Vanemate kvoorum
Kui meil on koguduses üks Melkisedeki preesterluse kvoorum, siis see ühendab preesterluse hoidjaid ja aitab saavutada kõiki päästmistöö aspekte.
Peagi pärast Kiriku organiseerimist sellel viimsel evangeeliumi ajajärgul ütles Issand ilmutuses: „Ja oma usu palve kaudu saate te minu seaduse, et te võiksite teada, kuidas valitseda minu kirikut ja et kõik asjad oleksid minu ees õiged.”1 Sellest ajast peale on Kirikus järgitud seda põhimõtet ja Issand on austanud seda lubadust. Preesterluse organisatsiooni ja teenimise mustreid on aeg-ajalt ilmutatud alates prohvet Joseph Smithist, kui preesterluse ametid ja kvoorumid meie päevil paika pandi. Märkimisväärseid täpsustusi Kaheteistkümne Kvoorumi, seitsmekümnete, ülempreestrite ja teiste ametite ja kvoorumite osas nii Melkisedeki kui Aaroni preesterluses ilmutati ja rakendati teiste seas president Brigham Youngi, John Taylori ja Spencer W. Kimballi ajal.2 Nüüd, vaid mõni hetk varem kuulutas president Nelson välja järjekordse olulise muudatuse.
Kui te lubate mul korrata tema sõnu: „ Täna teatame märkimisväärsest Melkisedeki preesterluse kvoorumite ümberkorraldamisest, et efektiivsemalt Issanda tööd korda saata. Igas koguduses ühendatakse ülempreestrid ja vanemad nüüdsest ühte vanemate kvoorumisse ‥ [ja vaia ülempreestrite] kvoorum koosneb praegustest preesterluse kutsetest.”
President Nelson lisas:
„Neid muudatusi on uuritud paljude kuude jooksul. Me oleme tundnud pakilist vajadust parendada seda, kuidas me oma inimeste eest hoolitseme. ‥ Et seda paremini teha, peame tugevdama meie preesterluse kvoorumeid, et anda suuremat juhatust, kuidas teenida armastavalt ja toetavalt nii, nagu Issand soovib, et tema pühade eest hoolitsetakse.
Need mugandused on Issanda inspireeritud. Kui me neid rakendame, oleme efektiivsemad, kui oleme olnud kunagi varem.”3
Esimese Presidentkonna juhatusel jagame koos vanem Ronald A. Rasbandiga üksikasju, mis loodetavasti vastavad teie küsimustele.
Vanemate ja ülempreestrite kvoorumid
Esiteks, milliseid muudatusi tehakse koguduse ülempreestrite rühmades ja vanemate kvoorumites? Kogudustes liidetakse vanemate kvoorumi ja ülempreestrite rühma liikmed ühte Melkisedeki preesterluse kvoorumisse, millel on üks kvoorumi juhatus. Neid kvoorumeid, mis suurenevad arvult ja ühtsuselt, kutsutakse vanemate kvoorumiks. Ülempreestrite rühmad kaotatakse. Vanemate kvoorum kaasab koguduse kõiki vanemaid ja potentsiaalseid vanemaid kui ka ülempreestreid, kes ei teeni hetkel piiskopkonnas, vaiajuhatuses, kõrgemas nõukogus ega teeni patriarhina. Vaia ülempreestrite kvoorum koosneb nendest ülempreestritest, kes teenivad vaiajuhatuses, piiskopkonnas, kõrgemas nõukogus või patriarhina.
Vanemate kvoorumi juhatus
Kuidas organiseeritakse vanemate kvoorumi juhatus? Vaiajuhatus vabastab praeguse ülempreestrite rühma juhtkonna ja vanemate kvoorumite juhatused ning kutsub igas koguduses uue vanemate kvoorumi juhataja ja nõuandjad. Uus vanemate kvoorumi juhatus võib kaasata erinevas vanuses ja erinevate kogemustega vanemaid ja ülempreestreid, kes teenivad koos ühes kvoorumi juhatuses. Kvoorumi juhatajana ja nõuandjana võib juhatuses teenida kas vanem või ülempreester. See ei ole vanemate kvoorumite ülevõtmine ülempreesterite poolt. Me ootame, et ülempreestrid töötaksid koos kvoorumi juhatuses ja kvoorumis teenides. Neid muudatused tuleks kvoorumis sisse viia nii kiiresti kui võimalik.
Preesterluse ametid vanemate kvoorumis
Kas see muudatus kvoorumi ülesehituses muudab kvoorumi liikmete preesterluse ameteid? Ei, see muudatus ei tühista ühtegi preesterluse ametit, millesse kvoorumi liige on varem pühitsetud. Nagu te teate, võib meest elu jooksul asetada erinevatesse preesterluse ametitesse ja uue ameti saamisel ei kaota ta ühtegi varasemat. Kuigi mõnel juhul võib preesterluse kandja teenida samal ajal enam kui ühes preesterluse ametis, nagu juhul, kui ülempreester teenib samuti patriarhi või piiskopina, siis tavaliselt ei tegutse ta samal ajal kõigis oma preesterluse ametites. Näiteks piiskopid ja seitsmekümned ei teeni aktiivselt nendes ametites, kui nad on vabastatud või emeriitstaatusesse määratud. Seega, mistahes teine preesterluse amet mehel ka olla võib, kui ta on vanemate kvoorumi liige, siis teenib ta vanemana.
Aastaid tagasi täheldas president Boyd K. Packer, et „preesterlus on suurem kui ükski selle amet. ‥ Preesterlus ei lahuta. Vanemal on sama palju preesterlust kui apostlil. (Vt ÕL 20:38.) Kui mehele [antakse preesterlus], siis saab ta selle tervenisti. Kuid preesterluses on ametid – volituse ja vastutuse jaotused. ‥ Mõnikord öeldakse, et üks amet on kõrgem või madalam kui teine amet. Ametid Melkisedeki preesterluses ei tähista mitte kõrgemat ja madalamat, vaid erinevat teenimisvaldkonda.”4 Venand! Ma loodan väga, et me ei räägi enam „edenemisest” Melkisedeki preesterluse ametites.
Vanemaid asetatakse ka edaspidi ülempreestri ametisse, kui neid kutsutakse vaiajuhatusse, kõrgemasse nõukogusse või piiskopkonda, või teistel puhkudel vastavalt vaiajuhataja palvemeelsetele kaalutlustele ja inspiratsioonile. Kui nende teenimisaeg vaiajuhatuses, kõrgemas nõukogus või piiskopkonnas lõpule jõuab, siis ühinevad ülempreesterid oma koguduse vanemate kvoorumiga.
Juhatus vanemate kvoorumi juhatajale
Kes juhatab vanemate kvoorumi juhataja tööd? Vaiajuhataja juhatab oma koguduse Melkisedeki preesterlust. Seetõttu vastutab vanemate kvoorumi juhataja otseselt vaiajuhataja ees, kes pakub kõrgema nõukogu kaudu vaiajuhatuse poolset koolitust ja juhatust. Ka piiskop, kes on koguduses juhtiv ülempreester, kohtub regulaarselt vanemate kvoorumi juhatajaga. Piiskop peab temaga nõu ja annab sobilikku juhatust selles, kuidas paremini koguduse liikmeid teenida ja õnnistada, töötades ühiselt koos kõigi koguduse organisatsioonidega.5
Nende muudatuste eesmärk
Mis on Melkisedeki preesterluse kvoorumite muudatuste eesmärgid? Kui meil on koguduses üks Melkisedeki preesterluse kvoorum, siis see ühendab preesterluse hoidjaid ja aitab saavutada kõiki päästmistöö aspekte, sealhulgas templi- ja pereajalootöö, mida varem korraldasid ülempreestrite rühmad. See võimaldab igas vanuses ja iga taustaga kvoorumiliikmetel saada kasu üksteise ja erinevas elustaadiumis olevate inimeste vaatenurkadest ja kogemustest. See pakub samuti võimalusi kogenud preesterluse hoidjatele olla mentoriks teistele, nende seas potentsiaalsetele vanematele, uutele liikmetele, noortele täiskasvanutele ja tagasi Kiriku osadusse naasjatele. Ma ei suuda piisavalt väljendada, kui elevil ma olen selle üle, millist olulist rolli vanemate kvoorum tulevikus mängib. Nendes kvoorumites leiduv tarkus, kogemus, võimekus ja tugevus märgistavad uut päeva ja uut standardit preesterluse teenimises kogu Kirikus.
Kakskümmned aastat tagasi jagasin ma üldkonverentsil loo, mida algselt jagas vanem Vaughn J. Featherstone seitsmekümnest, ja ma usun, et seda võiks siin korrata.
„1918. aastal oli vend George Goates talumees, kes kasvatas Lehis Utah’ osariigis suhkrupeete. Tol aastal saabus talv vara ja külmutas suure osa tema peetidest maasse kinni. George’i ja tema noore poja Francise jaoks läks saagikoristus aeglaselt ja raskelt. Samal ajal raevutses gripiepideemia. Kohutav haigus nõudis George’i poja Charles’i ja kolme Charles’i väikese lapse, kahe väikese tüdruku ja poisi elu. Vaid kuue päeva jooksul käis leinav George Goates kolm korda Ogdenis Utah’s, et tuua surnukehad matmiseks koju. Selle kohutava juhtumi lõpus panid George ja Francis oma vankri valmis ja suundusid tagasi peedipõllule.
[Teel] möödusid nad ühest vankritäiest peetidest teise järel, mida naabruskonna talumehed vabrikusse vedasid. Möödudes tervitas neid iga vankrivedaja: „Tere, Onu George!” „Meie kaastunne, George.” „Rasked ajad, George.” „Sul on palju sõpru, George.”
Viimasel vankril sõitis ‥ tedretähniline Jasper Rolfe. Ta lehvitas tervituseks ja hüüdis: „See on viimane vankritäis, onu George.”
[Vend Goates] pöördus Francise poole ja ütles: „Kuidas ma soovin, et need oleksid kõik meie peedid.”
Kui nad taluväravasse jõudsid, hüppas Francis suurelt punaselt peedivankrilt maha ja avas värava, samas kui [tema isa] põllule sõitis. [George] sõitis põllule, peatas veoloomad ‥ ja lasi silmadel üle põllu käia. ‥ Tervel põllul polnud ühtegi suhkrupeeti. Siis jõudis talle kohale, mida Jasper Rolfe oli mõelnud, hüüdes „See on viimane vankritäis, onu George!”.
[George] tuli vankrilt maha, võttis kätte peotäie viljakat pruuni mulda, mida ta nii väga armastas, ja siis ‥ ühe peedipealse ja vaatas hetke oma töö sümboleid, nagu ei suudaks ta oma silmi uskuda.
Seejärel see mees, kes vaid kuue päeva sees oli toonud koju oma nelja lähedase surnukeha, valmistanud kirstud, kaevanud hauad ja isegi aidanud surnute riietamisel – see imeline mees, kes kogu katsumuse keskel kordagi ei kahelnud, kurtnud ega löönud kõhklema –, istus maha peedipealsete kuhja otsa ja nuttis nagu väike laps.
Seejärel tõusis ta püsti, pühkis oma silmad kuivaks ‥, vaatas üles taevasse ja ütles: „Suur tänu, Isa, meie koguduse vanemate eest.””6
Jah, tänagem Jumalat preesterluse meeste eest ja nende teenimise eest, mida nad ka edaspidi inimeste, perede ja Siioni rajamise heaks teevad.
Esimene Presidentkond, Kaheteistkümne Apostli Kvoorum ja Seitsmekümne juhatus on neid muudatusi pikalt kaalunud. Palju palvetades, uurides hoolikalt preesterluse kvoorumi aluspõhimõtteid pühakirjades ja saades kinnituse, et see on Issanda tahe, läheme üksmeelselt edasi sellega, mis on tegelikult veel üks samm taastamise esiletulemisel. Issanda juhatus on ilmsiks tehtud ja ma rõõmustan selles, tunnistades Temast, Tema preesterlusest ja teie ametisse seadmisest selles preesterluses. Jeesuse Kristuse nimel, aamen.