? Kuht enenuh in pruhe tuh Leum El an kol ac ahkinsewowoye muhtuhnfacl nuhkwewa ac mwet kol lalos an. Pa inge sie ip ke ip yohk ke luhlahlfongi lasr uh. In kuhlwacnsapuh prestuhn kuh mwet kol an7 pwacye lah tiac kosrwaclah lain lasr nuh ke kais sie masap kuh akwuck. Tiac kalmac pa kuht enenuh in orekmakihn kuh in moklweyuck lasr uh ke elyah luhn kais sie citizen ke mihs ke ohiyacn akwuck luhn masap fuhlwact lasr ac masap ma puhtatyang nuh ke ma kom elyah kac an. Ke ip lainyuck an, kuht enenuh in suk in insese ac in ma sefanna.

Oasr pac kunohkohn sahyac ma weacng in ahkkweye Masap Fuhlwact moklweyuck uh. Kuht enenuh in lutlut kac ac ahkkweye ip yohk moklweyuck luhn Masap Fuhlwact uh. Kuht enenuh in suk ac ahkkweye mwet lahlmwetmwet ac wo suc e fah ahkkweye ip yohk ingacn ke mukwikwi in kahsruh lalos.8 Kuht enenuh in citizen etatwen suc mukwikwi in oruh moklweyuck lasr uh in puhlakihnyuck ke mukwikwi ma orek fin acn uh.

Ke acn United States ac acn oacna sahyac an, mokleyuck luhn politics ahkfahsryeyuck ke srihke nuh ke office (suc kuht ahkkweye), ke vote, in wi u ac kuhlwacnsap ke un politics, ac ke fahfahlac na in sramsram nuh sin mwet ke office, un politics, ac mwet ahol. In mukwikwi wo, government ma kuh uh an sin mwet uh enenuh ma inge nuhkwewa, tuhsruhk sie citizen tiac enenuh in sang nohfohn ma ingacn.

Puhs elyah luhn politics, ac wacngihn un politics, kahs luhn un politics, kuh mwet ahol kom kuh in ahkfalye kwewa kena lom an. Kais sie citizen enenuh in sulaclah lah piyac kac ma elyah ma yohk srihpac emet nuh sel an. Na, mempucr an enenuh in suk moklweyuck an lah elos ac sang moklweyuck lalos an in fal nuh ke ma yohk srihpac luhn kais sie mwet. Ac mukwikwi inge fah tiacna fihsrwacsr. Ma inge sahp ac oruh enenuh kom in ayaol un politics ma kom ahkkweye kuh sulaclah lom ke mwet ahol, finne ke kais sie pacl in vote nuhkwewa.

Kuhtuh pacl uh ac mukwikwi sifacna inge enenuh mwet vote an in ahkkweye mwet sollac in ahol an kuh un politics an kuh sramsram luhn un politics suc kuhtuh nuhnak sahyac lalos an elos tiacna kuh in insese kac.9 Pa ingacn sie srihpac oruh kuht kwacfe mempucr lasr uh in tiac nuhnuhnkuh sie sin sie ke srihpen politics. Kuht tiac enenuh in fahk lah sie Mwet Luhlahlfongi oaru ke Lwen-sahflah el tiac kuh in wi sie un politics kuh vote luhn sie mwet srihke in ahol an. Kuht luti ip yohk pwacye ac fuhlweacng mempucr an in sulaclah lah meac yohk srihpac uh ac in orekmakihn ip yohk ingacn ke elyah ma sruhkyuckyak ke pengana pacl. Kuht oacyacpac pahtok, ac kuht siyuck mwet kol fin acn sesr an in pahtok, lah sulaclah lah suc un politics kuh un mwet kom sulaclah an in tiac pa sifac nuh ke mwe lutlut kuh mwe ahkkweye in kahsruh ke kuhtwena miting luhn Alu uh.

Alu luhn Jisus Kraist luhn Mwet Luhlahlfongi ke Lwen-sahflah e fah, pwacye lah, ac orekmakihn kuh la in ahkweye kuh lain kais sie ma sruhkyuckyak ke legislature ma kuht luhlahlfongi muh ac lain sukohsohk ke mukwikwi luhn alu kuh ma suc yohk srihpac nuh ke u luhn Alu uh.

Nga fahkwack ke Masap Fuhlwact luhn United States ma Moklweyuck ke Muhtahl ac pruhe tuh kuh suc akihlen El Suc Muhtahl suc mokle ma inge fah ahkkweye ac karuhnguhnwacng ip yohk wolacna la an. Ke inen Jisus Kraist, amen.

Mwe Kahsruh

  1. Liye Mark Tushnet, “Constitution,” in Michel Rosenfeld and András Sajó, eds., The Oxford Handbook of Comparative Constitutional Law (2012), 222. Muhtuhnfacl tolu ma tiac sihmlac masap fuhlwact uh pa United Kingdom, New Zealand, ac Israel. Kais sie selos oasr facsin fokoko ke masap fuhlwact, tuhsruhk tuh masap in kol an tiacna toeniyucki ke ma sihmlac sefanna.

  2. Liye United States Constitution, article 1, section 2.

  3. J. Reuben Clark Jr., “Constitutional Government: Our Birthright Threatened,” Vital Speeches of the Day, Jacnweri 1, 1939, 177, quoted in Martin B. Hickman, “J. Reuben Clark, Jr.: The Constitution and the Great Fundamentals,” in Ray C. Hillam, ed., By the Hands of Wise Men: Essays on the U.S. Constitution (1979), 53. Brigham Young el liye oacpacna inge ke Masap Fuhlwact, luti lah mwet imac elos “oakiyac pwelucng, ac ma kunen fihlin fihl tok an in muhsaheack fac” (Discourses of Brigham Young, sel. John A. Widtsoe [1954], 359).

  4. Ma limekohsr inge oacna tuhsruhk tiacna ma sac na nuh ma ma fwack sel J. Reuben Clark Jr., Stand Fast by Our Constitution (1973), 7; Ezra Taft Benson, “Our Divine Constitution,” Ensign, Nov. 1987, 4–7; ac Ezra Taft Benson, “The Constitution—A Glorious Standard,” Ensign, Septempuh 1987, 6–11. Liye, kais kuhtuh ip kac, Noel B. Reynolds, “The Doctrine of an Inspired Constitution,” ke By the Hands of Wise Men, 1–28.

  5. United States Constitution, amendment 10.

  6. Liye United States Constitution, amendment 10.

  7. Liye Ip Yohk ke Luhlahlfongi 1:12.

  8. Liye Doctrine and Covenants 98:10.

  9. Liye David B. Magleby, “The Necessity of Political Parties and the Importance of Compromise,” BYU Studies, vol. 54, no. 4 (2015), 7–23.