EnglishConnect mo Faifeautalai
Lesona 24: Soifua Maloloina


“Lesona 24: Soifua Maloloina,” EnglishConnect 1 mo Tagata A’oa’o (2022)

“Lesona 24,” EnglishConnect 1 mo Tagata A’oa’o

o uo o loo ataata i fafo

Lesson 24

Health

Faamoemoega: O le a ou aoao e faamatala atu lagona o se tasi pe a ma’i.

Personal Study

Saunia mo lau talanoaga faalevaega e ala i le faamaeaina o gaoioiga A e oo i le E.

aikona a
Study the Principle of Learning: Press Forward

Fetaomi Atu i Luma

With God’s help, I can press forward even when I face obstacles.

Faatasi ai ma le fesoasoani a le Atua, e mafai ai ona ou fetaomi atu i luma e tusa lava pe ou te feagai ma faafitauli.

Sa faia e le perofeta o Liae i le Tusi a Mamona se miti na aoaoina ai i tatou i le auala e fetaomi atu ai i luma. Sa ia vaaia le toatele o tagata o savavali i se ala agai atu i se laau matagofie e i ai fua mananaia. O le fua o le alofa lea o le Atua. Sa faigata la latou malaga i le ala ona o se “puao pogisa” na natia ai le ala (1 Nifae 8:23). O le mea e lelei ai, sa i ai se “ai uamea” sa mafai ona latou pipiimau i ai e tumau ai i le ala (1 Nifae 8:24). O le ai uamea o le afioga lea a le Atua, lea e aofia ai tusitusiga paia. O le mea lenei na fai mai ai Liae e uiga i la latou malaga:

“Ma sa latou fetaomi atu i luma i lo latou ala, ma piimau pea i le āi uʼamea, seia oo ina latou o mai … ma aai i le fua o le laau” (1 Nifae 8:30).

Na oo atu tagata i le laau ona sa latou pipiimau pea i le pa ma savavali pea i luma, ma faalagolago i le Atua. Sa lei faalavelaveina pe lotovaivai i latou pe a oo mai le pogisa. O loo e galue malosi e aoao le Igilisi. O nisi taimi e te lagonaina le vaivai ma le maua ai se lagona e suesue. O nisi taimi e i ai isi mea e manaomia ai lou gauai atu ma le taimi. Na e maua lava ni auala e suesue ai. Aua le taofia nei. E mafai ona faaauau pea ona e maua se aoaoga a o e uunai atu i luma ma le faamoemoe ia Iesu Keriso.

tagata o loo pipiimau i le ai uamea

Ponder

  • O a au “puao o le pogisa” i le aoaoina o le Igilisi?

  • E mafai faapefea ona e agai i luma e tusa lava pe faigata le suesue?

aikona e
Memorize Vocabulary

Aoao le uiga ma le faaleoina o upu taitasi a o lei faia lau talanoaga faalevaega. Taumafai e fatu ni kata e fesoasoani ia te oe e tauloto ai upu fou. E mafai ona e faaaogaina pepa po o se polokalama.

How do you feel?

O le a sau faalogo?

Nouns

backache

tiga le tua

cold

malulu

diarrhea

manava tatā

earache

tjga le taliga

headache

tiga le ulu

sore throat

tiga le fa’aī

stomachache

tiga le manava

toothache

tigā le nifo

Adjectives

congested

fufusi le mānava

dizzy

niniva

nauseated

faafaufau

sick

ma’i

tired

lelava

weak

vaivai

Verbs

breathe

mānava

eat nuts

ʼai pinati

run

tamoe

stand up

tu i luga

work

galue

Tagai i le lesona 10 mo nisi verbs.

aikona i
Practice Pattern 1

Faataitai le faaaogaina o mamanu seia oo ina mafai ona e fai atu ma le mautinoa ma tali fesili. E mafai ona e suia upu ua vaseina i upu o loo i le “Memorize Vocabulary”.

Q: How do you feel?A: I have a (noun).

Questions

fesili o le mamanu 1 o le a sau faalogo

Answers

tali o le mamanu 1 e i ai loʼu nauna

Examples

alii ma se faaʼī tiga

Q: How do you feel?A: I have a sore throat.

alii o loo uuina le manava tiga

Q: How does he feel?A: He has diarrhea.

aikona o
Practice Pattern 2

Faataitai le faaaogaina o mamanu seia oo ina mafai ona e fai atu ma le mautinoa ma tali fesili. Taumafai e matauina nei mamanu i le taimi o lau faataitaiga i aso taitasi.

Q: Do you feel (adjective)?A: I feel (adjective) when I (verb).

Questions

fesili o le mamanu 2 e te lagonaina le upu faamatala

Answers

tali o le mamanu 2 ou te lagonaina le upu faamatala pe a ou veape

Examples

teineitiiti o loo uuina le manava tiga

Q: Do you feel dizzy?A: I feel dizzy when I stand up.

Q: Does she feel nauseated?A: She feels nauseated when she eats nuts.

aikona e
Use the Patterns

Tusi ni fesili se fa e mafai ona e fai atu i se tasi. Tusi se tali i fesili taitasi. Faitau leotele.

Additional Activities

Faauma gaoioiga o lesona ma iloiloga i luga o le initoneti i le englishconnect.org/learner/resources po o le EnglishConnect 1 Workbook.

Act in Faith to Practice English Daily

Faaauau pea ona faataitai le Igilisi i aso taitasi. Faaaoga lau “Faamaumauga e Siaki ai Suesuega Faaletagata Lava Ia.” Toe faamanatu lau sini mo suesuega ma iloilo au taumafaiga.

Conversation Group

Discuss the Principle of Learning: Press Forward

(20–30 minutes)

tagata o loo pipiimau i le ai uamea

aikona 1
Activity 1: Practice the Patterns

(10–15 minutes)

Iloilo faatasi ma se paga le lisi o vaogagana.

Faataitai le mamanu 1 ma se paga:

  • Faataitai le faia o fesili.

  • Faataitai le taliina o fesili.

  • Faataitai se talanoaga e faaaoga ai mamanu.

Toe fai mo le mamanu 2.

aikona 2
Activity 2: Create Your Own Sentences

(10–15 minutes)

Filifili se tagata o loo i lalo. Aua nei e taʼu atu i lau paga po o le fea tagata na e filifilia. Fai atu ma tali fesili e mate po o ai le tagata. Feauauai.

New Vocabulary

cough

tale

fever

fiva

runny nose

isu ua tafe

sneeze

mafatua

throw up

puaʼi

Example

Ua filifili e paga A ia Virgil.

  • B: Does he or she feel dizzy?

  • A: Yes, he feels dizzy.

  • B: Does he have a cough?

  • A: No, he doesn’t have a cough.

  • B: Is it Virgil?

  • A: Yes.

Sun Wen

  • She feels dizzy.

  • She is tired.

  • She feels nauseated.

  • She has a fever.

  • She throws up a lot.

Virgil

  • He feels weak.

  • He is tired.

  • He feels dizzy.

  • He has a fever.

  • He has diarrhea.

Aamir

  • He feels congested.

  • He has a fever.

  • He sneezes a lot.

  • He has a cough.

  • He has a sore throat.

Frida

  • She feels congested.

  • She has a sore throat.

  • She sneezes a lot.

  • She has a cold.

  • She has a cough.

Franz

  • He feels weak.

  • He is tired.

  • He feels nauseated.

  • He has a fever.

  • He has diarrhea.

Louis

  • He can’t breathe well.

  • He has a fever.

  • He sneezes a lot.

  • He has a cough.

  • He has a runny nose.

Sarai

  • She can’t breathe well.

  • She has a sore throat.

  • She sneezes a lot.

  • She has a cold.

  • She has a runny nose.

Anja

  • She is weak.

  • She is tired.

  • She is nauseated.

  • She has a fever.

  • She throws up a lot.

aikona 3
Activity 3: Create Your Own Conversations

(15–20 minutes)

Faatino tulaga taitasi o loo i lalo. Fai e paga A ni fesili. E tali e paga E fesili. Faaaoga mamanu ma le vaogagana mai lenei lesona ma le lesona 23. Fai atu i le tele o faamatalaga e mafai ona e faia. Fesuiai matafaioi.

Example

O paga A o se tausimai. O paga E o se gasegase ua manavatata.

teine ma le fomai
  • A: How do you feel?

  • B: My stomach hurts.

  • A: Do you have a fever?

  • B: No, I don’t.

  • A: Do you have diarrhea?

  • B: Yes, I have diarrhea.

  • A: Do you feel nauseated?

  • B: I feel nauseated when I eat.

Situation 1

tamaitai maʼi i le moega o loʼo i le telefoni

O paga A o se uo. Ua valaau atu paga E i lana uo ona e fulū le uo.

Situation 2

fomai o loo talanoa i se tamaitai maʼi

O paga A o se fomai. Ua alu paga E i le fomai ona ua lagona e ia le maʼi ma le vaivai.

Situation 3

tamaitai o loo asiasi atu i se tamaitai maʼi o loo taoto i le moega

O paga A o se tagata o le aiga. Ua lagona e paga E le maʼi ma talanoa i le tagata o le aiga.

Situation 4

tamaitai o loo faigaluega i se nofoaga autu mo valaau

O paga A o se tausimai o taliina se telefoni. Ua valaau mai paga E ona e tiga lona papatua ma ua le mafai ona manava lelei.

Evaluate

(5–10 minutes)

Iloilo lou alualu i luma i faamoemoega ma au taumafaiga e faataitai le Igilisi i aso taitasi.

Evaluate Your Progress

I can:

  • Describe how I feel when sick.

    Faamatala oʼu lagona pe a ou maʼi.

    foliga e le faaituau, foliga faamalieina, foliga fiafia
  • Describe how others feel when sick.

    Faamatala lagona o isi pe a mamaʼi.

    foliga e le faaituau, foliga faamalieina, foliga fiafia

Evaluate Your Efforts

Iloilo au taumafaiga e:

  1. Suesue le mataupu faavae o le aoaoina.

  2. Tauloto le vaogagana.

  3. Ia faataitai mamanu.

  4. Faataitai i aso uma.

Faatu se sini. Mafaufau i fautuaga mo suesuega i le “Faamaumauga e Siaki ai Suesuega Faaletagata Lava Ia.”

Faasoa atu lau sini i se paga.

Act in Faith to Practice English Daily

“Uso e ma tuafafine, i le Ekalesia lenei, tatou te talitonu i gafatia faalelagi o fanau a le Atua ma i lo tatou tomai e avea ai o se mea e sili atu ia Keriso. I le taimi a le Alii, e le o le mea tatou te amata ai ae o le mea o loo tatou agai i ai e sili ona taua” (Clark G. Gilbert, “Avea Atili ia Keriso: O Le Faataoto i le Faataamilosaga,” Liahona, Nov. 2021, 19).