4. peatükk
Sõda ja veresaun jätkuvad – Pahelised karistavad pahelisi – Suurem pahelisus kui kunagi varem võtab võimust kogu Iisraelis – Naisi ja lapsi ohverdatakse ebajumalatele – Laamanlased hakkavad nefilasi hävitama. Ligikaudu 363–375 pKr.
1 Ja nüüd, sündis, et kolmesaja kuuekümne kolmandal aastal lahkusid nefilased oma vägedega Laastamise maalt, et võidelda laamanlaste vastu.
2 Ja sündis, et nefilaste väed aeti taas tagasi Laastamise maale. Ja sel ajal, kui nad olid veel kurnatud, ründas neid värske laamanlaste sõjavägi ja neil oli äge lahing, nii et laamanlased võtsid oma valdusse Laastamise linna, surmasid palju nefilasi ning võtsid palju vange.
3 Ja ülejäänud põgenesid ning ühinesid Teankumi linna elanikega. Nüüd, Teankumi linn asus mereäärsetel piirimaadel ja see oli ka Laastamise linna lähedal.
4 Ja seepärast, et nefilaste aväed läksid laamanlaste vastu, hakkasid nad lüüa saama, sest kui seda poleks sündinud, poleks laamanlased nende üle võimu saanud.
5 Aga vaata, Jumala kohtuotsused tabavad pahelisi; ja pahelisi akaristatakse paheliste kaudu; sest need, kes ärgitavad inimlaste südant verevalamisele, on pahelised.
6 Ja sündis, et laamanlased tegid ettevalmistusi Teankumi linna ründamiseks.
7 Ja sündis, et kolmesaja kuuekümne neljandal aastal laamanlased ründasid Teankumi linna, et võtta ka Teankumi linn oma valdusesse.
8 Ja sündis, et nefilased lõid nad tagasi ning sundisid neid taganema. Ja kui nefilased nägid, et nad olid sundinud laamanlasi taganema, hooplesid nad taas oma jõuga ja nad läksid välja omal jõul ja võtsid taas oma valdusse Laastamise linna.
9 Ja nüüd, see kõik oli toimunud ja mõlemal poolel, niihästi nefilastel kui ka laamanlastel olid surma saanud tuhanded.
10 Ja sündis, et kolmsada ja kuuskümmend ja kuus aastat oli möödunud ja laamanlased tulid taas võitlema nefilaste vastu; ja ikka ei parandanud nefilased meelt sellest halvast, mida nad olid teinud, vaid jätkasid oma pahelisuses.
11 Ja on võimatu keelel kirjeldada või inimesel kirja panna täiuslikku kirjeldust sellest vere ja veresauna õudsest pildist, mis nii nefilaste kui ka laamanlaste rahva seas oli; ja iga süda oli kõvaks muutunud, nii et nad tundsid pidevalt heameelt verevalamisest.
12 Ja vastavalt Issanda sõnadele ei ole mitte kunagi olnud nii suurt apahelisust Lehhi laste seas ega tõepoolest kogu Iisraeli koja seas, nagu oli selle rahva seas.
13 Ja sündis, et laamanlased võtsid oma valdusse Laastamise linna ja seda seepärast, et nende aarv ületas nefilaste arvu.
14 Ja nad läksid edasi ka Teankumi linna vastu ja ajasid elanikud sealt välja ning võtsid palju vange, nii naisi kui ka lapsi, ja andsid neid ohvriannina oma aebajumalatele.
15 Ja sündis, et kolmesaja kuuekümne seitsmendal aastal said nefilased selle peale, et laamanlased olid ohverdanud nende naisi ja lapsi, nii vihaseks, et nad läksid ülisuures vihas laamanlaste vastu, nii et nad lõid taas laamanlasi ja ajasid need oma maadelt välja.
16 Ja laamanlased ei tulnud uuesti nefilaste vastu enne, kui kolmesaja seitsmekümne viiendal aastal.
17 Ja sel aastal tulid nad kõikide oma vägedega nefilaste vastu ning neid ei loetud kokku nende suure arvu tõttu.
18 Ja sellest aajast peale ei saanud nefilased enam võimu laamanlaste üle, vaid neid hakati minema pühkima nagu kastet päikese ees.
19 Ja sündis, et laamanlased tulid Laastamise linna vastu ja Laastamise maal peeti ülimalt ränk lahing, milles nad lõid nefilasi.
20 Ja nad põgenesid taas nende eest ja nad jõudsid Boasi linna; ja seal seisid nad laamanlastele vastu ülimalt vapralt, nii et laamanlased ei saanud neist võitu enne, kui nad olid tulnud teist korda.
21 Ja kui nad tulid teist korda, aeti nefilasi taga ning tapeti ülisuurtes tapatalgutes; nende naisi ja lapsi ohverdati taas ebajumalatele.
22 Ja sündis, et nefilased põgenesid taas nende eest, võttes kaasa kõik elanikud nii linnadest kui ka küladest.
23 Ja nüüd, mina, Mormon, nähes, et laamanlased olid maad vallutamas; seepärast läksin ama Siimi künkale ja võtsin välja kõik ülestähendused, mis Ammaron oli peitnud Issandale.