2007
Meeleparandus ja pöördumine
Mai 2007


Meeleparandus ja pöördumine

Meelt parandav hing on pöördunud hing ja pöördunud hing on meelt parandav hing.

Eelmisel aastal, kui sõitsime vanem David S. Baxteriga vaikonna konverentsile, tegime vahepeatuse ühe restorani juures. Kui me hiljem autosse tagasi läksime, lähenes meile üks naine, kes meid kõnetas. Meid jahmatas tema välimus. Tema väljanägemine oli pehmelt öeldes äärmuslik. Ta küsis, kas me oleme kirikus vanemad. Me vastasime jaatavalt. End peaaegu tagasi hoidmata rääkis ta siis meile oma traagilisest elust, mis on üleujutatud patust. Nüüd, ise alles 28 aastane, oli ta masenduses. Ta tundis end väärituna ja tal ei olnud millegi nimel elada. Kui ta rääkis, hakkas ilmnema tema hinge armsus. Pisarates anudes tahtis ta teada, kas tal on veel mingit lootust, mingitki teed üles ja välja sellest lootusetusest.

„Jah,” vastasime me, „sul on lootust. Lootus on seotud meeleparandusega. Sa võid muutuda. Sa võid “tul[la] Kristuse juurde ja saada temas täiustatud.”1 Me kannustasime teda, et ta ei lükkaks edasi oma meeleparanduse päeva.2 Ta nuuksus alandlikult ja tänas meid siiralt.

Kui me vanem Baxteriga oma reisi jätkasime, mõtlesime me juhtunu peale. Meile meenus nõuanne, mille Aaron andis ühele lootuse kaotanud hingele: „kui sa parandad meelt kõigi oma pattude üle ja kummardad maani Jumala ees ning hüüad usus tema nime … siis saad sa selle lootuse, mida sa soovid.”3

Nüüd, üldkonverentsi lõppistungil, räägin ka mina meeleparandusest. Ma teen seda, kuna Issand on käskinud oma teenijatel hüüda meeleparandust kõigile inimestele.4 Õpetaja on taastanud oma evangeeliumi, et tuua oma lastele rõõmu ja evangeeliumi otsustav koostisosa on meeleparandus.5

Meeleparanduse õpetus on niisama vana kui evangeelium ise. Piibli õpetused Moosese raamatutest 6 kuni Ilmutuse raamatuni 7 õpetavad meeleparandust. Õppetunnid Jeesusest Kristusest Tema sureliku teenimistöö ajal sisaldavad järgmisi hoiatusi: „Jumala riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse”8 ja „kui te ei paranda meelt, lähete kõik samuti hukka.”9

Viiteid meeleparandusele leiab sagedaminigi Mormoni raamatust.10 Muistse Ameerika rahvale andis Issand sellise käsu: „Ja jälle ma ütlen teile, et te peate meelt parandama ja saama ristitud minu nimesse ning saama väikese lapse sarnaseks või muidu ei saa te mingil moel pärida Jumala kuningriiki.”11

Evangeeliumi taastamisega on meie Päästja seda õpetust taas rõhutanud. Sõna „meeleparandus” mistahes vormis esineb Õpetuse ja Lepingute 138-st osast 47-s!12

Paranda meelt patust

Mida tähendab meelt parandada? Alustame sõnastiku definitsiooniga, mis ütleb, et meelt parandama tähendab „patust pöörduma … tundma kurbust ja kahetsust.”13 Patust meelt parandada ei ole lihtne. Kuid tasu on seda hinda väärt. Meeleparandust peab tegema sammhaaval. Iga olulise sammu juures aitab alandlik palve. Andeks saamise eeltingimuseks on kõigepealt patu äratundmine, kahetsus ja siis ülestunnistus.14 „Sellest te võite teada, kas inimene parandab meelt oma pattudest – vaata, ta tunnistab need üles ja hülgab need.”15 Üles peab tunnistama sellele inimesele, kelle vastu on eksitud. Ülestunnistus peaks olema siiras ja mitte ainult süü omaks võtmine pärast seda, kui tõendid on ilmsiks saanud. Kui kahju on tehtud paljudele inimestele, siis peaks üles tunnistama kõigile kahjustatud osapooltele. Teod, mis mõjutavad inimese positsiooni kirikus või õigust tema privileegidele, tuleb üles tunnistada otse piiskopile, kelle Issand on kutsunud kui Iisraeli üldise kohtumõistja.16

Järgmine samm on heastamine – et parandada tehtud kahju – kui see on võimalik. Siis tulevad sammud, et otsustatakse teha paremini ja hoiduda tagasilangusest – meelt parandada „kogu oma südamest”.17 Tänu luna eest, mis maksti Jeesus Kristuse lepitusega, ootab patustajat, kes parandab meelt ja ei tee enam pattu, täielik andestus.18 Meeltparandavale hingele ütles Jesaja: „Kuigi teie patud on helepunased, saavad need lumivalgeks; kuigi need on purpurpunased, saavad need villa sarnaseks.”19

Issanda kohustuslik rõhuasetus meeleparandusele on ilmne, kui loeme Õpetuse ja Lepingute 19. osa: „Seepärast käsin ma sul meelt parandada – paranda meelt, et ma ei peaks sind lööma oma suu vitsaga, ja oma raevuga ja oma vihaga, ja et sinu kannatused ei oleks kibedad – sa ei tea, kui kibedad, sa ei tea, kui teravad, jah, sa ei tea, kui rasked kanda.

Sest vaata, mina, Jumal, olen neid asju kannatanud kõikide eest, et nemad, kui nad meelt parandavad, ei peaks kannatama;

Aga kui nad meelt ei paranda, peavad nad kannatama just nagu mina.”20

Sel ajal kui Issand nõuab meilt meeleparandust, ei tunne enamik inimesi selleks sundivat vajadust.21 Nad arvavad endid nende hulka, kes püüavad olla head. Neil ei ole kurje kavatsusi.22 Siiski on Issand öelnud selgelt oma sõnumis, et kõik peavad meelt parandama – mitte ainult sooritatud pattude eest, vaid ka tegematajätmise pattude pärast. Nii on Ta hoiatanud vanemaid: „Ja taas, sedavõrd, kui vanematel on lapsi Siionis, või üheski selle vaias, mis on organiseeritud, kes ei õpeta neid mõistma õpetust meeleparandusest, usust elava Jumala Pojasse Kristusesse, ja ristimisest ning käte pealepanemise teel antavast Püha Vaimu annist, kui ollakse kaheksa aastased, on patt vanemate pea peal.”23

Sõna „meeleparandus” laiem tähendus

Meeleparanduse õpetus on palju laiem kui sõnastiku definitsioonist nähtub. Kui Jeesus ütles „paranda meelt” siis tema jüngrid panid selle käsu kreeka keeles kirja verbiga „metanoeo”.24 Sellel võimsal sõnal on suur tähtsus. Eesliide „meta” tähendab selles sõnas „muutuma”.25 Järelliide viitab neljale tähtsale kreeka terminile: „nous”, mis tähendab „meel”26; „gnos”, mis tähendab „teadmised”27; „pneuma”, mis tähendab „vaim”28; ja „pnoe”, mis tähendab „hingetõmme”.29

Seega, kui Jeesus ütles „paranda meelt”, siis käskis ta meil muutuda – muuta meie meelt, teadmisi, vaimu ja isegi hingetõmmet. Prohvet selgitas, et selline muudatus hingetõmbes tähendab, et hingatakse tänuliku tunnustusega Temast, kes Ta annab meile iga hingetõmbe. Kuningas Benjamin on öelnud: „Kui te teeniksite teda, kes on teid loonud … ja kaitseb teid päevast päeva, laenates teile õhku hingamiseks … ühest hetkest teise – ma ütlen, kui te teeniksite teda kogu oma hingega, oleksite te ometi kasutud teenijad.”30

Jah, Issand on käskinud meil meelt parandada, muuta oma eluviise, tulla Tema juurde ja olla rohkem Tema sarnased.31 See nõuab täielikku muutust. Alma õpetas oma poega: „Õpi tarkust oma nooruses,” ütles ta, „Õpi oma nooruses pidama Jumala käske … olgu kõik sinu mõtted suunatud Issandale; jah, anna Issandale oma südame kiindumus igaveseks”.32

Parandada meelt täielikult – see tähendab pöörduda täielikult Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja Tema pühasse töösse. Alma õpetas seda mõtet, kui ta esitas järgmised küsimused: „Ja nüüd vaata, ma küsin teilt, mu kiriku vennad, kas te olete vaimselt sündinud Jumalast? Kas te olete saanud oma palgesse tema peegelpildi? Kas te olete kogenud seda võimsat muutust oma südames?” 33 See muutus tuleb, kui me oleme „uuesti sündinud”, pöördunud ja keskendume oma teekonnale Jumala kuningriiki.34

Meeleparanduse viljad

Meeleparanduse viljad on magusad. Meelt parandanud pöördunud leiavad, et taastatud evangeeliumi tõed valitsevad nende mõtteid ja tegusid, kujundavad nende harjumusi ja sepistavad nende iseloomu. Nad on vastupidavamad ja suudavad keelata endile kõik jumalatu.35 Enamgi veel, kontrollimatu isu, 36 sõltuvus pornograafiast või kahjulikest ainetest, 37 ohjeldamatu kirg, 38, lihahimu, 39 ja ebaõige uhkus 40 väheneb täieliku pöördumisega Issandasse ja kindla otsustavusega teenida Teda ja jäljendada Tema eeskuju.41 Vooruslikkus kaunistab nende mõtteid ja enesekindlus kasvab.42 Kümnist nähakse rõõmutoova ja kaitsva õnnistusena, mitte kohustuse või ohverdusena.43 Tõde saab ahvatlevamaks ja kiiduväärt asjad hõlmavad neid üha enam.44

Meeleparandus on Issanda jaoks vaimse kasvu kontroll. Kuningas Benjamin selgitas, et „loomupärane inimene on Jumala vaenlane ja on olnud Aadama langemisest saadik ning saab olema ikka ja igavesti, välja arvatud siis, kui ta alistub Püha Vaimu kutsele ja jätab maha loomupärase inimese ja saab pühaks läbi Issanda Kristuse lepituse ja saab lapse sarnaseks, alistuvaks, tasaseks, alandlikuks, kannatlikuks, täis armastust, tahtlikuks alluda kõigile asjadele, mida Issand näeb sobivaks talle määrata, just nagu laps allub oma isale.”45 Vennad ja õed, see tähendab pöördumist! Meeleparandus on pöördumine! Meelt parandav hing on pöördunud hing ja pöördunud hing on meelt parandav hing.

Meeleparandus neile, kes on surnud

Iga elav inimene saab meelt parandada. Kuid kuidas on nendega, kes on surnud? Ka neil on võimalus meelt parandada. Pühakiri kuulutab, et „praeguse evangeeliumi ajajärgu ustavad vanemad, kui nad lahkuvad surelikust elust, jätkavad oma tööd, jutlustades meeleparanduse … evangeeliumit nende hulgas, kes on suures surnute vaimude maailmas pimeduses ja patu ahelais.

Surnud, kes parandavad meelt, lunastatakse kuulekuse kaudu Jumala koja talitustele.

„Ja pärast seda, kui nad on maksnud oma üleastumiste eest ja on pestud puhtaks, saavad nad tasu vastavalt oma töödele.”46

Prohvet Joseph Smith selgitas, et „kui ei oleks mingisugust siduvat ühendust isade ja laste vahel, ühes või teises asjas, löödaks maad needusega … Meid ilma [meie surnuteta] ei saa teha täiuslikuks, samuti ei saa teha neid täiuslikuks ilma meieta … [See] aegade täiuse evangeeliumi ajajärgu avamine käib praegu, et leiaks aset täielik ja terviklik ja lõplik ühendamine ning evangeeliumi ajajärkude ja võtmete ja võimude ja hiilguste ühtesidumine.”47

„Jeesus tahab mind päikesekiireks?”48 Tahab! Ja sind samuti! Ta tahab meid samuti ühendavateks seppadeks – kes loovad selestilisi siduvaid ühendusi – et ohjeldada perekonna killustatuse needust.49 Maailm loodi ja varustati templitega, et perekonnad saaksid olla koos igavesti.50 Paljud, kui mitte enamik meist, võivad meelt parandada ja pöörduda rohkemaks templi ja pereajaloo tööks meie esivanemate eest. Seega on meie meeleparandus vajalik ja oluline nende meeleparanduseks.

Kõigi meie surnud sugulaste heaks, sellele 28 aastasele naisele, kes on jäänud patumülkasse ja igaühele meist kuulutan ma, et sulnis meeleparanduse õnnistus on võimalik. See tuleb läbi täieliku pöördumise Issandasse ja Tema pühasse töösse.

Ma tean, et Jumal elab. Jeesus on Kristus. See on Tema Kirik. Tema prohvet praegusel ajal on President Gordon B. Hinckley, ma tunnistan sellest Jeesus Kristuse nimel, aamen.

Viited

  1. Moroni 10:32

  2. Vt Alma 13:27; 34:33. President Spencer W. Kimball kirjeldas meeleparanduse päeva edasi lükkamist kui „tahtmatust võtta personaalset vastutust praegu” (Teachings of Presidents of the Church –Spencer W. Kimball [2006], lk4)

  3. Alma 22:16. Me mäletame ka patuseid inimesi, kes elasid oma muretseva juhi Mormoni hoolitsuse all, kes kirjutas: „Ma olin lootuseta, sest ma teadsin Issanda karistusi, mis tabavad neid; sest nad ei teinud meeleparandust oma süütegudest, vaid võitlesid oma elu eest, appi hüüdmata seda Olendit, kes oli nad loonud” (Mormon 5:2)

  4. Eriti neil viimseil päevil; vt ÕL 18:11–12, 14; 19:21; 34:5–6; 43:20; 133:16–17

  5. „Evangeeliumi esimesteks põhimõtted ja talitused on: esimene – usk Issandasse Jeesusesse Kristusesse; teine – meeleparandus; kolmas – ristimine vee alla kastmise teel pattude andekssaamiseks; neljas – käte pealepanemine Püha Vaimu anni andmiseks” (4. usuartikkel). Vt ka ÕL 39:6; 84:27; 138:19

  6. Vt Joseph Smithi tõlge – Moosese 4:8

  7. Vt Ilmutuse 2:16

  8. Markuse 1:15; vt ka Matteuse 4:17

  9. Luuka 13:3

  10. Sõna „meelt parandama” mistahes vormis (meeleparandus, meelt parandanud jne) esineb 72 korda Kuningas Jamesi Piiblis ja 68 korda Joseph Smithi Piiblitõlkes. Mormoni Raamatus esineb sõna „meelt parandama” erinevas vormis 360 korda

  11. 3 Nephi 11:38. Veel üks näide on: „Ma olen andnud teile oma Isa seaduse ja käsud, et te usuksite minusse ja et te teeksite meeleparanduse oma pattudest ning tuleksite minu juurde murtud südame ja kahetseva vaimuga.” (3 Nephi 12:19)

  12. Vt peatükid: 1, 3, 5, 6, 10, 11, 13, 14, 15, 16, 18, 19, 20, 29, 33, 34, 35, 36, 39, 42, 43, 44, 45, 49, 50, 53, 54, 55, 56, 58, 63, 64, 66, 68, 75, 84, 90, 93, 98, 104, 107, 109, 117, 124, 133, 136, 138.

  13. Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary, (1987), „repent (meelt parandama)”, lk 999

  14. Vt 1 Johannese 1:9; Moosia 26:29; ÕL 61:2; 64:7

  15. ÕL 58:43 Kui ühelegi teisele inimesele ei ole kahju tehtud, siis tuleb ülestunnistus teha palvemeeles Jumalale. Tema, kes ta kuuleb salajas, võib tasuda avalikult (vt Matteuse 6:4, 6, 18; 3 Nefi 13:4, 6, 18).

  16. Vt ÕL 107:73–74

  17. 2 Nefi 31:13; Jakoobuse 6:5; Moosia 7:33; 3 Nefi 10:6; 12:24; 18:32

  18. Vt Moosia 4:2–3

  19. Jesaja 1:18

  20. ÕL 19:15–17

  21. Mõnede (ingl k) inimeste meeltes seostub mõiste „meelt parandama (repent)” mõistega „karistus (penalty)”. Kui nad ei ole süüdi karistatavas patus, siis võivad nad mõelda, et neil ei ole vaja meelt parandada

  22. President Spencer W Kimball ütles: „Esineb laialt levinud, vahest alateadlikku tunnet, et Issand planeeris meeleparanduse vaid nende jaoks, kes sooritavad mõrva, abielurikkumise, varguse või mõne muu jälgi kuriteo. Loomulikult pole see nii. Kui me soovime alandlikult elada evangeeliumi järgi, hakkame me mõtlema meeleparanduse kui millegi sellise peale, mida rakendada kõiges, mida me elus teeme, olgu see siis vaimne või ilmalik. Meeleparandus on vajalik igale hingele, kes pole veel saavutanud täiuslikkust.” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball, lk 37). Vaata ka 1 Johannese 1:8; Moosia 4:29–30

  23. ÕL 68:25; rõhuasetus lisatud

  24. Metanoeo, μετανοεω kasutati kreeka tekstis Issanda ütlustes: Matteuse 4:17; Markuse 1:15 ja Luuka 13:3. Sama terminit kasutas Peetrus: Apostlite teod 2:38; 3:19 ja 8:22

  25. Matteuse 17:2 ja Markuse 9:2 „transfigured” tõlgiti sõnast „metamorphoo”, mis tähendas „vormimuutus”

  26. Efeslastele 4:23 „mind” tõlgiti Kreeka sõnast „nous”

  27. Luuka 1:77; Roomlastele 2:20 ja 2 Korintlastele 6:6, knowledge tõlgiti sõnast „gnos” või „gnosis”. „Gnos”, kui sellele eelneb negatiivne eesliide a-, tähendab „teadmise puudumine,” nagu sõna „ agnostic”. Ap.t. 17:23 „unknown Jumal” tõlgiti sõnast „agnostos” ja „ignorantly Jumalat kummardama” tõlgiti sõnatüvest „agnoeo”

  28. Matteuse 12:18 ja Roomlastele 8:5, „spirit” tõlgiti Kreeka sõnast „pneuma”

  29. Ap.t. 17:25 „breath” tõlgiti Kreeka sõnast „pnoe”

  30. Moosia 2:21

  31. Vt 3 Nefi 27:21, 27

  32. Alma 37:35–36

  33. Alma 5:14

  34. Vt Johannese 3:3, 7; Moosia 27:25; Alma 5:49; 7:14; Moosese 6:59

  35. Vt Moroni 10:32

  36. Vt Galaatlastele 6:7–8

  37. Vt Kohtumõistjate 13:7; Luuka 1:15; ÕL 89:5, 7–9

  38. Vt Matteuse 5:27–28; Alma 38:12; 3 Nefi 12:27–28; ÕL 42:23

  39. Vt Roomlastele 8:5–6

  40. Vt Alma 38:11; ÕL 121:37

  41. Vt Johannese 13:15; 1 Timoteosele 4:12; 1 Peetruse 2:21; 2 Nefi 31:16; 3 Nefi 18:16; Mormon 7:10

  42. Vt ÕL 121:45

  43. Vt ÕL 85:3

  44. Vt Filiplastele 4:8; 13. usuartikkel

  45. Moosia 3:19

  46. ÕL 138:57–59; vt ka salmid 30–34

  47. ÕL 128:18

  48. Children’s Songbook, lk 60

  49. Vt ÕL 27:9; 110:14–15; 128:18; 138:48

  50. Vt ÕL 2:2–3; 132:19; 138:47–48; Joseph Smith – Ajalugu 1:39