2019
Nägin isa laulmas
Aprill 2019


Nägin isa laulmas

Maria Oka

Ameerika Ühendriigid, California osariik

Kujutis
watching choir singing

Illustreerinud: Allen Garns

Olin teeninud oma misjonil Honolulus Hawaii osariigis Ameerika Ühendriikides ainult neli ja pool kuud, kui mind tabas tõsine haigushoog ja mul diagnoositi epilepsia. Järgnevad kuud tõid endaga kaasa haiglakülastused, loendamatul arvul analüüse ja uusi ravimeid, millel olid masendavad kõrvalmõjud.

Selle ajani olin olnud misjonitööle nii keskendunud, et ei olnud tundnud koduigatsust, kuid pärast haigushoogu hakkas mu süda valutama. Ma tundsin oma vanematest puudust ja tundsin ennast üksi, isegi kui mu ümber olid imelised hoolitsevad inimesed. Ma ei soovinud minna koju, kuid tahtsin tunda rahu.

Misjonijuhataja nõusolekul rääkisin vanematega telefoni teel oma ravimitest. Mu isa, kes oli just täitnud oma eluaegse unistuse liituda Templiväljaku Tabernaaklikooriga, kinnitas mulle, et järgmisel päeval algaval üldkonverentsil laulab ta minu heaks nii hästi kui võimalik.

Järgmisel hommikul palvetasin innukalt rahu eest, mida nii meeleheitlikult vajasin. Olin varem üldkonverentsilt saanud vastuseid kindlatele küsimustele ning usaldasin, et võin seegi kord juhatust saada. Konverentsi alguses esitas koor laulu „Kallis laps, on Jumal ligi” (Kiriku lauluraamat, lk 56). Esimese minuti jooksul nägin teleekraanil oma isa. Kaamera filmis mu isa nägu suures plaanis mitu minutit.

Minu silmi tulid pisarad, kui täitusin ülevoolava rahutundega. Teadsin, et Jumal armastab mind. Ta teadis täpselt, mida sellel päeval vajasin – lihtsat kinnitust, et Ta on mu lähedal ja minust teadlik. Tundsin Jumala armastust ja selle pikendusena oma perekonna, kaaslaste ning misjoni juhataja armastust. Koormatuse tunde asemel nägin nüüd võimalust kasvada Issandale lähemale.

Mu terviseprobleemid ei läinud ära. Lõpuks pidin oma misjonilt varem koju minema, kuid teadsin, et Jumal oli olemas ning Ta armastas mind. See kinnitus on minuga kaasas käinud läbi paljude teiste südamevalude ja andnud mulle pimedaimatel tundidel lootust. Mõni võib seda juhuseks nimetada, kuid ma tean, et isa Jumala armastusest laulmas nägemine oli väike ime hetkel, mil seda vajasin.