Seminelí
1 Kolinitō 15:13–28


1 Kolinitō 15:13–28

“Ko ʻEni kuo Toetuʻu ʻa Kalaisi mei he Pekiá”

ʻĪmisi
Tā valivali ʻo Sīsū Kalaisi ʻoku hanga hake ki he langí mo hiki hake Hono ongo toʻukupú. ʻOkú Ne ʻi he veʻe fonualoto naʻe fakatokoto aí.

Fakakaukauloto ʻi ha kiʻi momeniti naʻe ‘ikai pē ke toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisi ia. Ko e hā nai ʻene ʻuhinga ki he māmaní? maʻau fakatāutahá? Ko e hā ʻoku mātuʻaki mahuʻinga ai ʻa e Toetuʻu ‘a Kalaisí? ʻI he taimi naʻe fakafehuʻi ai ʻe he Kāingalotu ʻi Kolinitoó e ngaahi moʻoni fekauʻaki mo e Toetuʻú, naʻe tohi ʻa Paula kiate kinautolu fekauʻaki mo e ʻuhinga kiate kinautolu e Toetuʻu ʻa e Fakamoʻuí. ʻE lava ke tokoniʻi koe ʻe he lēsoni ko ʻení ke ke ongoʻi ha ʻofa mo ha houngaʻia lahi ange kia Sīsū Kalaisi koeʻuhí ko ʻEne ikunaʻi ʻa e maté.

Ko ha ʻaho naʻá ne liliu e hisitōliá

Naʻe vahevahe ‘e ʻEletā Tieta F. ʻUkitofa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻa e fehuʻi naʻá ne fakatotololoʻí. Mamata ʻi he “Vakai ki he Tangatá!” mei he taimi 1:37 ki he 2:31, ʻoku maʻu ʻi he ChurchofJesusChrist.org, pe lau ʻa e fakamatala ko ʻení.

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo ʻEletā Tieta F. ʻUkitofa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, 2006. Naʻe uiuiʻi ko e Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻi he ʻaho 3 ʻo Fēpueli 2008. Laʻitā fakaʻofisiale ʻi he 2008 ʻo fetongi ʻa e tā naʻe faitaaʻi ʻi he 2004.

Kimuí ni maí naʻá ku fehuʻi ange ki he ngaluopé pe , “Ko e hā ʻa e ʻaho naʻá ne liliu lahi taha e hala fononga ʻo e hisitōliá?”

Naʻe fakahokohoko e ngaahi talí mei he fakaofó ʻo kiʻi ngali kehe pea hoko atu ʻo ʻaonga mo ne tohoakiʻi ʻeku tokangá. Ne kau ai, ʻa e ʻaho naʻe tō ai ha makamaka mei tuʻa māmani ki he Matāfanga ʻo ʻIukataní; pe ʻi he 1440, ʻa ia naʻe ʻosi ai hono ngaohi ʻe Sohānesi Kutenipeki ʻene mīsini pākí; pea mo e ʻaho ʻi he 1903 naʻe fakahaaʻi ai ʻe he kau tautehina Uaití ki he māmaní ʻe lava moʻoni e tangatá ʻo puna.

Kapau naʻe fai kiate koe ʻa e fehuʻi tatau, ko e hā hoʻo talí?

(Dieter F. Uchtdorf, “Vakai ki he Tangatá!,” Liahona, Mē 2018, 107–8)

  • Ko e ʻaho fē te ke pehē naʻe liliu lahi ai ‘a e hala fononga ‘o e hisitōliá? Ko e hā hono ʻuhingá?

Naʻe vahevahe ʻe ʻEletā ʻUkitofa ʻa e meʻa naʻá ne ongoʻi naʻá ne liliu lahi taha ʻa e hala fononga ‘o e hisitōliá. Mamataʻi ʻa e “Vakai ki he Tangatá” mei he taimi 4:20 ki he 4:55, pe lau ʻa e fakamatala ko ʻení.

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo ʻEletā Tieta F. ʻUkitofa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, 2006. Naʻe uiuiʻi ko e Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻi he ʻaho 3 ʻo Fēpueli 2008. Laʻitā fakaʻofisiale ʻi he 2008 ʻo fetongi ʻa e tā naʻe faitaaʻi ʻi he 2004.

Kuo ʻi ai ha ngaahi meʻa lahi ne hoko ʻi he hisitōliá ʻokú ne liliu lahi ʻa e ikuʻanga ʻo ha ngaahi fonua mo ha kakai. Ka kapau ʻe fakatahaʻi kotoa kinautolu, he ʻikai te nau teitei ofi ki he mahuʻinga ʻo e meʻa naʻe hoko ʻi he ʻuluaki pongipongi ʻo e Toetuʻú.

Ko e hā ʻa e meʻa ʻokú ne ʻai ʻa e feilaulau taʻe-fakangatangata mo e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí ko e meʻa mahuʻinga taha ia ʻi he hisitōliá—ʻo laka hake ia ʻi he ngaahi tau ʻa māmaní, ngaahi maumau lahi fakaenatulá mo e ngaahi ʻilo foʻou fakasaienisi ʻokú ne liliu ʻa e moʻuí?

(Dieter F. Uchtdorf, “Vakai ki he Tangatá!,” Liahona, Mē 2018, 108)

  • ʻOkú ke pehē ko e hā ʻoku hoko ai e Fakalelei mo e Toetuʻu ʻa e Fakamoʻuí ko e meʻa mahuʻinga taha ʻi he hisitōliá?

  • Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai ʻa e Toetuʻu ‘a Sīsū Kalaisí kiate koé?

Toetuʻu ‘a Sīsū Kalaisí

Naʻe tohi ʻa Paula ki he Kāingalotu Kolinitoó ke fakatonutonu ʻa e tui hala naʻe taku naʻe ʻikai ha Toetuʻú. ʻI hoʻo ako ʻene ngaahi leá, faʻu ha saati ʻoku faitatau mo ʻení ke lekooti ai e ngaahi fakaikiiki mo e ngaahi moʻoni mei he folofolá, pea pehē ki he ngaahi ueʻi ʻokú ke maʻu mei he Laumālie Māʻoniʻoní. ʻI hoʻo fai iá, ʻe lava ke tokoni ia ke mahino lelei ange kiate koe ʻa e folofolá, maʻu ha aʻusia fakaako ʻoku mālohi angé, mo fakaloloto ange hoʻo ʻofa mo e mahino ki he Fakamoʻuí mo ʻEne ikunaʻi ʻa e maté.

1. Tā mo fakakakato ʻa e saati ko ení ʻi hoʻo tohinoa akó:

Kapau naʻe ʻikai toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisi …

Koeʻuhí naʻe toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisi …

Lau ʻa e 1 Kolinitō 15:13-19. Tānaki atu ha fakamatala ʻe ua pe tolu ki he tafaʻaki toʻohema ʻo hoʻo sātí ʻo fakatatau mo e meʻa ʻokú ke ako mei he ngaahi veesi ko ʻení.

  • Naʻe mei uesia fēfē nai koe mo e niʻihi kehé kapau naʻe ʻikai toetuʻu ʻa Sīsū?

Ko ha potufolofola fakataukei fakatokāteline ʻa e 1 Kolinitō 15:20–22. Fakakaukau ke fakaʻilongaʻi ʻa e ngaahi potufolofola fakataukei fakatokāteliné ʻi ha founga makehe koeʻuhí ke faingofua ange hoʻo maʻu kinautolú. Te ke ako lahi ange fekauʻaki mo e potufolofola fakataukei fakatokāteline ko ʻení ʻi he lēsoni hokó.

Lau leva ʻa e 1 Kolinitō 15:20–22. Fekumi ki he meʻa ʻe hoko koeʻuhí ko e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí. Tānaki ia ki he kōlomu toʻomataʻu ʻi hoʻo sātí. Fakatokangaʻi ange ʻoku ʻuhinga ʻa e “ʻuluaki fua” ʻi he veesi 20 ki he hoko ʻa Sīsū Kalaisi ko e fuofua tokotaha kuo toetuʻú.

  • Ko e hā ʻoku fakamamafaʻi ʻe Paula ʻe hoko koeʻuhí naʻe toetuʻu ʻa Sīsuú?

ʻOku tokoni ʻa e potufolofola ko ʻení ke mahino kiate kitautolu koeʻuhí ko e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí, ʻe toetuʻu ʻa e tokotaha kotoa pē. ʻE hoko mai ‘a e mate fakatuʻasinó kiate kitautolu koeʻuhí ko e Hinga ʻa ʻĀtama mo ʻIví. Naʻe ikunaʻi ʻe Sīsū Kalaisi e nunuʻa ko ʻení maʻá e tokotaha kotoa pē ko ha meʻaʻofa taʻe-totongi.

Kiʻi tuʻu hifo ʻo fakakaukau ki he meʻa ʻe lava ke akoʻi atu ʻe he meʻaʻofa ko ʻeni ʻo e toetuʻu fakamāmani lahí fekauʻaki mo Sīsū Kalaisí.

  • Ko e hā ʻoku akoʻi atu ʻe he ikunaʻi ʻe he Fakamoʻuí ʻa e mate fakatuʻasinó maʻá e kakai kotoa pē fekauʻaki mo Iá?

Kapau ʻe lava, mamata ʻi he “#Hallelujah—An Easter Message about Jesus Christ” (2:13), ʻoku maʻu ʻi he ChurchofJesusChrist.org. Kumi pea lisi ʻi he kōlomu toʻomataʻu ʻo hoʻo sātí ʻa e founga ʻe lava ke tāpuekina ai koe koeʻuhí ko e Toetuʻu ʻa e Fakamoʻuí.  

  • Ko e hā naʻá ke ako mei he vitioó ʻokú ne ʻai ke ke fie fakamālō ki he ʻEikí?

Fakakaukau ki he fehuʻi ʻi muʻa ʻi he lēsoní: “Ko e hā ʻoku mahuʻinga ai kiate koe ʻa e Toetuʻú?”

  • ʻOku liliu fēfē nai hoʻo tali ki he fehuʻi ko iá ʻe he meʻa kuó ke ako he ʻaho ní?

  • ʻOkú ke pehē te ke ongoʻi fēfē nai fekauʻaki mo Sīsū Kalaisi ʻi Heʻene foaki atu ha moʻui foʻou kiate koe mo e niʻihi ʻokú ke ʻofa aí?

Ko e ʻuhinga ʻo ʻEne Toetuʻú kiate kitautolú

Kuo fakamoʻoniʻi ʻe he kau taki ʻo e Siasí ʻi he kuonga muʻá mo onopōní ʻa e ʻuhinga kiate kitautolu hono ikunaʻi ʻe he Fakamoʻuí ʻa e maté.

Lau ʻa e 1 Kolinitō 15:51–58, ʻAlamā 11:42–44, pea mo e lea ko ʻeni ʻa ʻEletā Paula V. Sionisoni ʻo e Kau Fitungofulú, ʻa ia naʻe mālōlō hono ʻofefiné mei he kanisaá. Tānaki atu ha ngaahi fakaikiiki mahuʻinga ʻokú ke sio ki ai ki hoʻo sātí. Fakatokangaʻi ange ʻoku ʻuhinga ʻa e “taʻe-faʻaʻauʻauhá” (1 Kolinitō 15:52) ki he hokohoko atu ʻo taʻengata pea ʻikai fakaʻauʻau hifo.

ʻĪmisi
Ko e fakahoko ʻo e tā fakaʻofisiale ʻo ʻEletā Paula V. Sionisoni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau Fitungofulú, 2021.

ʻOku tau takitaha tōnounou fakaesino, fakaʻatamai, fakaeloto pea ʻi ai hotau ngaahi vaivai. ʻE faifai pē [pea] lava … [ʻo fakaleleiʻi ʻa e ngaahi palopalemá ni]. He ʻikai uesia ʻe ha taha ʻo kitautolu ʻe he ngaahi palopalemá ni hili ʻetau toetuʻú. …

… ʻOku tau ʻilo te Ne [Kalaisi] lava ke fakamoʻui kitautolu neongo pe ko e hā ‘oku hoko ʻiate kitautolú. ʻOku tau ʻilo te Ne “holoholoʻi … ʻa e loʻimata kotoa pē mei [hotau] matá, pea ʻe ʻikai kei ʻi ai ha mate, pe ha ongosia, pe ha tangi, pea ʻe ʻikai kei ʻi ai ha mamahi” [Fakahā 21:4].

(Paul V. Johnson, “Pea He ʻIkai Kei ʻi ai Ha Mate,” Liahona, Mē 2016, 122–23)

Vakaiʻi hoʻo sātí. Fakalaulauloto ki he founga ʻoku tākiekina ai ʻe he meʻa naʻá ke hikí hoʻo ngaahi ongo kia Sīsū Kalaisí.

  • Naʻe tokoni fēfē nai hono fakaʻaongaʻi ʻo e saati ko ʻení ki hoʻo akó?

  • ʻOku tākiekina fēfē nai ʻe he meʻa naʻá ke hikí ʻa e ʻofa ʻokú ke ongoʻi ki he Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisí pea meiate Kinaua kiate koé?

Ke fakaʻosi ʻaki hoʻo akó, fakakaukau ke mamata ʻi he “I Know That My Redeemer Lives” (5:25) ke lau ʻa e fakalea ʻo e “ʻOku Moʻui Hoku Huhuʻí” (Ngaahi Himí, fika 68), ʻoku maʻu ʻi he ChurchofJesusChrist.org.

Hiki ʻi he konga ki lalo ʻo hoʻo sātí ʻa e meʻa naʻá ke ako pe ongoʻi ʻi he ʻahó ni naʻe mahuʻingamālie taha kiate koé pea mo hono ʻuhingá.

Fili Pē: Fie Ako Lahi Ange?

ʻE lava fēfē nai ʻe haʻaku ʻilo ki he mālohi ʻo e Toetuʻu ʻa Kalaisí ʻo tākiekina au?

Naʻe fakamatala ʻe Palesiteni Tāleni H.ʻOakesi ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluakí ʻo pehē:

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo Palesiteni Tāleni H. ʻOakesi naʻe faitaaʻi ʻi Māʻasi 2018.

ʻE kau ʻi he pau ko ia ʻo e toetuʻú ha faingamālie ke fakataha mo e kau mēmipa hotau fāmilí —ʻa e husepānití, uaifí, mātuʻá, ngaahi tokoua mo e tuofāfiné, fānaú, mo e makapuná—ko ha fakalotolahi mālohi ia ke tau fakahoko hotau ngaahi fatongia fakafāmilí ʻi he moʻui fakamatelié. ʻOku tokoni ia ke tau nofo fakataha ʻi he ʻofa ʻi he moʻui ko ʻení ʻo ʻamanaki atu ki ha fakataha fiefia mo feohi ʻi he moʻui ka hokó.

(Dallin H. Oaks, “Resurrection,” Liahona, May 2000, 16)

  ʻOku maʻu ʻa e vitioó ni ʻi he ChurchofJesusChrist.org.

ʻOku tokoni fēfē nai ʻa e Fakalelei mo e Toetuʻu ʻa e Fakamoʻuí ki he ngaahi mole ʻoku tau aʻusia ʻi he moʻui fakamatelié?

  ʻOku maʻu ʻa e vitioó ni ʻi he ChurchofJesusChrist.org.

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā D. Toti Kulisitofāsoni ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo pehē:

ʻĪmisi
Laʻitā ʻo ʻEletā D. Todd Chirstofferson. Faitaaʻi ʻi Māʻasi 2020.

ʻOku fakaleleiʻi ʻe he Fakamoʻuí e meʻa kotoa. ʻOku ʻikai ha fakamaau taʻe-totonu ʻi he matelie ko ʻení ʻe tolonga, ʻo aʻu pē ki he maté, he ʻokú Ne toe fakafoki mai e moʻuí. ʻOku ʻikai ha kafo, faingataʻaʻia fakaesino, lavakiʻi pe ngaohikovia ʻe taʻe-totongi ʻi he ngataʻangá koeʻuhí ko ʻEne fakamaau totonú mo e ʻaloʻofá.

(D. Todd Christofferson, “Ko e Toetuʻu ʻa Sīsū Kalaisí,” Liahona, Mē 2014, 112)

ʻE toetuʻu nai ʻa e tokotaha kotoa pē ʻi he taimi tatau?

“Naʻe fakamatalaʻi ʻe Paula ʻoku ʻi ai ha fokotuʻutuʻu pe hokohoko ki he Toetuʻú (vakai ki he 1 Kolinitō 15:23). …

“Ko Sīsū Kalaisi naʻe ʻuluaki toetuʻú. ʻI he hili pē ʻEne Toetuʻú, naʻe tuaiekemo e toetuʻu hake mei he faʻitoká ha Kāingalotu angatonu (vakai ki he Mātiu 27:52–53). ʻI he Hāʻele ʻAnga UaMaí, ʻe kei hoko atu pē ʻa e Toetuʻú ʻaki ʻa e toetuʻu mai ʻa e Kāingalotu naʻe angatonú, ʻa ia ʻoku nau ‘ʻo Kalaisi ʻi heʻene haʻú(1 Kolinitō 15:23). ʻOku tau ako mei he fakahā ʻi he kuonga ní, ko e kakai ʻeni te nau maʻu ʻa e puleʻanga fakasilesitialé [vakai ki he T&F 76:50–70; 88:97–98]. Pea ʻe hoko mai leva ʻa e toetuʻu ʻo kinautolu te nau maʻu ʻa e nāunau fakatilesitialé [vakai ki he T&F 76:71–79; T&F 88:99]. ʻE muimui mai leva ʻi he fakaʻosinga ʻo e Mileniumé ʻa e niʻihi te nau maʻu ʻa e nāunau fakatelesitialé [vakai ki he T&F 76:81–86; 88:100–101]. Ko hono fakaʻosí, ʻe fakamulituku ʻaki ʻa e Toetuʻú ʻa hono fokotuʻu hake … ʻa e ‘ngaahi foha ʻo e malaʻiá ʻa ia he ʻikai ke nau maʻu ha nāunaú ka te nau ‘toe foki pē ki honau nofoʻanga ʻonautolú, ke maʻu ʻa e meʻa ʻoku nau loto ke nau maʻú, koeʻuhí he naʻe ʻikai te nau loto ke fiefia ʻi he meʻa naʻa nau mei lava pē ʻo maʻú [vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 76:31–39, 43–44; 88:28–32, 35, 101–2]” (New Testament Student Manual [2014], 385).

Ko e ngaahi laumālie ko ia naʻe angatuʻu ʻi he maama fakalaumālié pea ʻikai ke nau maʻu ha sino fakamatelié, he ʻikai ke nau ʻi he lotolotonga ʻo kinautolu ʻe toetuʻú (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 76:32–39).