2010–2019
Kes peab vastu lõpuni, see pääseb
Aprill, 2018


Kes peab vastu lõpuni, see pääseb

Olgem sellele ustavad, millesse oleme uskunud ja mida teame.

Kallid vennad ja õed! Ma olen väga tänulik võimaluse eest rääkida teile oma tunnetest.

Aastaid tagasi osalesime naisega Salt Lake Citys Kiriku Ajaloomuuseumis interaktiivse lastenäituse avatseremoonial. Tseremoonia lõpus kõndis meie poole president Thomas S. Monson ja ütles kätt surudes: „Pidage vastu ja te võidutsete” – sügavamõttelise õpetuse, mille õigsust võime me muidugi kõik kinnitada.

Jeesus Kristus kinnitas meile, et „kes peab vastu lõpuni, see pääseb”.1

Vastu pidama tähendab „jääma kindlaks kohustusele olla ustav Jumala käskudele, vaatamata ahvatlusele, vastuoludele ja vastuseisule”.2

Isegi need, kel on olnud vägevaid vaimseid kogemusi ja kes on ustavalt teeninud, võivad ühel päeval sattuda eksiteele või jääda ebaaktiivseks, kui nad ei pea vastu lõpuni. Ma loodan, et me hoiame alati jõuliselt oma meeles ja südames fraasi „minuga nii ei juhtu”.

Kui Jeesus Kristus õpetas Kapernaumas, „läksid paljud tema jüngrid ära ta järelt ega kõndinud enam temaga.

Siis Jeesus ütles neile kaheteistkümnele: „Kas ka teie tahate ära minna?””3

Ma usun, et tänapäeval küsib Jeesus Kristus meilt kõigilt, kes oleme sõlminud Temaga pühasid lepinguid: „Kas ka teie tahate ära minna?”

Palvetan, et me kõik vastaksime nagu Siimon Peetrus sügava mõistmisega: „Issand, kelle juurde me läheme? Sinul on igavese elu sõnad.”4

Olgem sellele ustavad, millesse oleme uskunud ja mida teame. Kui me ei ela oma teadmistele vastavalt, siis muutugem. Patustajad, kes püsivad oma pattudes ega paranda meelt, vajuvad üha sügavamasse ja sügavamasse roojasusse, kuni Saatan nõuab neid endale ja ohustab märkimisväärselt nende võimalusi meelt parandada, saada andeks ja õnnistatud kõigi igaviku õnnistustega.

Ma olen kuulnud palju õigustusi nendelt, kes on lõpetanud aktiivse Kirikus käimise ja kaotanud õige arusaama meie maapealse teekonna eesmärgist. Ma õhutan neid mõtisklema ja tagasi pöörduma, sest usun, et keegi meist ei suuda end meie Issanda Jeesuse Kristuse ees välja vabandada.

Kui meid ristiti, siis me sõlmisime lepingud – mitte mingi suvalise mehe, vaid Päästjaga, nõustudes „võt[ma] enda peale Jeesuse Kristuse nime, olles kindlalt otsustanud teenida teda lõpuni”.5

Sakramendikoosolekul osalemine on üks peamisi viise, kuidas me saame hinnata meie pühendumist Teda teenida, meie vaimset meelekindlust ja seda, kuidas meie usk Jeesusesse Kristusesse on kasvanud.

Sakramendist osasaamine on kõige olulisem asi, mida me hingamispäeval teeme. Issand selgitas seda talitust oma apostlitele vahetult enne oma surma. Sama tegi Ta Ameerika mandril. Ta ütleb meile, et kui me selles talituses osaleme, on see Isale tunnistuseks, et me peame Teda alati meeles, ja Ta lubab meile, et vastavalt sellele on Tema Vaim koos meiega.6

Targa nõuande ja hoiatused, mis aitavad meil lepingutele ustavaks jääda, leiame Alma noorema õpetustes oma pojale Siblonile:

„Vaata, et sa ei ole uhkust täis; jah, vaata, et sa ei hoople omaenda tarkusega ega oma suure jõuga!

Kasuta julgust, aga mitte ülbust; ja vaata ka, et sa ohjeldad kõiki oma kirgi, et sa võiksid täituda armastusega; vaata, et sa hoidud laiskusest!”7

Aastaid tagasi puhkusel olles tahtsin ma esimest korda elus süstaga sõitma minna. Laenutasin süsta ja läksin suure entusiasmiga merele.

Mõne minuti pärast ajas laine süsta ümber. Suure vaevaga, kui hoidsin ühes käes aeru ja haarasin teisega süstast, sain ma taas sisse ronida.

Püüdsin taas süstaga aerutada, kuid mõne minuti pärast läks see uuesti ümber. Jätkasin jonnakalt, kuid edutult proovimist, kuni keegi, kes oskas süstaga sõita, ütles mulle, et süsta kestas on tõenäoliselt pragu ja süstas vett, mis muudab selle ebastabiilseks, nii et seda oli võimatu juhtida. Vedasin süsta kaldale, eemaldasin korgi ning tõepoolest tuli süstast välja suur hulk vett.

Ma arvan, et vahel me liigume läbi elu pattudega, just nagu minu lekkiv süst, ja need pidurdavad meie vaimset arengut.

Kui jääme oma pattudesse, unustame Issandaga tehtud lepingud, isegi kui me elus nende pattude tõttu tasakaalu kaotades järjekindlalt ümber kukume.

Nagu pragudega minu süstas, tuleb meil tegeleda ka elus esinevate pragudega. Mõned patud nõuavad meeleparanduse tegemiseks rohkem pingutamist kui teised.

Seetõttu peaksime endilt küsima: kus me oma suhtumisega Päästjasse ja Tema töösse oleme? Kas oleme Peetruse olukorras, kui ta Jeesuse Kristuse maha salgas? Või oleme jõudnud sinnamaale, kus meie suhtumine ja pühendumine sarnaneb tema omaga pärast Päästjalt saadud suurt volitust?8

Peame püüdma kuuletuda kõikidele käskudele ja pöörama eriti tähelepanu neile, millest meil on kõige raskem kinni pidada. Issand on meie poolel, aidates meid rasketel aegadel ja meie nõrkuses ning kui me näitame üles siirast soovi ja tegutseme vastavalt sellele, siis Ta laseb „nõrkadel asjadel saada ‥ tugevaks”.9

Kuulekus annab meile jõudu patust üle saada. Peame samuti mõistma, et meie usu proovilepanek nõuab meilt kuulekust, sageli tulemusi teadmata.

Ma annan retsepti, mis aitab meil lõpuni vastu pidada:

  1. Palvetage ja uurige pühakirju iga päev.

  2. Võtke igal nädalal murtud südame ja kahetseva vaimuga sakramenti.

  3. Makske kümnist ja igakuist paastuannetust.

  4. Uuendage iga kahe aasta tagant – noored igal aastal – oma templisoovitust.

  5. Teenige kogu oma elu Issanda töös.

Püsigu evangeeliumi suured tõed teie mõtteis ja hoidkem oma elu pragude eest, mis võivad takistada meie turvalist teekonda üle elumere.

Edul Issanda viisil on oma hind ja ainus viis seda saavutada on seda hinda makstes.

Ma olen väga tänulik, et meie Päästja pidas lõpuni vastu, viies täide oma suure lepitava ohverduse.

Ta kannatas meie pattude, valude, masenduse, ahastuse, nõrkuste ja hirmude eest ning seega Ta teab, kuidas meid aidata, kuidas meid inspireerida, kuidas meid trööstida ja kuidas meid tugevdada, nii et me vastu peaksime ja saaksime krooni, mis mõeldud neile, keda ei alistata.

Meie kõigi elu on erinev. Meil kõigil on raskeid aegu, õnnelikke aegu, otsuste tegemise aegu, raskuste ületamise aegu ja võimaluste ärakasutamise aegu.

Ma tunnistan, et olgu meie isiklik olukord milline tahes, meie Taevane Isa ütleb pidevalt: „Ma armastan sind. Ma toetan sind. Ma olen koos sinuga. Ära anna alla! Paranda meelt ja pea vastu rajal, mille ma olen sulle näidanud. Ja ma kinnitan sulle, et me näeme teineteist taas meie selestilises kodus.” Jeesuse Kristuse nimel, aamen.