Liahona
Ko Hai Naʻe Maté?
ʻEpeleli 2024


“Ko Hai Naʻe Maté?,” Liahona, ʻEpeleli 2024.

Ngaahi Leʻo ʻo e Kau Māʻoniʻoni ʻi he Ngaahi ʻAho Kimui Ní

Ko Hai Naʻe Maté?

Kuo tā tuʻo lahi ʻeku maʻu ʻa e sākalamēnití. Ko e hā kuo teʻeki ke u mamata ai ki he fakataipe leleí?

ʻĪmisi
tēpile sākalamēnití

Tā fakatātaaʻi ʻe David Green

ʻI heʻema hoko ko e ongo faifekau fakauōtí, naʻá ma fakafeohi mo hoku uaifí ki ha ongomātuʻa kei talavou. Naʻá ma ʻofa ʻiate kinaua mo ʻena fānaú. Naʻe faifai pē peá na tali ʻema fakaafe ke nau haʻu ki he lotú.

Ka ʻi heʻema aʻu atu ke ʻave kinaua ʻi ha pongipongi Sāpate ʻe taha, naʻá na kole fakamolemole mai he naʻe teʻeki ai ke nau maau. Ka naʻe kole fakamātoato hona foha taʻu ono ko Keatoní ki heʻene ongomātuʻá ke mau ō ki he lotú. Ko ia ai, naʻá na fakangofua ia pea naʻá ne teuteu leva ʻo mau ō ki he lotú.

ʻI heʻemau aʻu tōmui atú, naʻa mau hū fakaalaala atu ʻo nofo pē ʻi he konga ki mui ʻo e falelotú. Fakafokifā pē naʻá ku ongoʻi hano fusi ʻe Keatoni hoku koté. Naʻá ne mata hohaʻa mo sio fakamamaʻu pē kimuʻa ki he falelotú, naʻá ne ʻeke mai, “Ko hai naʻe maté?”

“Ko e hā?” Ko ʻeku talí ange ia ʻi heʻeku sio ki he meʻa naʻá ne sio ki aí. “Naʻe ʻikai ke mate ha taha ia.”

ʻI heʻeku fakalaulauloto ki he fehuʻi ʻa Keatoní, naʻá ku sio ki he tēpile sākalamēnití. Ki ha kiʻi tamasiʻi ʻoku ʻikai ke ne fuʻu ʻilo lahi ki he Siasí, ʻe faingofua pē ke sio ʻo pehē ʻoku ʻi ai ha sino ʻoku tokoto ʻi he lalo tupenu ʻokú ne ʻufiʻufi ʻa e mā mo e vai sākalamēnití. Naʻe toki mahino leva kiate au: naʻe ʻi ai ʻa e toko taha naʻe mate. Naʻe ʻi muʻa pē ʻi homau fofongá ʻa e ngaahi fakaʻilonga toputapu ʻokú ne fakafofongaʻi ʻa e sino ʻo Sīsū Kalaisí. Kuo lahi ʻeku taukei ʻilo ki he Siasí, ko e hā kuo teʻeki ke u mamata ai ki he fakataipe leleí?

Naʻá ku fakamālō kia Keatoni ʻi heʻene fehuʻí peá u fakamatalaʻi ange ʻoku ʻufiʻufi ʻe he tupenu sākalamēnití ʻa e maá mo e vaí pea mo honau ʻuhinga kiate kitautolú. Naʻe fakamanatu mai ʻe heʻene fehuʻi faingofuá naʻe pekia moʻoni ʻa e Fakamoʻuí kae lava ke tau moʻui.

Talu mei he ʻaho ko iá, mo e kei nofo pē ʻa e fehuʻi ʻa Keatoní ʻi hoku laumālié. Kuó ne tokoniʻi au ke u vakai ki he tēpile sākalamēnití ʻaki ha fakakaukau ʻoku fakatefito ʻi he Fakamoʻuí. Kuo toe mahino lelei ange ʻa e ngaahi fakaʻilonga ʻo e sākalamēnití, pea toe tolonga ange ʻeku manatua honau ʻuhingá ʻi he uiké kotoa. Te u houngaʻia maʻu pē ʻi he fehuʻi loto-maʻa ʻa Keatoní.

Naʻe pehē ʻe ʻEletā Sefilī R. Hōlani ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá: “ʻI heʻetau ngāue fakataha he funga ʻo e māmaní ʻi he uike takitaha mo e ʻamanaki ke toputapu ange hono fakaʻapaʻapaʻi e meʻaʻofa fakaofo ʻo e fakalelei ʻa Kalaisi ki he faʻahinga kotoa ʻo e tangatá, fakatauange te tau ʻomi ki he ʻōlita sākalamēnití ha ʻ[loʻimata lahi ange koeʻuhi ko ʻene mamahi lahi ange ʻi heʻene faingataʻaʻiá.’ Pea ʻi heʻetau fakalaulauloto, lotu, mo fakafoʻou ʻetau fuakavá, ʻofa ke tau ngāue ʻaki mei he momeniti toputapu ko iá ha ‘kātaki lahi ange ʻi he faingataʻaʻiá, … mo ha fakafetaʻi lahi ange ʻi he fakafiemālié’ [“Fakatapuʻi Au,” Ngaahi Himi, fika 64].”1