Ema, kas me oleme kristlased?
Ma olen pühendunud kristlane, kes on eriti õnnelik, et alates minu pöördumisest taastatud Kirikusse olen ma saanud suuremaid teadmisi õigest Kristuse õpetusest.
Kristlus ülistab Jumala Igavese Isa Ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse elu ja teenimistööd. Kogu maailm on täis paljuski erinevaid õpetusi edastavaid kristlikke kirikuid. Kui ühe misjoni juhataja 14-aastane tütar Cortnee esimest aastat uues gümnaasiumis õppis, küsisid ta klassikaaslased temalt, kas ta on kristlane. Nad suhtusid halvustavalt tema vastusesse, et ta on mormoon, mis on üleüldine viis, kuidas Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikule viidatakse. Jõudes koju, küsis ta oma emalt: „Ema, kas me oleme kristlased?”
Meie peres üles kasvades elasime me ühe teise kristliku kiriku pühendunud liikmetena. Mind ristiti tolle kiriku liikmeks peagi pärast mu sündi. Meie pere käis iga nädal kirikus. Mu vennad ja mina abistasime aastaid pastoreid, kes juhatasid meie pühapäevaseid jumalateenistusi. Mulle õpetati perepalve tähtsusest, kui meie pere iga päev koos palvetas. Ma arvasin, et ühel päeval asun põhikohaga oma kiriku teenistusse. Meil polnud mingit kahtlust, et võiksime öelda endi kohta pühendunud kristlased.
Kui ma olin aga üliõpilane, sain ma tuttavaks Päästjale keskendunud kristliku usundi – Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku – liikmete ja õpetustega. Ma hakkasin õppima Jeesuse Kristuse evangeeliumi taastamisest käesolevail viimseil päevil. Ma sain teada tõdesid, mida ma varem ei teadnud, mis muutsid mu elu ja minu suhtumist evangeeliumisse. Pärast suurt uurimist, palvetamist ja usku otsustasin ma vastu võtta need kaunid taastatud tõed, mida võib leida ainult selles Kirikus.
Esimene taastatud tõde, millest ma teada sain, oli Jumaluse olemus. Seda õiget kristluse õpetust, et Jumalus koosneb kolmest eraldi isikust, teati piibliaegadel. Jumal tunnistas Jeesusest, oma Ainusündinud Pojast, mitmel korral. Ta ütles Jeesuse ristimise ajal: „Seesinane on minu armas poeg, kellest mul on hea meel!”1 Jeesus ise tunnistas oma Isast Jumalast, kui Ta ütles: „Aga see on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.”2 Me saame teada, et pärast Jeesuse surma ja ülestõusmist Stefanos, „täis Püha Vaimu vaatas üksisilmi taeva poole ja nägi Jumala auhiilgust ning Jeesust seisvat Jumala paremal poolel, ja ta ütles: „Ennäe! Ma näen taevad lahti olevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal poolel!””3 Millise vapustava tunnistuse Jumaluse kohta see Kristuse jünger andis.
Teadmised Jumalast ja sellest, et Ta on füüsiliselt eraldiseisev oma Pojast ja Pühast Vaimust, kadusid pärast Kristuse ja Tema apostlite surma. Segadus ja valeõpetused Jumaluse kohta kujunesid välja Nikaia usutunnistuse ja Konstantinoopoli kirikukogu ajel, kus inimesed kuulutasid, et kolme eraldiseisva isiku asemel on Jumalus kolm isikut ühes Jumalas ehk Kolmainsus. Just nagu kristlastest protestandi usku reformaatoritel oli raskusi nende inimeste usutunnistuste uskumisega, nii oli ka minul. Nooruses õpitud Kolmainsust käsitlevad õpetused jäid mulle arusaamatuks.
Kui mulle aga esitleti prohvet Joseph Smithile osaks saanud esimese nägemuse hiilgavaid tõdesid, oli see minu jaoks oivaline äratundmine, kui mõistsin lõpuks tõde Jumala, Igavese Isa ja Tema Ainusündinud Poja olemuse kohta. Joseph kuulutas: „Ma nägin enda kohal õhus seismas kahte Isikut, kelle sära ja hiilgust on võimatu kirjeldada. Üks nendest pöördus minu poole, kutsudes mind nimepidi ja osutas teisele ning ütles: „See on minu armastatud Poeg. Kuula Teda!””4 See taevane nägemus taastas taas maa peal imepärased, kuid ometi selged ja kallid teadmised Jumala ja Tema Poja kohta, hajutades otsekohe õpetused, mida ma olin teada saanud Kolmainsuse kohta. Ma tean, et taevast saadetud ilmutused on vahetanud välja need jämedad vead inimeste tekitatud õpetustes Jumaluse kohta. Ma tean, et Jumal on meie Taevane Isa. Tema Poeg Jeesus Kristus on mu Päästja. Püha Vaim tunnistab Isast ja Pojast. Ma väljendan sügavat tänu Jumalale, et ta esitles ülestõusnud Issandat Jeesust Kristust inimkonnale sel viimsel ajal. Päästja elab, Teda on nähtud, Ta on rääkinud, Ta juhib oma Kiriku tööd tänaste apostlite ja prohvetite vahendusel. Milliseid suurepäraseid tõdesid on Ta õpetanud Hea Karjasena, kes valvab jätkuvalt oma lambaid.
Teine taastatud tõde, mida ma sain teada selle Kirikuga tutvujana, oli täiendava pühakirja ja ilmutuse olemasolu. Prohvet Jesaja nägi nägemuses raamatut, mis tema kuulutuse kohaselt oli osa „imeliku[st] ja kummalise[st] viisi[st]”5. Ma tunnistan, et Mormoni Raamat: teine testament Jeesusest Kristusest, on see raamat. See on püha ülestähendus, mille on kirjutanud Jumala prohvetid, et veenda kõiki inimesi tulema Kristuse juurde, ja see aitab ilmutada Jeesuse Kristuse evangeeliumi selle täiuses. Mormoni Raamat räägib prohvetitest ja teistest ustavatest Kiriku liikmetest, kes võtsid enda peale Kristuse nime veel enne Päästja sündi.6 See raamat räägib, kuidas ülestõusnud Kristus õpetas inimestele, mida nad peavad tegema, et pälvida rahu selles elus ja igavene päästmine tulevases maailmas. Mis võiks olla veel kristlikum, kui püüd võtta enda peale Tema nime ja järgida Tema nõu, et saada selliseks nagu Tema?
President Gordon B. Hinckley on öelnud: „Ma ei suuda mõista, miks kristlik maailm seda raamatut vastu ei võta.”7 Ma lugesin esimest korda Mormoni Raamatut 21-aastasena. Seejärel küsisin ma Jumalalt, kas see on õige. Tõde selle kohta sai mulle ilmsiks Püha Vaimu trööstiva väe vahendusel.8 Ma tean, et Mormoni Raamat on teine testament Jeesusest Kristusest. Ma liidan oma tunnistuse selle püha raamatu prohvetitega, et kuulutada, et „me räägime Kristusest, me rõõmustame Kristuses, me jutlustame Kristusest, me kuulutame ette Kristusest.”9 Ma olen sügavalt tänulik iga sõna eest, mis Ta on lausunud, ja iga sõna eest, mida Ta veel lausub, kustutades meie janu elava veega.
Veel üks taastatud tõde, millega ma kokku puutusin, oli preesterluse volituse ehk Jumala nimel tegutsemise väe taastamine. Jumal ja Kristus saatsid endisaegsed prohvetid ja apostlid nagu Eelija, Moosese, Ristija Johannese, Peetruse, Jakoobuse ja Johannese taastama meie ajal Jumala püha preesterlust. Iga preesterluse hoidja selles Kirikus võib jõuda oma preesterluse volituse ahelat mööda otse Jeesuse Kristuseni välja. Meeste käes on nüüd Kiriku rajamise võtmed, et saaksime tulla Kristuse juurde ja saada osa Tema igavestest päästmistalitustest.10 Ma tunnistan, et see on Jeesuse Kristuse Kirik – ainuke kirik, millele on antud tõeline preesterluse volitus kasutada päästmise võtmeid pühade talituste vahendusel.
Cortnee küsis: „Ema, kas me oleme kristlased?” Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetena olete teie kristlased ja olen ka mina. Ma olen pühendunud kristlane, kes on eriti õnnelik, et alates minu pöördumisest taastatud Kirikusse olen ma saanud suuremaid teadmisi õigest Kristuse õpetusest.11 Vastavalt nendele tõdedele on selles Kirikus Jeesuse Kristuse evangeeliumi täius. Nii nagu teisedki Kiriku liikmed, mõistan ma nüüd Jumaluse tõelist olemust, mul on võimalik lugeda täiendavat pühakirja ja saada ilmutusi ning ma võin saada osa preesterluse volituse õnnistustest. Jah, Cortnee, me oleme kristlased ja ma tunnistan nendest tõdedest Jeesuse Kristuse nimel, aamen.