Raamatukogu
Aabrahami raamat


„Aabrahami raamatu algupära”, Teemad ja küsimused (2023)

Jäljend joonisest nr 1

Küsimused Kiriku ja evangeeliumi kohta

Aabrahami raamatu algupära

Küsimustele vastuste otsimine võib tuua meid Jeesusele Kristusele lähemale, kui rakendame mõistlikke põhimõtteid. Evangeeliumiga seotud küsimustele vastuste otsimisel on tähtis uurida usaldusväärseid allikaid. Vaadake teemat „Kasutage usaldusväärseid allikaid”, et leida rohkem nõuandeid küsimustele vastamiseks.

Ülevaade

Aabrahami raamat on inspireeritud pühakirjaraamat, mis anti ilmutuse kaudu prohvet Joseph Smithile. See järgib mõnes mõttes piiblilugu muistsest patriarhist ning lisab olulist teavet tema elu ja õpetuste kohta. See sisaldab sügavmõttelisi tõdesid Jumala loomuse, Tema suhte kohta meiega Tema lastena ja selle elu eesmärgi kohta.

See pühakirjaraamat ilmutati Joseph Smithile 1835. aastal, kui ta uuris mõnd muistset Egiptuse papüürust, mille pühad olid ostnud. Paljud inimesed nägid papüürust, kuid tõlkeprotsessi kohta ei ole pealtnägijate aruannet. Tänasel päeval on Josephi valduses olnud pikkadest papüürusrullidest järel vaid fragmente. Nendel papüürustel olevate Egiptuse kirjutiste ja meie aja pühakirjateksti vaheline seos pole teada.

Joseph Smith võis tõlkida Aabrahami raamatu papüüruse nendest osadest, mis on kadunud, või sai ta papüürust uurides ilmutuse Aabrahamist. Kummalgi juhul ei tõlkinud Joseph seda raamatut tavapäraste vahenditega. Rääkides Mormoni Raamatu tõlkimisest, ütles Issand: „Sa ei saa kirjutada seda, mis on püha, ilma et seda sulle minult antakse.” Sama põhimõte kehtib ka Aabrahami raamatu kohta.

Aabrahami raamatu tõe ja väärtuse üle ei saa otsustada teadusliku aruteluga. Selle staatus pühakirjana peitub igavestes tõdedes, mida see õpetab, ja vägevas vaimus, mida see edastab. Igaüks meist võib uurida selle õpetusi ja palvetada, et saada Pühalt Vaimult kinnitust, et selle sõnum on Jumalalt.

Teemaga seotud evangeeliumi uurimise juhendid

Küsimuste uurimine

Kuidas Joseph Smith Aabrahami raamatu tõlkis?

Prohvet Joseph Smith ei selgitanud, kuidas ta Aabrahami raamatu tõlkis. Me teame, et tema ja teised uurisid hoolikalt Egiptuse papüüruserulle, mille Kirik oli soetanud, kuid ta ei mõistnud muistset egiptuse keelt ja tal polnud juurdepääsu tööriistadele, mis aitaksid tal seda teksti tavapäraste vahenditega tõlkida. Josephi kaaslased meenutasid lihtsalt, et tõlke ilmutas Jumal. Nagu täheldas John Whitmer: „Nägija Joseph nägi neid ülestähendusi ja suutis Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu need ülestähendused tõlkida.” Allikad viitavad sellele, et Joseph Smith võis Aabrahami raamatu teksti dikteerimisel kasutada nägijakivi.

Enamik Josephi käes olnud papüürustest on nüüdseks kadunud, kuigi mõned fragmendid on säilinud. Need koosnevad kahest fragmendist Horose hingamise raamatust, neljast fragmendist ja mitmest sissekandest Semminise surnute raamatust ja fragmendist Nefer-ir-nebu surnute raamatust. Nii viimse aja pühadest kui ka mitte viimse aja pühadest egüptoloogid on ühel meelel, et nende fragmentide tähemärgid ei ühti Aabrahami raamatus tõlgituga.

Mõned viimse aja pühade usuvad, et Aabrahami raamatu tekst leiti praeguseks puuduvatest papüüruse osadest. Teised järeldavad, et papüüruste uurimine ajendas Josephit saama ilmutust Aabrahami elu sündmuste ja õpetuste kohta, nagu ta oli varem Piiblit uurides Moosese elu kohta ilmutust saanud. Selle arvamuse kohaselt olid papüürused Aabrahami kohta saadud ilmutuse katalüsaatoriks.

Kirik ei võta nende teooriate suhtes seisukohta. Kirik lihtsalt kinnitab, et tõlkimine leidis aset ilmutuse kaudu. Nagu Mormoni Raamat tuli ka Aabrahami raamat esile Jumala anni ja väe kaudu.

Kuidas on omavahel seotud Aabrahami raamat ning egiptusekeelsed dokumendid?

1835. aasta juulist kuni 1835. aasta novembrini lõid Joseph Smith ja tema kirjutajad mitmesuguseid Egiptuse papüürusel olnud kirjamärkidega seotud dokumente. Nende hulka kuuluvad nn „Egiptuse tähestiku dokumendid” ja „Egiptuse keele grammatika ja tähestik”. Need dokumendid näivad olevat osa Josephi ja teiste püüdlusest mõista muistseid keeli ja mõisteid, mis võiksid seostuda püha minevikuga. Joseph Smith ja tema kirjutajad kopeerisid nendesse dokumentidesse papüüruselt ja teistest allikatest pärit kirjamärke ja pakkusid välja mitu selgitust (nn kraadi) iga tähemärgi kohta. Need selgitused ei ühti üldtunnustatud teaduslike tõlgendustega.

Joseph Smith ja tema kaasaegsed ei selgitanud, kuidas need dokumendid on seotud Aabrahami raamatuga. Mõned õpetlased arvavad, et see oli katse õppida egiptuse keelt, kasutades Aabrahami raamatu teksti juba ilmutatud osi. Teised järeldavad, et Joosep ja tema kaaslased lõid egiptuse keele dokumendid osana protsessist, mille käigus Joseph sai ilmutuse, mõeldes selle kõigepealt oma meeles läbi. Teised usuvad, et kumbki neist teooriatest pole õige.

Kas Aabrahami raamat kasutab kuningas Jamesi piibliversioonist pärit keelekasutust?

Kuningas Jamesi piibliversioonil (KJV) oli inglise keelele sügav mõju. Eriti hästi tunti seda piibliversiooni Joseph Smithi aja inimeste seas. Õpetuse ja Lepingute ilmutused sisaldavad sageli KJV-s leiduvaid fraase. Nii on ka Mormoni Raamatu, Moosese raamatu ja Aabrahami raamatu tõlgetes. On loomulik, et nendes pühakirjades esineb KJV keelekasutust või isegi sõnu ja fraase teistest Joseph Smithile teadaolevatest allikatest. Issand selgitas, et Ta annab ilmutust oma teenijatele „vastavalt nende keelele, et nad võiksid jõuda arusaamisele”. Josephi keelekasutust mõjutas tugevalt kultuur, milles ta elas, ja eriti see, et ta oli tuttav kuningas Jamesi piibliversiooniga.

Mitu lõiku Aabrahami jutustusest kattuvad 1. Moosese raamatuga. Kuigi need lõigud sisaldavad mõningaid fraase tuttavast piibliloost, sisaldavad need ka märkimisväärseid erinevusi, mis võivad rikastada meie arusaamist.

Mida me teame Joseph Smith selgitustest Aabrahami raamatu jooniste jäljendite kohta?

Aabrahami raamat sisaldab kolme trükitud illustratsiooni, mida kutsutakse jooniste jäljenditeks, mis põhinevad papüürustel olevatel kujutistel. Need joonised lisati siis, kui Aabrahami raamat 1842. aastal esmakordselt avaldati. Joseph Smithi selgitused piltide kohta avaldati koos jäljenditega. Illustratsioonidele viidatakse Aabrahami raamatu tekstis. Näiteks viitab kirjakoht Aabrahami 1:12 „ülestähenduse alguses oleva[le] joonistus[ele]”, mis tähendab jäljendit 1.

Enamik selgitusi, mille Joseph avaldas koos jooniste jäljenditega, ei ühti kaasaegsete egüptoloogide tõlgendustega. Teadlased on siiski täheldanud mõningaid paralleele. Näiteks kirjeldas Joseph Smith jäljendi nr 2 kujutisel 6 nelja figuuri kui „meie maad ja selle nelja ilmakaart”. Teised õpetlased on samamoodi tõlgendanud samu arve ka teistes muistsetes egiptuse tekstides. Jäljend nr 1 sisaldab krokodillijumalust, kes ujub Joseph Smithi sõnul niinimetatud „taevalaotus[es] meie pea kohal”. Teadlased on samamoodi määratlenud Egiptuse arusaamu taevast kui „taevasest ookeanist”.

Me ei tea, kuidas jooniste jäljendid tekstiga seotud on. On tõendeid, et mõned juudi autorid kohandasid ja lisasid papüüruste loomise ajastul egiptuse joonistusi ja lugusid oma pühadesse tekstidesse, sealhulgas Aabrahami käsitlevatesse tekstidesse. Võimalik, et neid illustratsioone kasutati uuesti sarnasel viisil.

Kas Kirik on olnud läbipaistev selle osas, mida me teame papüürustest ja nende sisust?

Jah. Kirik on läbi ajaloo jaganud avalikult oma teadmisi Aabrahami raamatuga seotud egiptuse tekstidest. Kirikul oli aastatel 1835–1847 kaks Egiptuse papüüruserulli ja fragmente kolmandast. Selle aja jooksul näidati papüürusi regulaarselt avalikkusele. Pärast Joseph Smith surma müüsid Emma Smith ja tema teine abikaasa need mehele nimega Abel Combs, kes jagas need vähemalt kahte kollektsiooni ja müüs teistele osapooltele. Paljud osad kadusid. Kui Kirik sai ülejäänud papüüruse fragmendid 1967. aastal New York City kunstimuuseumist Metropolitan Museum of Art, avaldas ta teate fragmentide omandamisest ja nende kujutistest ajalehes Deseret News ja Kiriku tolleaegses ajakirjas Improvement Era. Need artiklid käsitlesid fragmentide päritolu ja nende seost sellega, mida tol ajal nimetati Egiptuse surnute matuseraamatuks.

Sellest ajast peale on Kiriku juhid andnud mõnedele õpetlastele otsese juurdepääsu papüüruse fragmentidele ja nii viimse aja pühadest kui ka mitte viimse aja pühadest teadlased avaldasid nende tõlkeid ja analüüse. On teada, et ainult väike osa kahest papüüruserullist ja mitmesugustest papüürusefragmentidest, mida Joseph Smith käes hoidis, on säilinud. 2018. aastal avaldas projekt „Joseph Smith Papers” uusi pilte ja analüüse kõigist neist fragmentidest.

Kui palju papüüruse fragmente on tänapäeval puudu?

Teadlased on üldiselt ühel meelel, et praegu olemasolevad papüürused esindavad vaid murdosa kahest algupärasest rullraamatust ja teistest fragmentidest, mille Joseph Smith ja Kirik algselt ostsid. Teadlased on rullide algse pikkuse hindamiseks kasutanud erinevaid meetodeid. Nende hinnangud selle kohta, mis meil täna on, ulatuvad kõigest 2,5 protsendist kuni 30 või 45 protsendini Josephi käes olnud papüürusest.

Miks väidab Aabrahami raamat, et see on kirjutatud Aabrahami enda käega?

Kui Aabrahami raamat 1842. aastal esmakordselt avaldati, algas see selgitusega: „Egiptuse katakombidest meie kätte sattunud teatud muistsete ülestähenduste tõlge. Aabrahami Egiptuses oleku ajal tema enda käega papüürusele kirjutatud kirjatöö, mida kutsutakse Aabrahami raamatuks.” Aabrahami raamatu käsikiri sisaldab sarnaselt sõnastatud sissejuhatust. Praegune sissejuhatus kirjutati arvatavasti siis, kui Aabrahami raamat 1842. aastal ilmus. Samasugused sissejuhatused lisati ka mõnedele Joseph Smithi teistele ilmutustekstidele nende avaldamisel.

Analüüs näitab, et papüürused pandi kirja ajavahemikus kolmas kuni teine sajand eKr, kaua pärast seda, kui Aabraham elas. See seik ei lükka ümber Aabrahami raamatu sisu. Paljud tänapäeval eksisteerivad muistsed tekstid on koopiate koopiad. Samamoodi oleks võinud Aabrahami raamatut sajandite jooksul mitu korda ümber kirjutada, kuid siiski väita, et Aabraham on selle autor.

Kas Aabrahami raamat on kooskõlas sellega, mida meie teame muistsest Lähis-Idast?

Aabrahami raamat sisaldab üksikasju, mida Piiblis ei leidu, kuid mis on kooskõlas muistse maailma kirjandusega. Näiteks sarnanevad mõned inimeste ja kohtade nimed muistsetest ülestähendustest leitud nimedega. Näiteks „Olišemi tasandikku” on mõned õpetlased seostanud linnaga Süüria loodeosas, mida nimetatakse Ulisumiks. See on väga usutav vaste Olišemile, mis järgib standardseid keeletavasid. Samamoodi on mõned viimse aja pühadest õpetlased pakkunud, et Elkena jumal esindab jumaliku tiitli El Koneh Artzu lühendatud vormi, mis on tuntud paljude loodesemiidi kirjakohtade järgi ja tähendab midagi sellist nagu „El, Maa Looja”.

Mõned Aabrahami raamatu üldised teemad ja narratiivne ülesehitus sarnaneb muistsetest mittepiibellikest allikatest pärit lugudega. Nende seas on lood Aabrahami isast Terahist, kes oli ebajumalakummardaja, Aabrahami kodulinna tabanud näljahädast ja inglist, kes päästis Aabrahami Egiptuse vaarao käe läbi inimohvriks saamast. Muistsetes tekstides räägitakse ka, et Aabraham õpetas egiptlastele taevastest. Näiteks kirjutas Eupolemus, kes elas Egiptuse valituse all teisel sajandil eKr, et Aabraham õpetas Egiptuse preestritele astronoomiat ja teisi teadusi. Egiptuse templi raamatukogu kolmandast sajandist eKr pärit papüüruses mainitakse Aabrahami nime sarnase illustratsiooniga, mis sarnaneb Aabrahami raamatus oleva jäljendiga nr 1. Osa neist üksikasjadest Aabrahami elu kohta olid Joseph Smith päevil üldiselt teadmata.

Kuigi need näited on veenvad, pole paljud näited Joseph Smithi tõlgendustest nende jäljendite kohta kooskõlas sellega, mida me praegu teame muistsest maailmast. Kuigi tunnistame, et on palju, mida me tõlkeprotsessi kohta ei mõista, on tähtis meeles pidada, et Aabrahami raamatu tõde ja väärtust ei saa lahendada teadusliku aruteluga selle raamatu tõlkimise üle. Aabrahami raamatu lugemine, selle sisu üle mõtisklemine ja selle õpetuste üle palvetamine võivad aidata teil saada vaimse tunnistuse selle igavikulisest väärtusest.

Kuidas saada tunnistust Aabrahami raamatust ja teistest pühakirjadest, mis ilmutati Joseph Smithi kaudu?

Me ei tea palju selle kohta, kuidas Aabrahami raamat Joseph Smithile ilmutati. Kuid paljuski on meie küsimused selle protsessi kohta vähem tähtsad kui küsimus, kas Jumal ilmutas Joseph Smithile uue pühakirja. See on usu küsimus. Parim viis sellele küsimusele vaimse kinnituse saamiseks on lugeda Aabrahami raamatut, mõtiskleda selles ilmutatud tõdede üle, rakendada selle õpetusi ja otsida tunnistust Pühalt Vaimult. See protsess aitab meil Jeesusele Kristusele lähemale tulla. See on Aabrahami raamatu väärtuse ülim proovilepanek.

Lisainfo

  • Evangeeliumi teemade essee „Translation and Historicity of the Book of Abraham”

Viited

  1. ÕL 9:9.

  2. John Whitmer, History, 1831–ca. 1837, lk 76, Karen Lynn Davidson, Richard L. Jensen ja David J. Whittaker, toim, Histories, Volume 2: Assigned Historical Writings, 1831–1847, The Joseph Smith Papers ajaloosarja 2. kd, toimetanud Dean C. Jessee, Ronald K. Esplin ja Richard Lyman Bushman (2012), lk 86.

  3. Wilford Woodruff, Journal, 19. veebr 1842, lk 134, wilfordwoodruffpapers.org; Parley P. Pratt. Editorial Remarks. − Millennial Star, nr 3 (juuli 1842), lk 46–47.

  4. Vt Ms 1 sissejuhatust.

  5. Mormoni Raamatu tiitelleht.

  6. Need dokumendid avaldati väljaannetes Robin Scott Jensen ja Brian M. Hauglid, toim., Joseph Smith Papers, Revelations and Translations, Volume 4: Book of Abraham and Related Manuscripts (2018).

  7. ÕL 9:8.

  8. ÕL 1:24.

  9. Introduction to Egyptian Papyri, circa 300–100 BC, The Joseph Smith Papers, josephsmithpapers.org.

  10. Sissejuhatus Aabrahami 1. peatükki.

  11. Jensen ja Hauglid, toim, Joseph Smith Papers, Revelations and Translations, Volume 4: Book of Abraham and Related Manuscripts, lk 219.

  12. Aabr 1:10.

  13. John Gee, „Has Olishem Been Discovered?” Journal of the Book of Mormon and Other Restoration Scriptures, nr 2 (2013), lk 104–107.

  14. Vt Aabr 1:17.

  15. Vt Kerry Muhlestein. Egyptian Papyri and the Book of Abraham: A Faithful, Egyptological Point of View, Robert L. Millet, toim, No Weapon Shall Prosper: New Light on Sensitive Issues, 2011, lk 222–224.

  16. Vt E. Douglas Clark, Michael E. Stone, Armenian Apocrypha Relating to Abraham (2012), BYU Studies Quarterly, 53:2 (2014), lk 173–179; Tvedtnes, Hauglid ja Gee, Traditions about the Early Life of Abraham; Hugh Nibley. Abraham in Egypt, 2. kd, 2000, lk 1–73.

  17. Vt Mn 10:5.

  18. Vt ÕL 88:63.