2. peatükk
Lehhi viib oma perekonna kõnnumaale Punase mere äärde. Nad jätavad oma vara maha. Lehhi toob Issandale ohverduse ja õpetab oma poegi käskudest kinni pidama. Laaman ja Lemuel nurisevad oma isaga. Nefi on sõnakuulelik ja palvetab usus; Issand räägib temale ja ta valitakse valitsema oma vendade üle. Ligikaudu 600 eKr.
1 Sest vaata, sündis, et Issand rääkis minu isale, jah, just nimelt unenäos ning ütles temale: Õnnistatud oled sina, Lehhi, nende asjade pärast, mida sa oled teinud; ja kuna sa oled olnud ustav ja kuulutanud sellele rahvale asju, mis ma sul käskisin, vaata, nad püüavad võtta su elu!
2 Ja sündis, et Issand käskis minu isa, just nimelt unenäos, et ta peab võtma oma perekonna ja lahkuma kõnnumaale.
3 Ja sündis, et ta oli Issanda sõnale kuulelik, mispärast, ta tegi, nagu Issand teda oli käskinud.
4 Ja sündis, et ta lahkus kõnnumaale. Ja ta jättis maha oma maja ja oma pärandmaa ja oma kulla ja oma hõbeda ja oma hinnalised asjad ja ei võtnud kaasa mitte midagi muud kui oma pere ja toiduvarud ning telgid ja lahkus kõnnumaale.
5 Ja ta jõudis ääremaale Punase mere kalda lähedal ja ta rändas kõnnumaal, ääremaal, mis on lähemal Punasele merele; ja ta rändas kõnnumaal oma perekonnaga, kuhu kuulusid minu ema Saaria ja mu vanemad vennad, kes olid Laaman, Lemuel ja Sam.
6 Ja sündis, et kui ta oli rännanud kõnnumaal kolm päeva, püstitas ta oma telgi orgu veejõe äärde.
7 Ja sündis, et ta ehitas kividest altari ja tegi ohverduse Issandale ning tänas Issandat, meie Jumalat.
8 Ja sündis, et ta nimetas selle jõe Laamaniks ja see voolas Punasesse merre; ja org asus ääremaal selle suudme lähedal.
9 Ja kui minu isa nägi, et jõe vesi voolab Punase mere allikasse, rääkis ta Laamanile, öeldes: Oo, et sa oleksid nagu see jõgi, voolates pidevalt kõige õigemeelsuse allikasse!
10 Ja ta rääkis samuti Lemuelile: Oo, et sa oleksid nagu see org, kindel ja vankumatu ja kõrvalekaldumatu Issanda käskudest kinnipidamisel!
11 Nüüd, seda ütles ta Laamani ja Lemueli kangekaelsuse pärast, sest vaata, nad nurisesid paljudes asjades oma isaga, kuna ta oli nägemustega mees ja oli juhtinud nad välja Jeruusalemma maalt, jättes maha nende pärandmaa ja nende kulla ja nende hõbeda ja nende hinnalised asjad, et hukkuda kõnnumaal. Ja seda, nad ütlesid, on ta teinud oma südame rumalate ettekujutuste pärast.
12 Ja nõnda, Laaman ja Lemuel, kes olid kõige vanemad, nurisesid oma isaga. Ja nad nurisesid, kuna nad ei tundnud selle Jumala tegusid, kes oli nad loonud.
13 Ka ei uskunud nad, et Jeruusalemm, see suur linn, võiks saada hävitatud prohvetite sõnade järgi. Ja nad sarnanesid juutidega Jeruusalemmas, kes püüdsid võtta mu isa elu.
14 Ja sündis, et mu isa rääkis nendele Lemueli orus väega, olles täis Vaimu, kuni nende kehad hakkasid tema ees värisema. Ja ta ajas nad segadusse, nii et nad ei julgenud talle vastu hakata, mispärast, nad tegid, nagu ta neid käskis.
15 Ja mu isa elas telgis.
16 Ja sündis, et mina, Nefi, olles ülimalt noor, ent ometi suurt kasvu, ja mul oli ka suur soov tunda Jumala saladusi, mispärast, ma hüüdsin Issanda poole; ja vaata, ta kõneles minuga ja pehmendas minu südant, nii et ma uskusin kõiki sõnu, mis minu isa oli rääkinud; mispärast, mina ei hakanud talle vastu nagu minu vennad.
17 Ja ma rääkisin Samile, tehes talle teatavaks asju, mis Issand oli oma Püha Vaimu läbi mulle ilmsiks teinud. Ja sündis, et ta uskus minu sõnu.
18 Ent vaata, Laaman ja Lemuel ei tahtnud mu sõnu kuulda võtta, ja olles kurb nende kõvasüdamelisuse pärast, hüüdsin ma Issanda poole nende eest.
19 Ja sündis, et Issand rääkis minule, öeldes: Õnnistatud oled sina, Nefi, sinu usu pärast, sest sa oled mind südame vagaduses usinasti otsinud.
20 Ja kuivõrd te peate kinni minu käskudest, saadab teid edu ja teid juhitakse tõotatud maale, jah, nimelt maale, mille ma olen teie jaoks ette valmistanud; jah, maale, mis on kõikidest maadest parim.
21 Ja kuivõrd sinu vennad sulle vastu hakkavad, lõigatakse nad Issanda juurest ära.
22 Ja kuivõrd sina pead kinni minu käskudest, tehakse sinust sinu vendade valitseja ja õpetaja.
23 Sest vaata, päeval, mil nad mulle vastu hakkavad, nean ma nad koguni valusa needusega ja nad ei saa mingit võimu sinu seemne üle muidu, kui ka nemad mulle vastu hakkavad.
24 Ja kui on nõnda, et nad hakkavad mulle vastu, saab neist roosk sinu seemnele, et ärgitada neid mäletamise radadele.