Ki hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú
Feinga ke Moʻui ʻAki ʻa e Ongoongoleleí taʻe kau ai ʻa Sīsū Kalaisi?
Fēpueli 2024


“Feinga ke Moʻui ʻAki ʻa e Ongoongoleleí taʻe kau ai ʻa Sīsū Kalaisi?,” Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú, Fēpueli 2024.

Feinga ke Moʻui ʻAki ʻa e Ongoongoleleí taʻe kau ai ʻa Sīsū Kalaisi?

Naʻá ku ongoʻi naʻe ʻikai ha ʻaonga ʻeku ʻalu ʻo lotú ka ne taʻeʻoua ʻeku fakatokangaʻi ʻoku ʻikai ko e palopalemá ʻa e lotú—ko hono moʻoní naʻe ʻikai ke u tokanga taha ki he Fakamoʻuí.

ʻĪmisi
tā valivali ʻo Sīsū Kalaisi mo Pita ʻokú na ʻaʻeva ʻi he fukahi vaí, pea ʻoku toʻo ʻa e ʻīmisi ia ʻo Sīsū Kalaisí

Toʻukupu ʻo e Fakamoʻuí, Tā fakatātā ʻa Michael Malm

ʻI heʻeku ʻi he ako māʻolungá, naʻá ku meimei ongoʻi maʻu pē ʻoku ou mamaʻo mei he ʻOtuá mo Sīsū Kalaisi. Naʻe hā ngali fakalaumālie ange ʻa e tokotaha kotoa pē ne mau feohí pea naʻa nau maʻu kotoa ha ngaahi aʻusia fakalaumālie lelei.

Naʻe ʻikai ke u lava ʻo ʻilo pe ko e hā ʻa e fehalaaki naʻá ku faí. Naʻá ku ʻalu ki he lotú, lau ʻa e folofolá, lotu, mo ʻalu ki he temipalé ʻi he taimi naʻe palani ai hoku uōtí ke ō ki he temipalé. Ka naʻá ku kei ongoʻi pē ʻoku ʻi ai ha meʻa ʻoku taʻekakato.

Naʻá ku toki fakatokangaʻi ʻi heʻeku ngāue fakafaifekaú ko e meʻa naʻe taʻekakato mei he pāsoló ko: Sīsū Kalaisi.

Naʻe tukutaha ʻeku tokangá ki hono fakahoko ʻo e ngaahi meʻá kae ʻikai tukutaha ʻi he Fakamoʻuí pea hoko ko ha tokotaha muimui mateaki kiate Ia.

Ke mahinó, ʻoku lelei ʻa e ngaahi tōʻonga moʻui māʻoniʻoní. ʻOku tokoni hono moʻui ʻaki ʻa e ngaahi fekaú ke ʻomi kitautolu kia Sīsū Kalaisi. Ka ʻoku tau femoʻuekina ʻi he taimi ʻe niʻihi ʻi he “ngaahi ngāue faka-siasí” ʻo tau toʻo ai ʻa e Fakamoʻuí mei he ngaahi ʻekitivitī naʻe fakataumuʻa ke ne ʻomi kitautolu ke ofi ange kiate Iá. ʻE lava ke tau ongoʻi maha fakalaumālie ai.

Maʻulotu Kae ʻIkai Maʻu ʻa Kalaisi

Naʻe toki talamai ʻe ha niʻihi ʻo hoku ngaahi kaungāmeʻa naʻa nau mavahe mei he Siasí, kuo teʻeki ke nau ongoʻi fiefia mo nonga ange. Naʻe fakatupu puputuʻu ia kiate au! Kapau ko e Siasi ʻeni ʻo Kalaisí, ʻe anga fēfē ia?

ʻI heʻeku fanongo ki he ngaahi aʻusia mo e hohaʻa hoku ngaahi kaungāmeʻá, naʻá ku fakatokangaʻi naʻe ʻikai ko e mavahe mei he Siasí naʻá ne ʻomi ʻa e nongá kiate kinautolú; ka ko hono tukuange ko ia ʻo e lisi ngāue naʻa nau ongoʻi naʻe fiemaʻu ke nau fakahoko. ʻI he taimi pē ne nau mavahe ai mei he Siasí, naʻa nau liʻaki foki mo ʻenau lisi ʻo e ngaahi meʻa fakalaumālie ke faí.

Ka ʻoku ʻikai ko e finangalo ia ʻa e Fakamoʻuí ʻi he taimi naʻá Ne fokotuʻu ai Hono Siasí mo tuku mai ʻEne ngaahi fekaú.

Naʻe akonaki ʻa ʻEletā Tōnolo L. Holositolomu ʻo e Kau Fitungofulú ʻo pehē: “ʻOku ʻi ai ha niʻihi ʻoku nau pehē ko e taumuʻa taupotu tahá ke mālohi he Siasí. ʻOku ʻi ai hano fakatuʻutāmaki. ʻE lava pē ke tau mālohi ʻi he Siasí kae māmālohi ʻi he ongoongoleleí. Tuku ke u fakamamafaʻi atu: ko e meʻa lelei ke tau taumuʻa ʻaki e mālohi ʻi he Siasí; ka ʻoku ʻikai feʻunga ia.”1

ʻE malava pē ke tau fakahoko ʻa e ngaahi meʻa ʻoku totonú kae mole ʻaupito ʻa e ʻuhinga ʻoku fakahoko aí.

Ko e Fakatuʻutāmaki ʻo e Sio Fakalaka ʻia Kalaisí

Naʻe maʻu ʻe Sisitā Tuleisī Y. Palauningi, ko e Tokoni Ua ʻi he Kau Palesitenisī Lahi ʻo e Palaimelí, ha fakakaukau mahuʻinga fekauʻaki mo e kau ʻIsileli ʻi he Fuakava Foʻoú: “Hangē pē mo kitautolu ʻi he ʻaho ní, ne fakaafeʻi e kakai ʻo e ʻOtuá ʻi he kuonga muʻá ke fakakaukau ki heʻenau moʻuí ʻo hangē ko ia naʻá Ne mei faí koeʻuhí ke nau lava ʻo vakai lahi ange kiate Ia ʻi heʻenau moʻuí. Ka ʻi he aʻu ki he taimi ne ngāue ai e Fakamoʻuí, ne ngalo ʻi he kau ʻIsilelí ke fakakau ʻa Kalaisi ʻi heʻenau ngaahi ouaú. …

“… ʻI he tūkunga ko ʻení, ne tui e fānau ʻa ʻIsilelí ko e ngaahi ouau mo e founga fakahoko ʻo e fonó ko e hala ia ki he fakamoʻui fakatāutahá pea ne fakangatangata ai ha konga ʻo e fono ʻa Mōsesé ki ha ngaahi tuʻutuʻuni pē ne fakahoko ke puleʻi ʻaki e moʻui fakasiviliané. Naʻe fiemaʻu ai heni e Fakamoʻuí ke Ne toe fakafoki mai e tokanga taha mo e mahino ki Heʻene ongoongoleleí.”2

Taimi ʻe niʻihi, ʻoku ʻikai ke tohoakiʻi ʻe Sētane ia ʻa e kau mēmipa ʻo e Siasi ʻo Kalaisi kuo fakafoki maí ke nau fai ha ngaahi angahala mamafa. Ka ʻokú ne toʻo ʻa e ngaahi meʻa ʻoku tau pehē ʻoku leleí ʻo ne fakalotoʻi kitautolu ke hala ʻetau vakai ki aí.

Hangē ko e akonaki ʻa Palesiteni M. Lāsolo Pālati, Palesiteni Leʻoleʻo ʻo e Kōlomu ʻo e Kau ʻAposetolo ʻe Toko Hongofulu Mā Uá: “ʻI he taimi ʻe niʻihi ʻoku kamata ke nofotaha ʻa e Kāingalotu ʻo e Siasí … ʻi he ‘fakalahí’ kae ʻikai ko e ngaahi tefitoʻi moʻoni mahuʻingá. Ko hono ʻahiʻahiʻi ia ʻe Sētane kitautolu ke tohoakiʻi ʻetau tokangá mei he pōpoaki faingofua mo mahino ʻo e ongoongolelei kuo fakafoki maí.”3

ʻOku faʻa tupu mei heʻetau feinga ke moʻui ʻaki ʻa e ongoongoleleí ha loto-hohaʻa mo e puputuʻu, kae ʻikai ke ne ʻomi ʻa e nongá kiate kitautolu. Ko e meʻa tofu pē ʻeni ʻoku fiemaʻu ʻe Sētane ke tau ongoʻi fekauʻaki mo e ongoongoleleí. Kapau he ʻikai ke ne lava ʻo ʻai ke tau faiangahala, te ne fakalotoʻi kitautolu ʻoku fuʻu faingataʻa hono moʻui ʻaki ʻa e ongoongoleleí, fuʻu fakaongosia, pea lahi ange ia he meʻa te tau lava ʻo aʻusiá.

ʻĪmisi
Sīsū Kalaisi

Ko Hono Fakatefito ʻEtau Fakamoʻoní ʻia Kalaisí

ʻI heʻeku kei ʻi he ako māʻolungá, naʻá ku fakakaukau naʻe ʻikai lahi feʻunga ʻeku meʻa naʻe faí. Naʻe hoko ʻeku manavasiʻi kuó u taʻefeʻungá ke tupunga ai ʻeku ongoʻi ʻoku ʻikai ke u fakalaumālie ʻo tatau mo e niʻihi ne mau feohí.

Neongo ʻe lava ke hoko ʻetau ngaahi ngāué ko ha fakaʻilonga ʻo ʻetau uluí, ka he ʻikai lava ke tau tuku ʻetau ngaahi ngāue ʻoku hā ki tuʻá ke ne fakamatalaʻi kakato hotau tuʻunga fakalaumālié. Kapau te tau fai pehē, ʻe lava ke tau kamata hili ʻa e mafatukituki ʻo hotau fakamoʻuí ʻi hotau umá kae ʻikai fakafalala kia Sīsū Kalaisi.

Kuo tapou mai ʻa Palesiteni Nalesoni ke tukutaha ʻetau tokangá “ki he Fakamoʻuí mo ʻEne ongoongoleleí.” 4 ʻE ʻave ai kitautolu mei he ngaahi lisi vakaiʻi fakalaumālié ki ha ului nonga mo fakafiefia ʻi Hono Siasí. “ʻOku ʻikai ha meʻa te ne fakaafeʻi lahi ange ʻa e Laumālié ka ʻi hono tuku ko ia hoʻo tokangá kia Sīsū Kalaisí.” 5