Seminelí
Ko e Palani ʻo e Fakamoʻuí: Palani ʻa e Tamai Hēvaní ki Heʻene Fānaú


“Ko e Palani ʻo e Fakamoʻuí: Palani ʻa e Tamai Hēvaní ki Heʻene Fānaú,” Tohi ‘a Molomoná – Tohi Lēsoni ʻa e Faiakó (2024)

“Ko e Palani ʻo e Fakamoʻuí,” Tohi ʻa Molomoná – Tohi Lēsoni ʻa e Faiakó

Ngaahi Naunau Fakafeʻiloakí

Ko e Palani ʻo e Fakamoʻuí

Palani ʻa e Tamai Hēvaní ki Heʻene Fānaú

ʻĪmisi
Ko e Fakataha Alēlea Lahí

ʻI heʻetau fononga fakamatelié, ʻoku faʻa ʻohake ha ngaahi fehuʻi fekauʻaki mo e taumuʻa mo e ʻuhinga ʻo e moʻuí: Naʻá ku haʻú mei fē? Ko e hā ʻoku ou ʻi heni aí? Ko ‘eku ʻalú ki fē? ʻE lava ke tokoni hono ʻiloʻi e tali ki he ngaahi fehuʻi ko ʻení ke tataki ho fonongá ‘i he ngaahi faingataʻa ʻo e moʻuí pea mo nofo maʻu ʻi he hala ʻo e fuakava ʻa e ʻEikí. ʻE lava ke tokoni atu ʻa e lēsoni ko ʻení ke mahino kiate koe peá ke ongoʻi ʻa e mahuʻinga ʻo e palani ʻa e Tamai Hēvaní.

Ko e Taumuʻa ʻo e Seminelí mo e ʻInisititiuti Fakalotú. Manatuʻi ko “ʻetau taumuʻá ke tokoni ke mahino mo falala ʻa e toʻutupú mo e kakai lalahi kei talavoú ki he ngaahi akonaki mo e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí, fakafeʻungaʻi kinautolu ke maʻu ʻa e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé, pea teuteuʻi kinautolu, honau fāmilí mo e niʻihi kehé ki he moʻui taʻengata mo ʻenau Tamai Hēvaní” (Ko Hono Akoʻi mo Ako ʻo e Ongoongoleleí: Ko ha Tohi Tuʻutuʻuni maʻá e Kau Faiako mo e Kau Taki ʻi he Seminelí mo e ʻInisititiuti Fakalotú [2012], x, ChurchofJesusChrist.org)

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakahinohino fakafaiako

Teuteu ʻa e tokotaha akó: Fakaafeʻi e kau akó ke nau fakakaukau ki ha meʻa ʻoku nau ongoʻi he ʻikai ke nau lava ʻo moʻui taʻe maʻu ia pea mateuteu ke fakamatalaʻi hono ʻuhingá. Te nau lava foki ʻo ʻomi ia pe ko hano fakatātā ki he kalasí, kapau ʻoku feʻunga.

Ngaahi ʻEkitivitī Ako ʻOku Ala Fakahokó

Palani ʻa e Tamai Hēvaní

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakahinohino fakafaiako

Ke tokoni ki he kau mēmipa ʻo e kalasí ke nau feakoʻakí, fakakaukau ke fakaafeʻi e kau akó ke vahevahe ʻenau tali ki he fehuʻi ʻi laló. ʻE ala tokoni ki he kau akó ke nau fakahaaʻi ʻa e meʻa naʻa nau fakakaukau ki aí pe vahevahe hano fakatātā. Fakapapauʻi ke fakaʻaiʻai ha ʻātakai lelei mo fakaʻapaʻapa fekauʻaki mo e ngaahi meʻa mahuʻinga ʻi he moʻui ʻa e kau akó.

  • Ko e hā ha ʻilo ʻokú ke pehē he ʻikai te ke lava ʻo moʻui taʻe maʻu ia? Ko e hā hono ʻuhingá?

‘I he folofolá mo e fakahā fakaonopōní, ‘oku tau maʻu ai ha ʻilo ki he moʻui ʻi he maama fakalaumālié, ko e Fakalelei ʻa e Fakamoʻuí, moʻui ‘i he hili ʻa e maté, pea mo e ngaahi ʻelemēniti lahi kehe ʻo ʻetau moʻui taʻengatá. ʻE faingataʻa ke ʻikai moʻui ʻaki e ʻilo ko ʻení. Toʻo ha taimi ke ke fakakaukau ai ki he meʻa ʻokú ke ʻiloʻi fekauʻaki mo e palani ʻa e Tamai Hēvaní. Fakalaulauloto pe naʻe mei fēfē nai hoʻo moʻuí ka ne ʻikai ke ke ʻiloʻi ia.

ʻI hoʻo ako he ʻaho ní, fekumi ki he takaua ʻa e Laumālie Māʻoniʻoní ke tokoniʻi koe ke ke ako lahi ange fekauʻaki mo e palani ʻofa ʻa e Tamai Hēvaní ki he ʻEne fānaú.

Palani ʻa e Tamai Hēvaní ʻi he Tohi ʻa Molomoná

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakahinohino fakafaiako

‘E ala tokoni ke hiki ‘a e ngaahi fehuʻi ko ʻení mo e ngaahi meʻa ‘oku fakatātā ‘akí ʻi he palakipoé. Ko ha founga ʻe taha ko hono hiki ʻa e fehuʻi takitaha ʻi ha laʻipepa mavahe pea tuku takai ʻa e ngaahi laʻipepá ʻi he lokí. Fakaafeʻi e kau akó ke nau lue takai ʻi he lokí, kumi e ngaahi fehuʻí, pea fekumi leva ʻi he folofolá ʻa e tali ki he ngaahi fehuʻí. ʻE toe malava ke hiki ʻe he kau akó ʻa e ngaahi tali ʻoku nau maʻú ʻi he laʻipepá.

ʻOku akoʻi ʻe he Tohi ʻa Molomoná ha meʻa lahi fekauʻaki mo e palani ʻa e Tamai Hēvaní. Naʻe fakahā ‘e Palesiteni Lāsolo M. Nalesoni: “ʻOku ou fakamoʻoni ko e Tohi ʻa Molomoná ko e folofola moʻoni ia ʻa e ʻOtuá. ʻOku ʻi ai e ngaahi tali ki he ngaahi fehuʻi mālohi taha ʻo e moʻuí” (Russell M. Nelson, “Ko e Tohi ʻa Molomoná: Ne Mei Fēfē Nai Hoʻo Moʻuí Ka Ne ʻIkai Ia?,” Ensign pe Liahona, Nōvema 2017, 62). Ko ha ngaahi fehuʻi ʻeni ʻe niʻihi ʻoku ‘omi ‘a e talí ʻe he Tohi ʻa Molomoná. Fili ha potufolofola ʻe ua pe lahi ange pea lau ʻa e potufolofola ʻoku tokoni ki hono tali ʻa e fehuʻí.

  • Ko e hā ‘oku akoʻi mai ‘e he Tohi ʻa Molomoná fekauʻaki mo e moʻui kimuʻa ‘i he maama fakamatelié? (ʻAlamā 12:25, 30; ʻoku ʻuhinga ʻa e kupuʻi lea “‘ai ‘a e tuʻunga ʻo e māmaní” ki he moʻui ʻi he maama fakamatelié.)

  • Ko e hā e fatongia ʻo Sīsū Kalaisi ʻi he palani ‘a e Tamai Hēvaní? (ʻAlamā 22:12–14)

  • Ko e hā e taumuʻa ʻo e moʻuí? (ʻAlamā 34:32–33)

  • Ko e hā e meʻa ʻoku hoko ʻi heʻetau maté? (ʻAlamā 40:11–14, 21–23)

  • Ko e hā ‘e hoko ‘i he ʻikai ke ʻi ai e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí? (2 Nīfai 9:6–11)

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakahinohino fakafaiako

Fakaafeʻi ha kau ako ke nau vahevahe e ngaahi tali ne nau maʻú ki he ngaahi fehuʻi ko ʻení. ʻE lava foki ke fakaafeʻi e kau akó ke nau fai ha ngaahi fehuʻi fekauʻaki mo e ngaahi veesi ne nau laú pē ki he palani ʻa e Tamai Hēvaní. Te nau lava ʻo fakaʻaongaʻi ʻa e fakamatala ʻi he Ngaahi Tefito ʻo e Ongoongoleleí ko e “Palani ʻo e Fakamoʻuí” ke mahino ʻa e ngaahi potufolofolá pea kumi e tali ki heʻenau ngaahi fehuʻí.

  • Ko e hā e ngaahi moʻoni pe tokāteline naʻá ke ʻiloʻi mei he ngaahi veesi naʻá ke laú?

  • Ko e hā ha ngaahi foʻi lea pe kupuʻi lea ʻi he ngaahi vēsí ʻokú ne akoʻi ʻa e moʻoni pe tokāteline naʻá ke ʻiloʻí?

    ʻĪmisi
    fakaʻilonga, fakahinohino fakafaiakó

    Fakakaukau ke hiki ʻa e ngaahi moʻoni mo e tokāteline ʻoku ʻilo ʻe he kau akó ʻi he palakipoé. ‘E ala ʻiloʻi ʻe he kau akó ha ngaahi moʻoni kehekehe, hangē ko e Fakalelei ʻa Sīsū Kalaisí, ʻe lava ke huhuʻi kitautolu mei he Hingá.

  • Ko e fē ʻi he ngaahi akonaki fekauʻaki mo e palani ʻa e Tamai Hēvaní ʻokú ke houngaʻia taha aí? Ko e hā hono ʻuhingá?

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakahinohino fakafaiakó

ʻE ala tokoni ki he kau akó ke nau akoako hono fakamatalaʻi tautau toko ua pe fakakulupu e palani ʻa e Tamai Hēvaní. Tānaki atu ki hono fakamatalaʻi ʻo e palaní, fakaafeʻi e kau akó ke vahevahe ʻa e founga te ne lava ai ʻo tākiekina ʻenau moʻuí.

Palani ʻa e Tamai Hēvaní mo ʻeku moʻuí

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakahinohino fakafaiakó

Tokoni ki he kau akó ke nau fevahevaheʻaki ki he lelei ‘o ‘enau moʻuí, ‘i he ‘enau ‘iloʻi ‘a e palani ʻa e Tamai Hēvaní. Te ke ala fakakaukauʻi hono ngaueʻaki e lea ko ʻeni ʻa Palesiteni M. Russell Ballard mo ha niʻihi ʻo e ngaahi fehuʻi ko ʻení.

Naʻe fakamatala ‘e Palesiteni M. Russell Ballard ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá ʻa e malava ke faitokonia ‘etau moʻuí ‘i he‘etau mahinoʻi ‘a e palani fakamoʻui ʻa e Tamai Hēvaní.  

Ko kitautolu kakai matelié ʻoku fakangatangata pē ‘etau vakai ki he moʻuí mei he fakakaukau taʻengatá. Ka ʻokapau te tau ʻiloʻi pea mo mahino ʻa e palani ʻa e Tamai Hēvaní, te tau ʻiloʻi ai ko e taha ʻo e ngaahi founga tefito ʻoku ʻahiʻahiʻi ai kitautolú ko e fehangahangai mo e faingataʻá. …

ʻI heʻetau tokanga mo moʻui ʻaki e ngaahi tefitoʻi moʻoni ʻo e palani ʻa e Tamai Hēvaní ki heʻetau fiefia taʻengatá, te tau lava ai ʻo fakamavaheʻi kitautolu mei he fai angahala ʻo e māmaní. Kapau ʻoku tau tuʻu maʻu ʻi he mahino totonu ʻoku tau maʻú, ko e hā e ‘uhinga ʻoku tau ʻi he māmaní aí, mo e feituʻu te tau lava ʻo ʻalu ki ai hili ʻa e moʻui fakamatelié ni, he ʻikai lava ke fakamanamanaʻi ʻe Sētane ʻetau fiefiá ʻo fakafou ʻi ha faʻahinga founga pē ʻo e ʻahiʻahí. Kapau ʻoku tau fakapapau ke moʻui ʻaki e palani ʻa e Tamai Hēvaní, te tau fakaʻaongaʻi ‘a e tauʻatāina ke fili ne foaki mai ʻe he ʻOtuá ke fakahoko ʻetau faituʻutuʻuní ʻo makatuʻunga ʻi ha moʻoni kuo fakahā mai, kae ʻikai ko e fakakaukau ʻa e niʻihi kehé pe ko e fakakaukau lolotonga ʻo e māmaní. (M. Russell Ballard, “Answers to Lifeʻs Questions,” Ensign pe Liahona, Mē 1995, 23–24)

  • ʻOku anga fēfē hono tākiekina hoʻo moʻuí ʻi hoʻo ʻiloʻi ‘a e palani ʻa e Tamai Hēvaní?

  • Ko e hā ha ngaahi tūkunga ʻe niʻihi ʻe kaunga ai ki he ngaahi fili ʻokú ke faí ha ʻilo ki he palani ʻa e Tamai Hēvaní?

  • ʻE tokoni fēfē ha ʻilo ki he palani ʻa e Tamai Hēvaní ke liliu e anga hoʻo vakai ki he ngaahi tūkunga mo e ngaahi aʻusia ʻi hoʻo moʻuí?

ʻĪmisi
fakaʻilonga, fakahinohino fakafaiakó

Fakaʻosi e lēsoní ʻaki hano vahevahe hoʻo fakamoʻoni ki he palani ʻa e Tamai Hēvaní mo e founga kuó ne tākiekina ai hoʻo moʻuí.