Seminelí
1 Kolinitō 12


1 Kolinitō 12

Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālié

ʻĪmisi
ʻOku talanoa fiefia ha kulupu ʻo e kau talavou mo e kau finemui ʻi heʻenau fetaulaki ʻi Pālesi, Falaniseé.

Naʻe tohi ʻa Paula ki he Kāingalotu ʻi Kolinitoó ke tokoniʻi kinautolu ke nau ʻiloʻi ʻoku fiemaʻu ke nau uouangataha ʻia Kalaisi. Naʻá ne akoʻi kapau ʻe ʻiloʻi mo fakaʻaongaʻi ʻe he kāingalotú kotoa e ngaahi meʻafoaki fakalaumālie kuo nau maʻu mei he ʻEikí, ʻe lava ke nau hangē ko e ngaahi konga lahi ʻo ha sino ʻoku nau ngāue fakataha. ʻOku fakataumuʻa e lēsoni ko ʻení ke tokoniʻi koe ke ke fakatokangaʻi e ngaahi meʻafoaki fakalaumālie kuo foaki atu ʻe he ʻEikí ke tāpuekina ʻaki e niʻihi kehé mo fakamālohia Hono Siasí.

Ko hono maʻu ʻo e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié

  • Ko e hā ha meʻaʻofa mahuʻingamālie kuó ke maʻu?

  • Ko e hā e lelei ʻo e meʻaʻofa ko ʻení ʻi hoʻo moʻuí? Ko e hā naʻá ne fakaʻatā koe ke ke fakahokó?

  • Ko e hā hoʻo ongo ki he tokotaha naʻá ne foaki atu e meʻaʻofá?

ʻI hoʻo ako ʻa e 1 Kolinitō 12, te ke ako ai fekauʻaki mo e ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ʻoku foaki ʻe he Tamai Hēvaní ki Heʻene fānaú. Fekumi ki he ʻuhinga ʻokú Ne foaki mai ai e ngaahi meʻafoaki ko ʻení, pea fekumi ki ha ueʻi fakalaumālie mei he Laumālie Māʻoniʻoní ke tokoni atu ke ke ʻiloʻi ha meʻaʻofa kuo foaki atu kiate koe.

ʻOku foaki mai ʻe he ʻEikí ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie kiate kitautolu

“Ko e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ko ha ngaahi tāpuaki pe ngaahi tuʻunga malava ia ʻoku foaki ʻe he ʻOtuá ki Heʻene fānaú ʻo fakafou ʻi he mālohi ʻo e Laumālie Māʻoniʻoní” (Ngaahi Tefito ʻo e Ongoongoleleí, “Ngaahi Meʻafoaki Fakalaumālié,” topics.ChurchofJesusChrist.org).

Ako fekauʻaki mo e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ʻaki haʻo lau ʻa e 1 Kolinitō 12:3–11. (Fakatokanga‘i ange ko e fo‘i lea ko ia ko e “taki taha” he veesi 11 ‘oku ʻuhinga ia ki he “fakafoʻituitui” pe ko e “kakai takitaha.”)

  • Ko e hā ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ‘oku lisi ʻi he ngaahi veesi ko ʻení?

ʻOku lahi e ngaahi meʻafoaki fakalaumālie kehekehe. Ke ako fekauʻaki mo e niʻihi kehé, lau ʻa e Molonai 10:8–18; Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:11–26; pea mo e lea ko ʻeni ʻa ʻEletā Māvini J. ʻEsitoni (1915–94) ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá:

ʻĪmisi
Laʻitā ʻo Māveni J. ʻEsitoni.

Tuku muʻa ke u fakamatala atu ha ngaahi meʻafoaki ʻe niʻihi ʻoku ʻikai mahino maʻu pē pe faʻa aleaʻi ka ʻoku fuʻu mahuʻinga fau … : ko e meʻafoaki ʻo e kolé; ko e meʻafoaki ʻo e fakafanongó; ko e meʻafoaki ʻo e fanongó mo hono fakaʻaongaʻi ha kihiʻi leʻo siʻí; ko e meʻafoaki ʻo e lava ke tangí; ko e meʻafoaki ʻo e fakaʻehiʻehi mei he fakakikihí; … ko e meʻafoaki ʻo e fekumi ki he meʻa ʻoku māʻoniʻoní; ko e meʻafoaki ʻo e fakamaau totonú; ko e meʻafoaki ʻo e fekumi ki he ʻOtuá ke maʻu ha fakahinohinó; … ko e meʻafoaki ʻo e tokangaʻi ʻa e niʻihi kehé; ko e meʻafoaki ʻo e lava ke fakalaulaulotó; ko e meʻafoaki ʻo e fakahoko ʻa e lotú; ko e meʻafoaki ʻo e fakahoko ha fakamoʻoni mālohí.

(Marvin J. Ashton, “There Are Many Gifts,” Ensign, Nov. 1987, 20)

  • Ko hai ʻoku tāpuakiʻi ʻe he ʻEikí ʻaki ʻa e ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ko ʻení?

  • Ko e hā ʻoku tokoni ai ʻeni ke mahino kiate koe fekauʻaki mo e ʻEikí?

Ko e moʻoni ʻe taha mahalo te ke fakatokangaʻi ʻoku foaki ʻe he ʻEikí ki he mēmipa takitaha ʻo Hono Siasí ha meʻafoaki fakalaumālie ʻe taha ke tāpuekina ʻaki ʻa e niʻihi kehé.

Fakakaukau ki he ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ʻokú ke ongoʻi kuo tāpuekina ʻaki koe ʻe he ʻOtuá. Kapau ʻoku faingataʻa ke ke fakatokangaʻi hoʻo ngaahi meʻafoaki fakalaumālié, fakakaukau ke fehuʻi ki ha mātuʻa pe ko ha taki. ʻE lava ke fakahaaʻi foki ʻe hoʻo tāpuaki fakapēteliaké ha niʻihi ʻo hoʻo ngaahi meʻafoaki fakalaumālié.

1. Tali e ngaahi fehuʻi ko ʻení ʻi hoʻo tohinoa akó:

  • Ko e hā hoʻo ongo fekauʻaki mo e Tamai Hēvaní mo Sīsū Kalaisi, ʻi hoʻo ʻiloʻi kuó Na tāpuekina koe ʻaki ha meʻafoaki fakalaumālié?

  • ʻOku tākiekina fēfē nai ʻe hoʻo ʻilo kuo foaki atu kiate koe ha meʻafoaki fakalaumālié ʻa e anga hoʻo vakai ki ho tuʻunga fakalangí?

  • ʻOkú ke pehē nai ko e hā ʻoku foaki ai ʻe he ʻOtuá ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ki he kāingalotu kotoa pē ʻo e Siasí kae ʻikai ko ha kāingalotu tokosiʻi pē?

ʻOku finangalo ʻa e ʻEikí ke tau fefaitāpuekinaʻaki

Lau ʻa e 1 Kolinitō 12:14–20 ke ʻiloʻi ʻa e fakafehoanaki naʻe fakaʻaongaʻi ʻe Paula ke tokoni ke tau fakatokangaʻi ai ʻa e mahuʻinga ʻo ʻetau ngaahi tokoni fakafoʻituituí.

  • Ko e hā ʻoku fakafehoanaki ki ai ʻe Paula ʻa e Siasí ʻi he potufolofola ko ʻení? Ko e hā ‘oku akoʻi atu ʻe he fakahā ko ʻení ʻo kau ki he ngaahi meʻafoaki fakalaumālié?

  • Kuo tāpuekina fēfē nai koe ʻo fakafou mai ʻi he ngaahi meʻafoaki fakalaumālie ʻa e niʻihi kehé?

Ke vakai ki ha sīpinga ʻo ha taha naʻá ne vahevahe ʻene ngaahi meʻafoaki fakalaumālié mo e niʻihi kehé, te ke lava ʻo mamata ʻi he vitiō “With All Your Heart” (3:26), ʻoku maʻu ʻi he ChurchofJesusChrist.org, ʻa ia ʻoku talanoa fekauʻaki mo ha talavou ʻa ia naʻe uiuiʻi ke fakaʻaongaʻi ha meʻafoaki mei he ʻEikí naʻá ne toki ʻilo pē kimuí ni. ʻI hoʻo mamata aí, tokanga ki he ngaahi ueʻi mei he Laumālie Māʻoniʻoní fekauʻaki mo e founga te ke lava ai ʻo fakaʻaongaʻi hoʻo ngaahi meʻafoakí ke tāpuekina ʻa e niʻihi kehé.

Fakalaulauloto ki he founga kuo tāpuekina ai koe ʻe he ngaahi meʻafoaki fakalaumālie kuo foaki atú mo e founga te ke lava ai ʻo fakaʻaongaʻi kinautolu ke faitāpuekina ho fāmilí, uōtí pe koló, mo e niʻihi kehé. Mahalo te ke fie hiki ʻi hoʻo tohinoa akó ha faʻahinga ongo mei he Laumālie Māʻoniʻoní fekauʻaki mo hoʻo ngaahi meʻafoakí.

2. Tali ha fehuʻi ‘e ua pe lahi ange mei he ngaahi fehuʻi ko ‘ení ‘i hoʻo tohinoa akó:

  • Ko e hā ʻokú ke ongoʻi ʻoku finangalo ʻa e ʻEikí ke mahino kiate koe fekauʻaki mo koé pea mo hoʻo ngaahi meʻafoaki fakalaumālié?

  • Ko e hā ha fakalotolahi te ke fai ki ha taha ʻokú ne ongoʻi hangē ʻoku ʻikai ke ne maʻu ha meʻafoaki fakalaumālié?

  • Ko e hā ha meʻafoaki fakalaumālie ʻokú ke fiemaʻu? Ko e hā te ke lava ʻo fai ke maʻu ai e meʻafoaki ko iá? (Kuo fakaafeʻi kitautolu ʻe he ʻEikí ke tau fekumi ki he ngaahi meʻafoaki fakalaumālié; vakai ki he 1 Kolinitō 12:31; 14:1; Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 46:7–9.)

  • Ko e hā ha ngaahi founga te ke lava ai ʻo fakaʻaongaʻi hoʻo ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ke faitāpuekina ʻaki e niʻihi kehé? ʻE tokoni fēfē nai ia ke tau hangē ange ai ko e Fakamoʻuí?

Fili Pē: Fie Ako Lahi Ange?

Te u fakaʻaongaʻi fēfē nai ʻeku ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ke tokoniʻi e niʻihi kehé?

Naʻe vahevahe ‘e Palesiteni Tieta F. ‘Ukitofa, heʻene hoko ko emēmipa ‘o e kau Palesitenisī ʻUluakí he taimi ko iá, ʻa e founga te tau lava ai ʻo muimui ki he sīpinga ʻa Sīsū Kalaisí:

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo ʻEletā Tieta F. ʻUkitofa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, 2006. Naʻe uiuiʻi ko e Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻi he ʻaho 3 ʻo Fēpueli 2008. Laʻitā fakaʻofisiale ʻi he 2008 ʻo fetongi ʻa e tā naʻe faitaaʻi ʻi he 2004.

ʻI heʻeku fakakaukauloto atu ki he Fakamoʻuí, ‘oku ou faʻa vakai ‘oku mafao mai Hono ongo toʻukupú ke fakafiemālieʻi, fakamoʻui, faitāpuekina mo ʻofeina kitautolu. Naʻá Ne talanoa maʻu pē mo e kakaí, kae ʻikai ke talanoa hifo, kiate kinautolu. Naʻá Ne ʻofa ʻi he māʻulaló mo e angavaivaí peá ne feohi mo kinautolu, ngāue fakaetauhi kiate kinautolu mo ʻoange ʻa e ʻamanaki leleí mo e fakamoʻuí. 

Ko ʻEne ngāue ia ʻi he māmaní; naʻá Ne mei fai pehē kapau naʻá Ne ʻi heni he ʻahó ni; pea ko e meʻa ia ʻoku totonu ke tau fai heʻetau hoko ko ʻEne ākonga mo e kāingalotu ʻo e Siasi ʻo Sīsū Kalaisi ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní. … 

ʻI heʻetau muimui ki Heʻene sīpinga haohaoá, ʻe hoko ai hotau nimá ko Hono toʻukupu; hotau matá, ko Hono fofonga; hotau lotó, ko Hono loto.

(Dieter F. Uchtdorf, “Ko Hoku Ongo Nimá Kimoutolu,” Liahona, Mē 2010, 68)

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā Tēvita A. Petinā ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻo pehē:

ʻĪmisi
ʻEletā Tēvita A. Petinā, Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá. 2020.

ʻOku tau maʻu e ngaahi meʻafoaki fakalaumālié koeʻuhí ke tāpuekina ʻaki e niʻihi kehé. Kapau ko ʻetau fakaʻamú ke maʻu ha meʻafoaki koeʻuhí ʻoku tau fiemaʻu ia, mahalo he ʻikai ke tau maʻu ia. ʻI heʻetau feinga ke tokoniʻi e niʻihi kehé ʻo fakatatau mo e ngaahi akonaki ʻa Sīsū Kalaisí, ʻoku tāpuekina leva kitautolu ʻaki ha ngaahi meʻafoaki fakalaumālie mo ha ivi lahi ange ʻe malava ai ʻa e ngāue tokoní.

(David A. Bednar, ʻi he “Understanding Heavenly Father’s Plan,” ChurchofJesusChrist.org/prophets-and-apostles/unto-all-the-world/understanding-heavenly-fathers-plan)

Ko e hā te u lava ʻo fai kapau ʻoku ʻikai ke u ongoʻi ʻoku ou maʻu ha meʻafoaki fakalaumālie mahuʻinga?

  ʻOku maʻu ʻa e vitioó ni ʻi he ChurchofJesusChrist.org.

Naʻe vahevahe ʻe ʻEletā Sione C. Pingilei ko e Siʻí ʻo e Kau Fitungofulú ha sīpinga ʻo ha fefine naʻá ne ʻiloʻi naʻá ne maʻu ha meʻafoaki fakalaumālie naʻe ʻikai ke ne fakatokangaʻi:

ʻĪmisi
Tā Fakaʻofisiale ʻo ʻEletā John C. Pingree, ko e Siʻí Naʻe faitaaʻi ʻi Māʻasi 2017.

ʻI ha ʻaho ʻe taha, naʻe tautapa ai ha fefine loto-foʻi ʻo pehē, “ʻEiki, ko e hā ʻeku ngāue fakatāutahá?” Naʻá Ne folofola mai, “Fakatokangaʻi e niʻihi kehé.” Ko ha meʻafoaki fakalaumālie ia! Talu mei he taimi ko iá, kuó ne maʻu ʻa e fiefia ʻi heʻene tokangaʻi e niʻihi ʻoku faʻa moʻungaloá, pea kuo ngāue ʻa e ʻOtuá ʻiate ia ke tāpuekina ai ha tokolahi. Neongo he ʻikai hoko ha niʻihi ʻo ʻetau ngaahi meʻafoaki fakalaumālié ke tau ʻiloa ai ʻi he ngaahi tuʻunga moʻui ʻo e māmaní, ka ʻoku nau mahuʻinga ki he ʻOtuá mo ʻEne ngāué.

(John C. Pingree Jr., “ʻOku ʻi ai Haʻaku Ngāue Ke Ke Fai,” Liahona, Nōvema 2017, 33–34)

Ko e hā ʻoku totonu ke u fai ʻi he taimi ʻoku ou ongoʻi taʻe-feʻunga ai ki hoku ngaahi fatongia ʻi he Siasí?

Naʻe akoʻi ʻe Palesiteni Tieta F. ʻUkitofa, ʻo e Kau Palesitenisī ʻUluaki mālōloó ʻo pehē:

ʻĪmisi
Laʻitā fakaʻofisiale ʻo ʻEletā Tieta F. ʻUkitofa ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá, 2006. Naʻe uiuiʻi ko e Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī ʻUluakí, ʻi he ʻaho 3 ʻo Fēpueli 2008. Laʻitā fakaʻofisiale ʻi he 2008 ʻo fetongi ʻa e tā naʻe faitaaʻi ʻi he 2004.

Mahalo te ke ongoʻi ʻoku ʻi ai ha niʻihi ia te nau mei malava ange ʻe kinautolu ʻo fakahoko pea nau taukei ange ke fua ho ngaahi fatongiá, ʻo lelei ange ia ʻiate koe, ka naʻe ʻi ai hono ʻuhinga ne ʻoatu ai ʻe he ʻEikí ho ngaahi fatongiá. Mahalo ʻoku ʻi ai ha kakai mo ha ngaahi loto, ko koe toko taha pē te ke lava ʻo tokoniʻi mo tākiekiná. Mahalo he ʻikai toe lava ʻe ha taha kehe ia ʻo fakahoko tatau ia mo koe.

(Dieter F. Uchtdorf, “Hikiʻi Hake ʻa e Feituʻu ʻOkú ke Tuʻu Aí,” Liahona, Nōvema 2008, 56)