2010
Ettevalmistus toob õnnistusi
Mai 2010


Ettevalmistus toob õnnistusi

Mõelgem oma kutse peale, oma kohustuste peale ning järgigem Jeesust Kristust – meie Issandat.

Vennad! Teie, kes te olete siin Salt Lake City konverentsikeskuses ja teie, kes te olete mujal, te olete muljetavaldav vaatepilt. On hämmastav, et tuhandetes kogudusehoonetes üle maailma on veelgi rohkem neid preesterluse hoidjaid, kes võtavad konverentsist osa satelliidiülekande vahendusel. Te olete eri rahvustest, räägite eri keeli, kuid meid toob kokku ühine eesmärk. Meile on usaldatud preesterlus ning ülesanne tegutseda Jumal nimel. Meile on usaldatud püha ülesanne. Meilt oodatakse palju.

Üks mu eredamaid mälestusi preesterluse koosolekul osalemisest on see, kui ma värskelt ametisse asetatud diakonina laulsin alguslaulu „Tulge kõik Jumala pojad”. Täna kordan ma kajana selle erilise kirikulaulu vaimu ja ütlen teile: „Tulge kõik Jumala pojad, kes olete saanud preesterluse.”1 Mõelgem oma kutse peale, oma kohustuste peale ning järgigem Jeesust Kristust – meie Issandat.

20 aastat tagasi olin ma sakramendikoosolekul, kus laste ettekande teemaks oli „Ma kuulun Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikusse.” Need poisid ja tüdrukud näitasid, et nad õpivad kuidas teenida Issandat ja teisi inimesi. Muusika oli kaunis, ettekanded oskuslikult esitatud ning taevast saadetud vaim oli selgesti tuntav. Mu 11-aastane lapselaps oli oma ettekande osana kõnelenud Esimesest nägemusest. Pärast seda, kui ta oli naasnud oma vanemate ja vanavanemate juurde, ütlesin ma talle: “Tommy, minu arust oled sa juba peaaegu nagu misjonär.”

Ta vastas: „Veel mitte, mul on veel palju õppida.”

Järgnevatel aastatel õppiski Tommy veel tänu oma vanematele, Kiriku õpetajatele ja nõustajatele, kes olid pühendunud ja kohusetundlikud. Kui ta sai piisavalt vanaks, kutsuti ta misjonile. Ta teenis seal auväärselt.

Noored mehed, ma manitsen teid ennast misjonitööks ette valmistama! On palju abivahendeid, mis aitavad teil õppida kasulikke asju ning elada sellist elu, nagu on vaja, et olla vääriline. Üks selline abivahend on brošüür „Sulle, noor!”, mis on välja antud Esimese Presidentkonna ja Kaheteistkümne Kvoorumi juhendusel. Selles on käitumisnormid, mis on võetud Kiriku juhtide kirjutistest ja õpetustest ning pühakirjadest, mis toovad meie ellu Taevase Isa õnnistused ja Tema Poja juhatuse. Lisaks on veel käsiraamatud, mis on koostatud palvemeelselt kaalutledes. Perekonnad peavad pereõhtuid, kus õpetatakse evangeeliumi põhimõtteid. Pea kõigil on võimalus võtta osa seminaritundidest, mida õpetavad pühendunud õpetajad, kel on teiega palju jagada.

Hakake valmistuma misjoniks ja ka templiabieluks. Kohane tüdrukutega kohtamas käimine on selleks ettevalmistumine. Kultuurides, kus kohtamas käimine on lubatud, ärge tehke seda varem kui 16-aastaselt. Kõik teismelised ei pea kohtamas käima ja paljud seda ei tahagi. Kui hakkate kohtamas käima, tehke seda gruppide või paaridena. Tutvustage neid, kellega te kohtamas käite, ka oma vanematele. Kuna kohtamas käimine on ettevalmistus abieluks, siis käige kohtamas vaid nendega, kellel on kõrged käitumisnormid.2

Minge vaid sellistesse paikadesse, kus on hea õhkkond ning kus ei teki kiusatusi.

Üks tark isa ütles oma pojale: „Kui sa peaksid kunagi end leidma paigas, kus sa olema ei peaks, siis lahku sealt kohe!” See on hea nõuanne meile kõigile.

Issanda teenijad on meil alati soovitanud riietuda kombekalt, et näidata austust meie Taevase Isa ja ka iseenda vastu. Teie riietumisviis saadab sõnumeid teist endast ning mõjutab sageli ka teie ja teid ümbritsevate inimeste käitumist. Riietuge nii, et see näitaks teid parimast küljest ning oleks heaks mõjuks ka teistele. Vältige oma riietuses ja välimuses ekstreemsusi, muuhulgas tätoveeringuid ja augustamisi.

Igaüks vajab häid sõpru. Teie sõprade ring mõjutab oluliselt teie mõtlemist ja käitumist, nagu ka teie nende oma. Kui teil on sõpradega ühised väärtushinnangud, saate te üksteist tugevdada ja julgustada. Kohelge iga inimest lahkelt ja väärikalt. Paljud inimesed on tulnud Kirikusse oma sõprade kaudu, kes on kutsunud neid Kiriku üritustele.

Vanas kõnekäänus peitub igavene tõde: „Parim strateegia on ausus!”3 Viimse aja pühast noor mees elab nii, nagu ta õpetab ja nii, nagu ta usub. Ta on teistega aus. Ta on aus iseenda vastu. Ta on aus Jumala vastu. Tal on harjumus olla aus kõiges. Kui on vaja teha raske otsus, ei küsi ta endalt kunagi: „Mida teised sellest mõtlevad?”, vaid „Mida ma ise endast mõtlen?”

Mõnel tuleb ette kiusatus langetada oma aususe latti. Ülikoolis äriõiguse loengutelt mäletan ma ühte klassikaaslast, kes ei valmistunud kunagi tundideks. Ma mõtlesin omaette: „Kuidas ta küll lõpueksami ära teeb?”

Vastuse oma küsimusele sain siis, kui ta lõpueksamiks klassi tuli, kandes talvisel päeval paljaste jalgade otsas vaid sandaale. Ma olin üllatunud ning kui eksam algas, jälgisin, mida ta teeb. Vastavalt juhistele olid kõik meie raamatud pandud põrandale. Ta libistas oma paljad jalad sandaalidest välja ning lehitses oskuslikult üht maaslebavat raamatut oma varvastega, mida ta oli treeninud ning glütseriiniga määrinud, otsides vastuseid eksami küsimustele.

Tema tulemus äriõiguse kursusel oli üks parimaid. Kuid saabus ka arveteõiendamise päev. Kui hiljem tuli selle aine koondeksam, ütles õppejõud: „Sel aastal murran ma traditsiooni ning eksam ei ole kirjalik, vaid suuline. Meie lemmik varbatreeningu ekspert avastas, et sel puhul varbad teda hädast välja ei aita ning ta kukkus eksamil läbi.

See, kuidas te räägite ja milliseid sõnu kasutate, näitab palju selle kohta, millised te püüate olla. Kasutage keelt, mis julgustab ja ülendab teid ümbritsevaid inimesi. Labane, vulgaarne või toores kõnepruuk ja kohatud naljad solvavad Issandat. Ärge kunagi kasutage vääriti Jumala või Jeesuse Kristuse nime. Issand ütles: „Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta!”4

Meie Taevane Isa on öelnud, et me peame püüdlema kõige „armsa või hea ja kiiduväärse” poole.5 Kõik, mida te loete, kuulate või vaatate, avaldab teile mõju.

Eriti ohtlik ja sõltuvust tekitav on pornograafia. Uudishimust ajendatud pornograafia vaatamine võib lõppeda kontrollimatu harjumusega, mis viib järjest räigema materjalini ja seksuaalse üleastumiseni. Vältige pornograafiat iga hinna eest!

Ärge kartke kinosaalist lahkuda, telerit kinni panna või raadiojaama vahetada, kui see, mida esitatakse, ei vasta teie Taevase Isa normidele. Lühidalt öeldes, kui teil iganes tekib küsimus, kas see või teine film, raamat või muu meelelahutus on sobilik, siis on parem, kui te seda ei vaata, loe ega selles osale.

Apostel Paulus kuulutas: „Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja et Jumala vaim elab teie sees? … Jumala tempel on püha ja seesama olete teie..”6 Vennad, meie kohustus on hoida oma tempel puhta ja rikkumatuna.

Narkootikumid, retseptiravimite vale tarvitamine, alkohol, kohv, tee ja tubakatooted hävitavad meie füüsilist, mentaalset ja vaimset heaolu. Igasugune alkohol kahjustab teie vaimu ja keha. Tubakas tekitab sõltuvust, nõrgestab teie kopse ning lühendab eluiga.

Muusika võib tuua teid Taevasele Isale lähemale. Seda saab kasutada harimiseks, hinge kosutamiseks, inspireerimiseks ning ühendamiseks. Kuid samas võivad muusika tempo, rütm, intensiivsus ja sõnad meie vaimu ka nüristada. Te ei saa endale lubada ebasobiva muusika kuulamist.

Kuna seksuaalne lähedus on niivõrd intiimne asi, nõuab Issand meilt enesekontrolli ja puhtust enne abielu, samuti täielikku truudust pärast abiellumist. Kohtamas käies kohelge oma kaaslast austusega ning oodake temalt sama ka teie suhtes. Üleastumine toob paratamatult kaasa palju pisaraid.

David O. McKay, Kiriku üheksas president, ütles: “Ma palun, mõelge vaid puhtaid mõtteid.” Seejärel ütles ta järgmise tähelepanuväärse tõetera: „Igale teole eelneb mõte. Kui me tahame kontrollida oma tegusid, tuleb meil kontrollida oma mõtlemist.” Vennad, täitke oma meeled heade mõtetega, siis on ka teie teod head. Ma soovin, et te kõik võiksite südames kanda seda Tennysoni rida, mille lausus söör Galahad: „Mul on kümne jõud, sest mu süda on puhas.”7

Mõni aeg tagasi võttis üks teismeliste seksuaalsuse uurija oma uurimustöö kokku sõnadega, et ühiskond saadab teismelisele segaseid sõnumeid. Reklaamitööstus ja massimeedia edastavad „väga tugevaid sõnumeid, et seksuaalne aktiivsus on heakskiidetav ja soovitav” – selline ergutamine matab enda alla asjatundjate hoiatused ja lapsevanemate palved. Issand lõikab kõik need meediasõnumid läbi konkreetselt ja selgelt, öeldes meile: „Olge puhtad!”8

Mil te iganes kiusatust kohtate, meenutage apostel Pauluse tarka ütlust: „Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.”9

Kui teid kinnitati Kiriku liikmeks, saite te õiguse Püha Vaimu kaaslusele. Tema võib aidata teil teha häid otsuseid. Kui seisate silmitsi raskuste või kiusatustega, ei pea te tundma end üksinda. Pidage meeles, et palvetamine on see, mis annab teile vaimset väge.

Kui keegi on oma rännakul komistanud, siis teadke, et on olemas tagasitee. Seda protsessi nimetatakse meeleparanduseks. Meie Päästja suri, et meie teiega võiksime sellest õnnistusest osa saada. Kuigi see rada on raske, on tõotus ehtne: „Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks.”10

Ärge riskeerige oma igavese eluga! Pidage Jumala käske! Kui te olete patustanud, siis mida varem te alustate oma teekonda tagasi, seda varem te leiate magusa rahu ja rõõmu, mis tulenevad andestamise imest. Õnn tuleb sellest, kui me elame nii, nagu Issand tahab, ja teenime Jumalat ning teisi inimesi.

Vaimne tugevus tuleb sageli isetust teenimisest. Mõned aastad tagasi külastasin ma toonast California misjonit ning vestlesin noore misjonäriga Gruusiast. Mäletan, et küsisin temalt: „Kas sa kirjutad igal nädalal oma vanematele?”

Ta vastas: „Jah, vend Monson.”

Siis ma küsisin: „Kas sul on hea meel kodust kirju saada?”

Ta ei vastanud. Pärast mõningast vaikust küsisin: „Millal sa viimati kodust kirja said?”

Väriseval häälel tuli vastus: „Ma pole kodust kunagi kirja saanud. Mu isa on alles diakon ja ema pole Kiriku liige. Nad püüdsid mind veenda, et ma misjonile ei läheks. Nad ütlesid, et kui ma lähen misjonile, siis nad mulle ei kirjuta. Vend Monson, mida ma peaksin tegema?”

Ma ütlesin vaikse palve oma Taevasele Isale: „Mida ma sellele sinu noorele teenijale ütlen, kes on ohverdanud kõik, et sind teenida?” Ja vastus tuli. Ma ütlesin: „Vanem, saada igal nädalal isale ja emale kiri ja tee seda kogu oma misjoni jooksul. Kirjuta neile, mida sa siin teed. Kirjuta neile, kui väga sa neid armastad, ning seejärel jaga nendega oma tunnistust.”

Ta küsis: „Kas nad siis kirjutavad mulle?”

Ma vastasin: „Siis nad kirjutavad sulle.”

Me läksime laiali. Mitmeid kuid hiljem külastasin Lõuna-Californias vaiakonverentsi ja minu juurde tuli noor misjonär, kes ütles: „Vend Monson, kas te mäletate mind? Mina olen see misjonär, kes polnud oma misjoni esimese üheksa kuu jooksul emalt-isalt kirja saanud. Te ütlesite mulle, et ma kirjutaksin koju igal nädalal ja et siis mu vanemad kirjutavad mulle.” Seejärel ta küsis: „Kas te mäletate seda lubadust, vanem Monson?”

Ma mäletasin. Ma küsisin: „Kas su vanemad on sulle kirjutanud?”

Ta pistis käe taskusse ja tõmbas sealt välja kummipaelaga kokku seotud kirjade paki, võttis sealt pealmise kirja ning ütles: „Mu vanemad on mulle kirjutanud! Kuulake, mida mu ema mulle kirjutas: „Poeg, meil on sinu kirjade üle nii hea meel. Me oleme sinu, meie misjonäri üle, nii uhked. Ja tead mis! Su isa asetati preestriametisse! Ta valmistub mind ristima. Mind külastavad misjonärid ja aasta pärast, kui sa misjoni lõpetad, tahame tulla Californiasse, et Issanda templisse minna ja meie perekond igaveseks kokku pitseerida.”” Seejärel küsis misjonär: „Vend Monson, kas Taevane Isa alati vastab palvetele ja täidab apostlite lubadused?”

Ma vastasin: „Kui kellelgi on selline usk nagu sul, siis kuuleb meie Taevane Isa selliseid palveid ja vastab neile Tema omal viisil.”

Puhtad käed, puhas süda ja teenistusvalmis meel olid puudutanud taevast. Misjonäri alandlikust südamest tulnud kirglikule palvele tuli vastuseks taevast saadetud õnnistus.

Vennad, minu palve on, et me elaksime nii, et ka meie, igaüks meist, võiksime puudutada taevast ning saada sarnaseid õnnistusi. Kõikide õnnistuste andja, nimelt Jeesuse Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Come, All Ye Sons of God. Hymns, nr 322.

  2. Vt Sulle, noor!, 2001, lk 24, 25.

  3. Miguel de Cervantes. Familiar Quotations, koost John Bartlett, 14. tr, 1968, lk 197.

  4. 2Ms 20:7

  5. 13. UA

  6. 1Kr 3:16 –17

  7. Alfred Lord Tennyson. Familiar Quotations, lk 647

  8. ÕL 38:42

  9. 1Kr 10:13

  10. Js 1:18